lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. Hageja ja kostja abielu registreeriti XXX. Abielust sündis XXX poeg AS. Tallinna Linnakohtu 06.11.2001.a. tagaseljaotsusega lahutati poolte abielu. Abielusuhted lõppesid kostjaga , kui ta lahkus pere juurest, võttes kaasa oma isiklikud asjad. Pärast mida hageja kostja kohta midagi ei tea, kuna tal pole õnnestunud kostjat leida. Pärast hageja abiellumist kostjaga hakati elama koos hageja vanemate kolmetoalises korteris aadressil XXX. Kostja läks pere juurest ära . Hageja vanemad tahtsid sõita alaliselt elama Venemaale. Et sõiduks oleks mingisugust raha ning et kindlustada hageja ja tema väike poeg elamispinnaga, otsustati vahetada kolmetoaline korter ühetoalise vastu ning saada korterite erineva maksumuse arvel rahalist kompensatsiooni. Korterivahetus toimus 1993.a. 1998.a. erastas hageja ühetoalise korteri oma nimele. Kostja ei olnud korterisse sisse kirjutatud ning seepärast ei olnud vaja nõuda tema nõusolekut korteri erastamiseks. Vastavalt hageja ja Lasnamäe LOV vahel sõlmitud ostu-müügilepingu punktile 2 tasus hageja korteri eest erastamisväärtpaberitega summas 8760 krooni. Ühetoalise korteri erastamise päeval oli hageja abielus, kuigi juba üle 4,5 aasta ei olnud enam abielusuhteid hageja ja kostja vahel. Pärast Tallinna Linnakohtu poolt hageja ja kostja abielu lahutamise kohta tehtud tagaseljaotsuse jõustumist kanti korter XXX Tallinna Linnakohtu kinnistusregistrisse registrinumbri all XXX (uus nr XXX). Hageja on korteriomandi ainuomanik. Hageja palub kohut vastavalt PkS § 19 lg 2 p 2 kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel, sest kostja ei ole oma tööga ega rahaliste vahenditega võtnud osa korteriomandi soetamisest. Hageja palub lähtudes PkS § 19 lg 4 jätta korteriomand temale ning mitte määrata rahalise kompensatsiooni maksmist kostjale . Kostja vastuväited. Kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud, kohtuistungile on ta kutsutud väljaandes Ametlikud Teadanded 08.05. 2007 avaldatud kuulutusega. Kohtule on kostja elu- või asukoht teadamata, hageja esindaja taotles asja sisulist arutamist kostja kohalolekuta. Tallinna Perekonnaseisuameti teatel ei ole rahvastikuregistris kostja nimelist isikut registreeritud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrükiga on tõendatud, et hageja JS( S ) nimele on registreeritud XXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter XXX, üldpinnaga 32, 6 m², vastav kanne on tehtud XXX. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 06.11.2001 aasta tagaseljaotsusega. 05.03.1998.a. ostu – müügi lepingu kohaselt erastati vaidlusalune eluruum JS poolt. Kinnistusameti väljavõttega tõendatud, et eluruum asukohaga XXX on kinnistusraamatusse kantud , vastavalt AÕS §-le 118 lg 1 tekkis kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega. Seega omandati vara kui vallasasi abielu kestel ning tuleb lugeda poolte ühisvaraks. Tulenevalt perekonnaseaduse §-st 19 lg 4 mõistab kohus teisele abikaasale rahalise hüvituse, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt lahkus kostja perekonna juurest , korteri erastamisele ta nõusolekut ei andnud, sest ei elanud selles korteris. Perekonnaseaduse § 19 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, esimesest lõikest tuleneb abikaasade ühisvara jagamisel nende osade võrdsuse põhimõte. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja sai korteri kui vallasasja omanikuks läbi ostu – müügi tehingu, kostja selles ei osalenud, mistõttu tuleb kõrvale kalduda PkS § 19 lg 2 p 3 kohaselt abikaasade osade võrdsusest, ühisvara jagamisel tuleb tunnustada JSomandiõigust kinnistule hüvitist kostjale määramata. PkS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus kõrvale kalduda ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse isik, kellele kuulus korter vallasasjana. Tõendeid ei ole esitatud, et vara väärtust oleks ühiste vahendite arvel suurendatud abielu kestel. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.