2-06-22037 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 01.
- 2007.a, Tallinn, Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-06-22037 Tsiviilasi Tallinna linna äravõtmiseks Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Kotzebue 2 Tallinn 10414) esindaja Maigi Margus; Puudutatud isikud xxx (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx); xxx (isikukood xxx, elukoht tegelik elukoht xxx) esindaja Helen-Lumelill Tomberg (AB Tibar ja Partnerid, Pärnu mnt 20 Tallinn 10141). esindajad avaldus xxx vanema õiguste RESOLUTSIOON Võtta xxx ära vanema õigused xxx (isikukood xxx) suhtes. Menetluskulude jaotus Jätta tasutud riigilõiv avaldaja kanda. Jätta muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Kohus leidis 22.08.2006 esitas Tallinna linn Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta xxx ära vanemlikud õigused 23.10.1996.a sündinud poja xxx suhtes. xxx (edaspidi laps) on vallaslaps. Avalduse kohaselt ei ole xxx taganud lapsele turvalist ja arengut soodustavat elukeskkonda ja tema käitumine avaldab lapse elule, tervisele ja arengule kahjulikku mõju. Ema hoolimatuse tõttu on laps tihti pidanud viibima tänaval hiliste õhtutundideni, kuna ei tea, kus ema viibib ning ei pääse koju. Laps on seetõttu korduvalt pidanud endale ise öömaja otsima nii tuttavate juures kui ka trepikodades. Lapse riided on mustad, ta on näljane ja puudub tihti koolist, õppetöö on tegemata. Oma toidu ja ravimite eest on ta pidanud hoolitsema ise, tarvitades ka täiskasvanutele mõeldud ravimeid. Emaga ei ole võimalik kontakti saada, sest ema telefon ei vasta või on välja lülitatud. Kodu ei ole saanud külastada ei lastekaitsetöötaja, kooli ega sotsiaalkeskuse esindajad. Lapsele ohtliku olukorra tõttu paigutas lastekaitsetöötaja lapse 10.04.2006.a Tallinna Lastekodu Kopli varjupaika. Laps oli kolm ööd järjest ööbinud tuttava juures, ema leida ei õnnestunud. Kuigi ema oli teavitatud, kus lapse viibib, tuli ema teda otsima alles 10 päeva hiljem. Alates 08.06.20006.a elab laps hooldusperes. Ema tema vastu huvi tundnud ei ole. Kohtul ei õnnestunud kuulata xxx arvamust, kuna 22.11.2006.a kohtuistungile ta ei ilmunud ning hiljem ei olnud enam võimalik tuvastada tema elukohta. Kohus kutsus xxx 22.10.2007.a istungile kutse avaldamisega väljaandes Ametlikud teadaanded, kuid istungile ta ei ilmunud. Kohus kuulas ära lapse xxx, kes kinnitas kodust olukorda ja seda, et ema jättis ta tihti järelvalveta koju ja või siis tänavale võimaluseta koju pääseda. Igapäevaste asjade eest pidi laps ise hoolitsema (toit, riided, koolitükid, ravimid). xxx esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud, sest xxx ei ole täitnud mõjuva põhjuseta lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustust ega ole alates 10.04.2006.a osalenud ka lapse ülalpidamises. xxx ei suuda hinnata lapse vajadusi ning toimetulekuoskuste puudumise ja oma isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. Hoolduspere ema xxx selgituse kohaselt ei ole xxx lapse elukäigu vastu huvi tundud ning temaga kontakteerunud. Laps ema enam ei oota ja on hooldusperes ning koolis kohanenud. Tema elu on saavutanud vajaliku stabiilsuse ning turvalisuse. Kohtu põhjendused Kohus, uurinud tõendeid ja võttes arvesse kõigi menetlusosaliste arvamust, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. xxx on sündinud xxx.a xxx pojana, isa kohta sünniaktis kanne puudub (t lk 15-16). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg 1 sätestab, et vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 54 lg 1 p 1 kohasealt võib kohus eestkosteasutuse taotlusel ära võtta vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Eestkosteasutuse töötajad on koostanud perioodil 02.03.-10.04.2006.a kolm akti kodu kontrollimise kohta (t lk 19-21), millest nähtub, et xxx on must, näljane, õppevahendid puudu ja mustad, koolitöö tegemata. 