2-05-8384/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Nõmm Otsusese tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-8384 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Ivo Laurentsi vastu 5266, 90 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. juuni
4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn), lepinguline esindaja Silver Eensaar Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Iko Vastustaja Ivo Laurents (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. juuni
7. a. otsus OÜ Aktiva Finants hagis Ivo Laurentsi vastu 5266, 90 krooni saamiseks osaliselt, viivist ja kohtukulu puudutavas osas.
8. Tühistatud osas teha uus otsus, mõistes Ivo Laurentsilt OÜ Aktiva Finants kasuks kokku välja 5332, 87 krooni, millest põhivõlg on 2699, 42 krooni ja viivis 2633, 45 krooni.
9. Kohtukuluna mõista Ivo Laurentsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 720 krooni.
10. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
11. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 2 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
12. juunil
13. a. esitas OÜ Aktiva Finants Harju Maakohtusse hagi Ivo Laurentsi vastu põhivõlgnevuse 2633, 45 krooni ja viivise 2633, 45 krooni, kokku 5266, 90 krooni saamiseks. AS Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja sõlmisid
14. augustil
15. a. tähtajatu Q GSM lepingu nr. 10007413, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga
16. märts
17. a. oli kostja põhivõlg AS-i Tele 2 Eesti ees 2633, 45 krooni. Vastavalt Mobiilsideteenuse lepingu tingimuste punktile
19. 1 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0, 5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0, 15% ajavahemiku eest
20. märtsist
21. a. kuni
22. juunini
23. a. (2657 päeva), kokku summas 10.495, 61 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõudis kostjalt viivise tasumist summas 2633, 45 krooni. Tele 2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Põhja Politseiprefektuuri abi kasutades, kuid kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Esimese astme kohtu otsus
24. juuni
25. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes Ivo Laurentsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõla 2699, 42 krooni ja viivise 591, 14 krooni. Kostjalt mõistis kohus hageja kasuks välja menetluskulu 330 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 12 lg. 1 kohaselt kohaldatakse enne
26. juulit
27. a. sõlmitud kestuslepingutele alates
28. juulist
29. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohaldatakse kestuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
30. juulit
31. a., seni kehtinud seadust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg. 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg. 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg. 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
32. augustil
33. a. on poolte vahel sõlmitud tähtajatu Q GSM leping, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise
34. novembri
35. a. teatest.
36. aprilli
37. a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud
38. detsembril
39. a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt
40. veebruaril
41. a. esitatud lõpparve nr. 3 93780, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 442, 50 krooni ja kõneteenused summas 2256, 92 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et
42. veebruari
43. a. lõpparve nr. 93780 on kostjale väljastatud ja et kostja on nimetatud arve reaalselt kätte saanud.
44. augustist
45. a. kuni
46. jaanuarini
47. a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükid ei ole usaldusväärsed tõendid, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud
48. aprillil
49. a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summas 2699, 42 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg. 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 591, 17 krooni ulatuses (3% x 2699, 42 krooni x 7, 3 aastat). Kuni
50. detsembrini
51. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni. TsMS § 61 lg. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu otsuse väljamõistetud viivise 591, 14 krooni osas ning uue otsusega mõista välja viivis summas 2699,42 krooni ning riigilõiv summas 420 krooni. Kohus on mõistnud viivise välja TsK § 231 lõike 1 alusel ning jätnud tähelepanuta, et Q GSM lepinguga oli kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Viivis on TsK § 191 järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vaidluse all ei ole vastustaja maksekohustuse rikkumine, mille eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0, 5% päevas. Apellant on viivise arvestamisel käitunud kostjat soodustavalt: hageja on arvestanud viivist määraga 0, 15% päevas ning vähendanud saadud viivisesummat põhisummani. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole poolte vahel lepinguga kindlaksmääratud viivise protsendimäära arvestanud. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vaatamata kohtu nõudmisele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt välja põhivõla summas 2699, 42 krooni. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ei kontrolli kolleegium esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas. Viivise väljamõistmist puudutavas osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2633, 45 krooni. Viivisenõude aluseks oleva lepingu punktis
53. 1 leppisid lepinguosalised kokku, et viivise määraks on 0, 5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni (tl. 13). Niisugune kokkulepe oli kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 231 lõikega 1, mille kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik oli kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei olnud 4 kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Maakohus ei põhjendanud oma otsuses, miks ta lepingupoolte poolt kokku lepitud viivisemääraga ei arvestanud. Kolleegium leiab, et vaidlus viivise üle tuleb lahendada poolte poolt kokkulepitud viivisemäära arvestades. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostjale on osutatud teenuse eest esitatud arved, mida kostja ei ole tasunud. Kostja ei ole hagiavaldusele ega apellatsioonkaebusele vastanud ja kooskõlas TsMS § 231 lõikega 4 tuleb seega eeldada, et ta on hagiavalduses märgitud asjaolud omaks võtnud. Nii eeldatakse osundatud sätte kohaselt omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Ka hageja viivisearvestust ei ole kostja vaidlustanud. Kuna hagiavalduse kohaselt on hageja hagenud kostjalt ajavahemiku eest
54. märtsist
55. a. kuni
56. juunini
57. a. viivist summas 2633, 45 krooni, esimese astme kohtu menetluse kestel ei ole ta nõuet muutnud ning apellatsioonkaebuses ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid nõuda sama ajavahemiku eest apellatsiooniastmes viivist üle esimese astme kohtu menetluses nõutud summa, siis ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist üle 2633, 45 krooni. Ka menetluskulu jaotust tuleb täpsustada. Hagiavalduselt tasus hageja lõivu 420 krooni, see summa tuleb kostjal hagejale vastavalt kuni
58. detsembrini
59. a. kehtinud TsMS § 60 lõigetele 1 ja 11 hüvitada. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni tuleb kostjal hagejale hüvitada TsMS § 60 lg. 8 alusel. Õigusabikulu osas ei ole otsust vaidlustatud, seega tuleb kostjal hüvitada sellena hagejale 50 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 720 krooni. Margo Klaar Iko Nõmm Malle Seppik