KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-2127 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2007, Tallinn Tsiviilasi E.J hagi H.Le vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 25.04.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.Le apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2007, avalik kohtuistung Menetusosalised ja nende esindajad Hageja E.J (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere ja kostja H.L, esindaja Reet Vokk (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 25.04.2007 otsus osaliselt riigilõivu väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Välja mõista H.L´elt (IK xxxxxxxxxxx) riigituludesse riigilõiv summas 1750,00 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Poolte kooselust on xx.xx.xxxx sündinud tütar J. J ja xx.xx.xxxx poeg E. J, kes elavad ema juures ja kelle ülalpidamiseks on Lääne Maakohtu 24.11.1995 otsusega välja mõistetud elatis 150 krooni kuus kummalegi kuni nende täisealiseks saamiseni. Kuna nii laste vajadused kui ka vanemate võimalused on alates 1995.a. muutunud ja elukallidus tõusnud, tuleb elatist Perekonnaseaduse § 61 lg 3 alusel suurendada. Hageja töötab käesoleval ajal täiskohaga AS-s H müüjana ning saab ca 4950 krooni kuus ning poole kohaga OÜ-s K inventeerijana, kust saab lisaks ca 3500 krooni kuus. Kokku teenib ta seega ca 8500 krooni kuus, kuid ta ei jaksa enam mitmel kohal töötada ja sellestki ei piisa enam kahe lapse ülalpidamiseks. Kuna lapse ülalpidamise kohustus lasub võrdselt mõlemal vanemal tuleb kostjalt välja mõistetud elatist suurendada vähemalt riigi poolt kehtestatud miinimumini. Miinimumelatise puhul ei ole isegi vajalik põhjendada laste vajadusi, mis on siiski ära toodud hagiavalduses. Hageja palus hagi rahuldada ja panna kohtukulud kostja kanda. Kostja tunnistas, et tal on hagejaga ühised lapsed ja saab aru, et 150 krooni lapsele kuus on väga väike summa, kuid hagetud summaga ei nõustu. Ta on elatist enda arvates korralikult võimaluste piirides maksnud ja rohkemaks tal võimalusi pole olnud. Ta on 2004 saadik töötu ja ka tervis pole päris korras, et täie füüsilise koormusega töötada, sest tal on kubeme song, mis vajab operatiivset ravi. Vaimset tööd ta otsinud ei ole. J ja E ta kontakti võtnud ega neid kasvatanud ei ole. Hagejaga pole tal millestki rääkida ja üldse on viimane ise süüdi, et need lapsed sündisid. Pealegi lubas hageja eelmise kohtuotsuse järel, et tal kostjale enam pretensioone ei ole. Kostja on nõus elatise suurendamisega kuni 600 kroonini. Rohkem tal võimalik maksta ei ole. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja H.Lelt E.J kasuks elatise xx.xx.xxxx sündinud tütar J. J ülalpidamiseks alates 15.01.2007 kuni 15.04.2007 1650 krooni kuus ja alates 16.04.2007 1800 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx ja xx. xx.xxxx sündinud poeg E. J ülalpidamiseks alates 15.01.2007 kuni 15.04.2007 1650 krooni kuus ja alates 16.04.2007 1800 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxxx. Kohus jättis kohtukulud kostja kanda. Kohus leidis, et käesoleval ajal on 1995 väljamõistetud elatis laste ülalpidamiseks ilmselgelt väike ega vasta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumilegi. Pealegi on lapsed kasvanud ja nende vajadused koos sellega. 150 krooniga tänapäeval kuu jooksul kedagi ülal ei pea, vaid selline raha kulub isegi päevas ära. Ema sissetulek on praegu ca 8500 krooni kuus ja isa peaks vähemalt sama palju enda ja lähedaste jaoks panustama. Ta ei ole teinud midagi oma songa, kui see tal on, opereerimiseks ega ennast ka ravijärjekorda registreerinud. Järelikult ei takista see teda elamast ega ilmselt ka töötamast. Küüniline on kostja väide, et hageja on laste sündimises ise süüdi. Kui kostja need lapsed koos hagejaga eostas, tuleb tal ka nende ülalpidamisest täie tõsidusega osa võtta. Kohus on veendunud, et kostja saab hea tahtmise juures laste ülalpidamiseks