02.03.2006.a aktis on fikseeritud, et korduvalt on püütud saada kontakti lapse ema, xxx, kuid teda ei ole kodus, telefonile ta ei vasta. 05.04.2006.a aktist selgub, et laps ei saa tihti koju sisse, sest tal ei ole võtit. Seetõttu on ta sunnitud tundide viisi viibima tänaval, seda ka külmaga ja öösel. On ööbinud tuttava meesterahva juures. Aktis on võetud vastu otsustus paigutada laps varjupaika. 10.04.2006.a aktist nähtub, et laps on 3 ööd ja päeva olnud tuttava xxx juures. Ema asukoht nii xxx kui lapsele teadmata, telefonile ei vasta. Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialisti Maigi Marguse 11.04.2006.a seletuskirjast nähtub lisaks eelmärgitule, et perekonnaga hakati tegelema kui koolist oli saadud vastav vihje. Kooli teadaande kohaselt ei ole emaga võimalik kontakti saada. Laps on ööbinud erinevate tuttavate juures ja ka trepikodades (t lk 22). Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuse juhataja Sirje Pallo 26.04.2006.a infokirja (t lk 23-24) kohaselt käis xxx päevakeskuses alates 14.02.2006.a ja tuli sinna klassijuhataja juhatusel. xxx esitas avalduse, milles teatas, et vajab lapsele täiendavat järelevalvet. Laps käis päevakeskuses ebaregulaarselt. 2 Emaga ei õnnestunud ei koolil ega päevakeskuse töötajatel kontakti saada. Laps puudus ka tihti koolist. Päevakeskuse töötajatele rääkis laps, et haiguse korral ravis ta end ise emale kirjutatud ravimiga. Oli tihti mitmeid päevi-öid üksi kodus, vahel andis ema talle võtme vahel aga mitte. Toidu muretses laps samuti ise- korjas taarat, sai selle eest raha ja käis poes süüa ostmas. Perioodil 06.-
- aprill ööbis pidevalt tuttava onu xxx juures. Tallinna Ranniku Gümnaasiumi 01.03.2006.a avaldusest (t lk 17) nähtub, et xxx läks tihti kooli näljasena ja lohaka välimusega ning lapse selgituse kohaselt jätab ema teda nädalavahetusteks tihti üksi koju. Kooli poolt 08.05.2006.a eestkosteasutusele esitatud arvamuses korrati juba eelöeldut ja lisati, et lapse ema külastas kooli harva, lastevanemate koosolekutel ei käinud ning selgitas poja puudumisi arusaamatult. Samuti oli ema tihti alkoholijoobes. Vestlus kooli sotsiaaltöötajaga tulemusi ei andnud. xxx paigutati 10.04.2006.a Tallinna Lastekodu Kopli varjupaika. 26.06.2006.a on sõlmitud leping lapse paigutamiseks hooldusperesse (t lk 8-11), kus ta on kohanenud. Eeltoodust nähtub, et xxx ei hoolitsenud lapse eest ning ei tegelenud tema kasvatamisega- laps oli tihti järelvalveta, vahel ka tänaval nii külmaga kui öösel; laps ei täitnud koolikohustust, tema õppetöö oli tegemata, ema kooli ja sotsiaaltöötajatega ühendust ei võtnud. Samuti ei taganud ema lapsele toidu olemasolu, kui ise kodust lahkus, ning ei hoolitsenud tema tervisliku seisundi eest. Laps oli must, räpaste riietega ja sooja toidu ja tihti ka magamiskohata. Seega on xxx jätnud täitmata vanema kohustused seades sellega ohtu lapse tervise ja turvalisuse. Kohus peab asja lahendades lähtuma eelkõige lapse huvidest. Lapse jätmine ilma hoolitseva ja armastava täiskasvanu järelvalve ja esmavajalike asjadeta (toit, soe tuba, puhtad riided) on lapse huve kahjustav. Kohtul ei õnnestunud tuvastada mõjuvat põhjust, mis takistaks xxx oma vanema kohustusi täita. xxx ise kohtusse ei ilmunud ning kirjalikku seisukohta ei esitanud. xxx on alates 2006.a sügisest muutnud elukohta ja asunud seda varjama. Ise ta lapse ja tema käekäigu vastu huvi ei ole tundnud. Seega on täidetud PkS § 54 lg 1 p 1 sätestatud eeldused ja xxx tuleb vanema õigused ära võtta. Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on vanema õigused ära võetud, lapse suhtes kõik õigused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv menetluskuluna avaldaja kanda, muud menetluskulud riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.