mõttes, kuna leping sõlmiti automüügiettevõtte vahendusel, kel puudusid õigused ja volitused lepingut muuta, mistõttu kostja on seisukohal, et hageja poolt viidatud lepingu punkt kui tüüptingimus on tühine, kuna kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, seega puudub ka hagejal nõude alus. Kui aga hagejal ka ongi nõude alus, siis tekkis hagejal kahju realiseerimise ajal, mis nähtub sellest, et sõiduk müüdi väga kiiresti (ajavahemikul 07.05.- 19.05.2003.a) ehk siis väiksema hetkelise müüdihinnaga. Kostjale on jäänud ka arusaamtuks millise kindlustusperioodi eest soovib hageja saada 1969.50 krooni, kuidas on kujunenud summa 7330.51 krooni kui vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud kulu. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust järgmises: poolte vahel on sõlmitud kasutusrendi leping nr XXX ning nr XXX, mille lahutamatu osa on maksegraafik ja üldtingimused, kostjal tekkisid makseraskused, millega seoses hageja edastas kostjale 03.03.2003.a teate lepingu ülesütlemise kohta ning 12.05.2003.a nimetatud lepinguobjektiks olnud sõiduk realiseeriti. Pooled vaidlevad järgmises: kas kasutusrendi lepingu nr XXX p 5.19 on lepingu tüüptingimus, mis kahjustab oluliselt kostjat, kas sõiduk realiseeriti nimetatud aja parima turuhinnaga, mis perioodi eest on esitatud kindlustusmakse võlgnevus summas 1969.50 krooni, milles tekkisid hagejale sõiduki realiseerimisega kulutused summas 7330.51 krooni.
lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt on lepingu tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Samuti on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 06.02.2002.a sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendilepingu nr XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX, reg nr XXX, mille kohaselt hageja kohustus omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja aga kohustus tasuma hagejale selle 2 eest lepingus sätestatud makseid. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lepingu lahutamatuks lisaks olevad kasutusrendi üldtingimuste p 5.19 /Rentnik on kohustatud, juhul kui Rendileandja tuginedes Lepingu XI osa punktidele lõpetab Lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab Vara, hüvitama Rendileandjale Vara võõrandamisest tekkinud kahju (st. Vara võõrandamisest saadud summa ja Vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh. Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine./ kahjustaks teist lepingupoolt ebamõistlikult või oleks vastuolus heade kommetega. Analoogiline regulatsioon sisaldub ka
§-s 367. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vara turuväärtuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda antud ajahetkel turul sarnase varaga tehtud tehingute keskmisest hinnast, vaid ikka ja ainult konkreetse vara hinnast, mis selgub hindamise- ja müügiprotsessi käigus. Kostja ei ole tõendanud, et konkreetselt nimetatud sõiduki turuväärtus võõrandmishetkel oli suurem, kui hageja hindamisaktis märgib ning et seda oleks saanud müüa kõrgema hinnaga.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kasutusrendilepingu nr XXX p-dest 11.6., 11.6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.