KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-34256 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ülle Jänes, Iko Nõmm Tsiviilasi

) § 60 lg 2 alusel igakuiselt 2270 krooni kuni õpingute lõpetamiseni. Hageja leiab, et lisaks mitmekülgsele toidule on tal vaja osta ka kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid ning kanda kulutusi seoses õppimise ja eluasemega. Hageja toob hagiavalduses välja kalkulatsiooni, mille kohaselt on ta vajadused 4540 krooni kuus. Kostja vastuväited

1. Kostja ei tunnista hagi, kuna hageja ei õpi päevase õppevormiga õppeasutuses. Lisaks õppimisele hageja töötab Grossi Kaubanduskeskuses müüjana. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kostja ei nõustu hageja poolt nõutud elatise suurusega ja on nõus maksma 1000 krooni kuus. Arvestada tuleb, et kostjal on kaks alaealist last ülalpidamisel. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta
2. Hageja selgitas oma vastuses, et

§ 60lg 2 ei tee vahet päevase või õhtuse õppevormiga õppeasutuse vahel.

Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kostja väidet selle kohta, et hageja töötab Grossi Kaubanduskeskuses, peab ta ebaõigeks. Hageja leidis, et elatusraha 2270 krooni kuus on igati mõistlik ja ta jääb oma nõude juurde. Õpingud kestavad juunini

1. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 2000 krooni kuus alates hagi esitamisest 15.11.2006 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates aastast 2007 on 3600 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 1800 krooni.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu, mistõttu leidis kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lapsel endal oleks piisav ja pidev sissetulek. Hageja on küll saanud töötasu, kuid sissetulek ei ole olnud muutumatu, vaid sõltunud sellest, kui suure töökoormusega on lapsel olnud võimalik õppimise kõrvalt töötada. Maakohus oli seisukohal, et gümnaasiumi õpilase põhitööks on õppimine. Lapsevanema kohustuseks on last ülal pidada, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Kuna laps õpib gümnaasiumis, ei ole mõistlik, et ta õppimise kõrvalt peaks olema suuteline täitma kostja poolt täitmata ülalpidamiskohustust s.o endale ise elatist teenima. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatusraha vähendamiseks alla seaduses nimetatud suuruse.

§ 61lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades asjaolu, et kostjal on veel kaks alaealist last ülalpidamisel, rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise 2000 krooni kuus.

1. Kohus ei nõustunud kostjaga, et tema varanduslik olukord ei võimalda tal tasuda elatist enam kui 1000 krooni kuus. Kostja töötab äriühingus Primas Projekt müügijuhina ja kohtule esitatud töötasu tõendist nähtub, et tema keskmine palk on 2533 krooni. Tõendis on märkimata, millise töökoormusega kostja töötab. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrusega nr 273 on kehtestatud kuupalga alammääraks täistööaja korral 3600 krooni. Eeltoodust järeldub, et kostja töötab osalise tööajaga. See võimaldaks kostjal ka lisaks eeltoodule mõnes teises äriühingus veel töötada, kuna kostja näol on tegemist täisealise töövõimelise isikuga. Asjaolu, et kostjal ja ta abikaasal on veel kaks alaealist last, ei vabasta kostjat hageja ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks alla kehtestatud määra, so alla 1800 krooni kuus lapse kohta. Eelistada ei saa kostja alaealisi lapsi kostja täisealisele gümnaasiumis õppivale lapsele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Kostja palub osaliselt tühistada Harju Maakohtu 19.06.2007 otsus ja teha uus otsus, millega mõista temalt elatist hageja kasuks 1000 krooni kuus. Maakohtu otsus on põhjendamata. Kohus, viidates

§ 61

lg-le 5, ei kohaldanud nimetatud seadusesätet ja ei vähendanud elatise suurust hageja ülalpidamiseks alla

§ 61lg 4 nimetatud suuruse, s.o alla 1800 krooni.

Kostja arvates omab hageja piisavat sissetulekut ja ta on veendunud, et hageja poolt elatise 2000 krooni saamine viib töölepingu lõpetamiseni tööandjaga. Hageja ainukeseks eesmärgiks on täiendava sissetuleku saamine, kasutades seadusega kehtestatud õigusnorme. Kui eeldada, et hageja hakkab kostjalt oma ülalpidamiseks saama 2000 krooni, siis kaks alaealist kostja last peavad saama ka 2000 krooni, s.o nende ülalpidamiseks peab kostja andma 4000 krooni, kuid praegu ei ole see võimalik. 2 Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.06.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. 9.

§ 60

sätestab vanema kohustuse last ülal pidada ja lõige kaks kohaselt on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama ka siis, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Elatise

§-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes

§-s 61 sätestatust. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 10. Vaidlustatud ei ole hageja vajadusi ja seetõttu pidi kohus hindama elatise väljamõistmisel kostja varalist seisundit ja tuvastama, kas kostjal on võimalik täita seadusest tulenevat ülapidamiskohustust. Maakohus võttis arvesse asjaolu, et kostjal on ülalpidamisel veel 2 alaealist last ja rahuldas seetõttu hagi osaliselt. Samas ei vabasta teiste ülalpeetavate olemasolu kostjat hageja ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäära, s.o 1800 krooni kuus lapse kohta. Kostja puhul on tegemist terve töövõimelise mehega, kes ei ole toonud esile põhjusi, mis takistaks tal teenida töötasu ulatuses, mis võimaldaks pidada nõuetekohaselt üleval oma kõiki lapsi. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et V.D on terve töövõimeline isik ja tal on kõrgharidus ning ta töötab osalise tööajaga müügijuhi ametikohal. Seega ei ole alust kohaldada

§ 61lg-t 6, kuna puuduvad nõutavad eeldused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

§ 61

lg 6 kohaldamise piisavaks põhjenduseks ei ole asjaolu, et täisealine gümnaasiumis õppiv laps omab sissetulekut. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta töötas suvel koolivaheajal ja teenis endale ülalpidamist, kuid käesoleval ajal on ta seotud ainult õpingutega ja kooli lõpetamisega tuleval aastal. Ringkonnakohus leiab, et kestev hariduse omandamine pärast lapse täisealiseks saamist on eelduseks, et hageja peab saama ülalpidamist oma vanematelt. Nimetatud seisukoht on kooskõlas perekonnaseaduse arengutega. Näiteks uue perekonnaseaduse eelnõu paragrahv 97 lõige 2 kohaselt on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, õigustatud saama ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. U.Loonurm Ü.Jänes I.Nõmm 3