lg 4 alusel, et kostja nõustus hageja väidetega lepingu rikkumiste osas, mis puudutab hageja 06.01.2006 kirja punktides 1-9 toodud väiteid. Hageja on nõustunud soojaku kasutamise tasuga. Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 181 940 krooni. Kohus leidis, et ka vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on vastuhagi kätte saanud, kuid vastuväiteid esitanud ei ole. Seega lähtus kohus
lg 4 ning järeldas, et hageja on nõus kostja poolt vastuhagis väljatoodud asjaoludega. VÕS § 637 lg 5 järgi on tellijal kohustus tasuda töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest pärast vastuvõtmist ja tööde ülevaatamist. Hageja on tööd vastu võtnud ning üle vaadanud, järelikult oli tal ka kohustus tasuda. Kostja on esitanud hagejale arved. Hageja ei esitanud kostjale vastuväiteid tööde lepingule mittevastavuse kohta. Seega on hageja kohustatud tööde eest tasuma 181 940 krooni. Hageja ei vaielnud vastu viivise suurusele, mistõttu mõistis kohus välja ka viivise 181 940 krooni. Rahuldatud nõuete osas tuleb pärast tasaarvestustuse tegemist hagejalt kostja kasuks välja mõista 181 940 krooni. Kuna maakohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi, jättis kohus menetluskulud poolte kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada osaliselt Harju Maakohtu otsus. Apellant vaidlustab põhihagi rahuldamist 70 000 krooni ulatuses, millega on kostjalt välja mõistetud leppetrahv nn muude rikkumiste eest. Samuti palub kostja muuta menetluskulude jaotust. 3 Apellandi arvates ei vasta tegelikele asjaoludele kohtu seisukoht, et kostja on esitanud vastuväited üksnes lepingu tähtaegade edasilükkamise osas, kuid muude rikkumiste osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja möönis hagiavaldusele esitatud vastuses, et „suure osa (üle poole) võlgniku väidetavast nõudest kostja vastu moodustab pretensiooni kohaselt leppetrahv tööde teostamise tähtaja ületamise eest,“ kuid samas esitas hagiavalduse vastuse lisana ka kostja ning hageja kirjavahetuse, mis puudutas muude lepingu rikkumiste eest esitatud leppetrahvi nõudeid ning milles kostja vaidles leppetrahvi nõuetele selgesõnaliselt vastu. Kostja ei ole hagimenetluses poolte varasemas kirjavahetuses esitatud vastuväidetest loobunud, vastupidi, kostja üksnes tunnistas hagiavalduse vastuses viitega 09.02.2006 saadetud kirjale, et AS Deljuan on nõus tasuma AS-ile Holliger Grupp osaliselt soojaku kasutamise eest nõutava summa ning ärajäänud tööde eest, kokku 8200 krooni ning on selles ulatuses nõus tasaarveldusega. Sama seisukohta tõendab ka hagiavalduse vastusele lisatud kiri 20.03.2006. Lisaks esitatud tõenditele kinnitas kostja ka hagiavaldusele esitatud vastuses veel kord, et leppetrahvi nõuded on igal juhul põhjendamatud. Seega on kohus hinnanud ebaõigesti asjas esitatud tõendeid ja kostja poolt selgesõnaliselt väljendatud seisukohti ning alusetult leidnud, et kostja on
Vastavalt
lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Harju Maakohtu 31.01.2007 otsusega jäeti poolte menetluskulud poolte endi kanda, mida apellant ei pea õigeks. Kostja esitas esimese astme kohtumenetluses vastuse hagile, vastuhagi ja osales ka kohtuistungil, hageja seevastu ei vastanud vastuhagile ega ilmunud ka kohtuistungile. Seega on tõendatud, et kostja on kulutanud menetluses osalemiseks rohkem ressursse kui hageja, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine mõlema poole enda kanda, kuna see rikuks poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna kohus rahuldas vastuhagi täies ulatuses, on põhjendatud jätta AS-i Deljuan menetluskulud, mis koosnesid riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest, täies ulatuses AS Holliger Grupp kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud apellandi esindaja seisukoha kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu otsus kaevatavas osas tühistada. Kooskõlas
lg 1 p-ga 2 peab kolleegium võimalikuks teha tühistatud osas uue otsuse ning jätta OÜ Holliger Grupp hagi osaliselt, s.o 70 000 krooni osas, rahuldamata.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagiavaldusele lisatud materjalist nähtuvalt (arve nr 69/2006 – tl 48) nõudis hageja kostjalt leppetrahvi 181 940 krooni. Kostjale esitatud arves on viide hageja 17.02.2006 kirjale nr 21 (tl 4546), mille kümnes punktis on hageja esitanud nõutava leppetrahvi arvestuse. Nimetatud kirja punktides 1-9 on nõutud trahvi mitmesuguste erinevate rikkumiste eest summas 78 200 krooni, punktis 10 on nõutud leppetrahvi tööde teostamise tähtaja ületamise (12.10.2005-13.12.2005) 60 päeva eest 103 740 krooni. Tõendite osas tugines hageja hagiavalduses kirja punktis 2.1 nimetatud nõude osas 30.11.2005 aktile ning punktides 3.1 ja 6.2 nimetatud nõuete osas 20.01.2006 aktile. Kirja punktis 2.1 nõudis hageja 5500 krooni leppetrahvi tellija teostatud töö eest, mis oli tingitud töövõtja poolsest tähtaegade mittejärgimisest, millega kostja rikkus lepingu p 12.6 ja p 12.6.1. Kirja punktis 3.1 nõudis hageja leppetrahvi 7500 krooni ebakvaliteetse töö eest (lepingu p 8.1 ja p 8.19 rikkumine) ning punktis 6.2 leppetrahvi 14 000 krooni kolmanda isiku poolt tellija vastu objekti 4 täiendava valveteenuse osas esitatud põhjendatud nõude eest. Tõendina nimetatud 30.11.2005 akt veemõõdusõlme isoleerimise kohta (kulutused 5500 krooni) on koostatud hageja poolt. 20.01.2006 akt, milles on viide ebakvaliteetsest tööst (põrandarennide ebatäpsest paigaldamisest) tingitud ehitustööde kallinemisele summas 7500 krooni ja AS Saksa Auto esitatud pretensioonile (täiendava valveteenuse osas) summas 14 000 krooni, on allkirjastatud hageja ja AS Saksa Auto esindajate poolt. Selle akti kohaselt leppisid hageja ja AS Saksa Auto kokku tasumisele kuuluva summa vähendamise 21 500 krooni võrra. Muudele tõenditele hagiavalduses ei ole viidatud. 18.08.2006 kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele vaidles kostja hagile tervikuna vastu, nõustudes küll tasuma hagejale soojaku kasutamise ja ärajäänud tööde eest 8200 krooni ning tegema selles osas saadaoleva tasuga tasaarvelduse (tl 61-65). 11.09.2006 esitas kostja kohtule vastuhagi, milles nõudis tasu teostatud tööde eest 181 940 krooni ning samas summas leppetrahvi arvete tasumata jätmise eest. Kostja esitatud vastuväidetele ja vastuhagile hageja ei vastanud, mingeid omapoolseid seisukohti ei esitanud. Maakohus leidis, et kostja ei ole hageja nõudele muude rikkumiste eest leppetrahvi 78 200 krooni nõudes vastuväiteid esitanud ning, tuginedes
Nimetatud käsitlus ei ole eelmärgitud asjaoludel õige.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja vaidles hagile vastu, pidi hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole seda teinud. Ülalnimetatud tõendid, millele on hageja hagiavalduses viidanud, kostja poolset leppetrahvi maksmise kohustust ei tõenda. Seetõttu tuli hagi jätta osaliselt rahuldamata. Kuna kostja on nõustunud hagiavalduse lisaks oleva kirja nr 21 punktides 1-9 nimetatud rikkumiste eest nõutud summast 8200 krooni tasumisega, tuli see temalt välja mõista, kuid ülejäänud, s.o 70 000 krooni, osas tuli vastav nõue jätta rahuldamata. Seetõttu tuleb kohtuotsus kaevatavas osas tühistada ning hageja kasuks väljamõistetud summat 70 000 krooni võrra vähendada. Hageja ja kostja nõuete rahuldamise ulatusele vastavalt tuleb teha tasaarvestus, mille tulemusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 251 940 krooni (363 880 – 111 940). Kuna ringkonnakohus vähendab hageja nõude rahuldatavat osa ja sõnastab seetõttu ümber otsuse resolutsiooni (tehes rahuldatud nõuete osas tasaarvestuse), siis on sellega ühtlasi parandatud maakohtu otsuses menetlusosalise ärinimes sisaldunud viga. Käesoleva otsuse tulemusel on hageja 181 940 kroonisest nõudest rahuldatud 111 940 krooni, kostja nõue summas 363 880 krooni aga tervikuna.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, § 163 lg-st 1 tulenevalt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades nii hagi osalist rahuldamist kui vastuhagi rahuldamist, jätab ringkonnakohus AS-i Deljuan menetluskulud ¾ ulatuses AS Holliger Grupp kanda, AS-i Holliger Grupp menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.