oma minimaalse seadusliku panuse anda ning tal tuleb seda ka teha. Pealegi kuulub kostjale Haapsalu kesklinnas x asuv 1917 m2 suurune kinnistu ja kui muidu lastele raha ei jätku, tuleb oma vara realiseerida. Kostja poolt pakutav 600 krooni ei vasta laste minimaalsematelegi vajadustele ega ka kostja enda võimalustele. Laste vajadused 1800 krooni kuus on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud minimaalne summa ja selles ulatuses ei peagi neid vajadusi eriliselt tõestama, kuigi hageja on seda hagiavalduses piisaval määral teinud ja see vastab Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 1 sätestatule ja sama § lg 3 alusel kuuluvad 1995 väljamõistetud elatised lastele ka suurendamisele. 2
(5)Kuna kolme kuu eest arvates hagi esitamisest on kostja tasunud kummagi lapse ülalpidamiseks 150 krooni, siis tuleb see summa perioodil 15.01.2007-15.04.2007 väljamõistetavast elatisest maha arvata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus H.L palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega suurendada elatist xx.xx.xxxx sündinud J. J ülalpidamiseks alates 25.04.2007 kuni xx.xx.xxxx 450 krooni võrra kuus ja xx.xx.xxxx sündinud E. J ülalpidamiseks elatist alates 25.04.2007 kuni xx.xx.xxxx 450 krooni võrra kuus laste ema E.J kasuks. Uue otsuse tegemisel muuta menetluskulude jaotust ja menetluskulud määrata poolte kanda vastavalt kohtu poolt lahendatud apellatsioonkaebusele ning apellatsioonkaebuse lahendamisel mõista hagejalt välja kostjale tema poolt nõustajale tasutud kulud apellatsioonkaebuse koostamise eest summas 2500 krooni. Kohus jättis arvestamata kostja esitatud tõendid kostja veel kahe alaealise lapse olemasolu, so kostja laste L. L ja J. L kohta. Kohtu järeldused kostja kohustustes ja varaliste võimaluste hindamises tuginevad ainult kahe lapse J ja E olemasolule. PKS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selleks, et järgida PKS § 61 lg 5 sätteid, oli vajalik hinnata, kui suures mahus osutuvad kindlustatuks otsuse tegemisel kostja poolt teised ülalpeetavad lapsed. Kohus jättis asjaolu, et kostjal on teised ülalpeetavad alaealised lapsed, põhjendamatult tähelepanuta. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Kostja esitas tõendid, et tema varaline seisund on septembrist 2006 läinud halvemaks. Kostja esitas tõendid FIE-na tegevuse peatamise kohta 2006 ning selle kohta, et kostja ei ole registreeritud FIE-na alates 20.02.2007, millest tulenevalt tal puudus FIE-na sissetulek nii 2006 kui
- Kostja tulu oli
- a 5291 krooni. Kostja töötas viimati palgatöölisena septembris 2006, kuid tervise ja töö füüsilise raskuse tõttu oli sunnitud tööst loobuma ja 2007 tal tulud puuduvad, kuna ei ole leidnud veel tervisele vastavat tööd. Kohus on ebaõigesti otsuses märkinud, et kostja on alates 2004 töötu. Kohus ei analüüsinud otsuses kõiki tõendeid kostja tervisliku seisukorra kohta. Kohtuotsusest ei nähtu, miks kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid, et talle kuulub 1/2 mõttelisest osast kinnistust, et märgitud kinnistu on tema ja ta seadusliku abikaasa ühisvara. Kinnistul asuvat elamut kasutavad ka lisaks kostjale, kostja abikaasa ja lapsed. Kostja ei ole isikuks, kes ei täida oma laste E ja J ülalpidamiskohustust. Kostja tõendas, et on täitnud kohtuotsuse alusel nõutavas mahus E ja J ülalpidamiskohustuse. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seega ei ole kostja isikuks, kes ei täida ülalpidamiskohustust. 1800kroonise ülalpidamise täitmise kohustus tekkis hagejal 25.04.2007 kohtuotsuse alusel. Hageja ei ole esitanud elatishagi, vaid elatise suurendamise hagi ja on taotlenud elatise suurendamist. Eelmärgitu tõttu puudub kohtul alus elatise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamisest. Elatise suurendamise hagi tulnuks lahendada kohtuotsuse jõustumisest alates. Kostja leiab ka, et TsMS sätestatu ei näe ette elatise suurendamise otsuse viivitamatut täitmist. Kohus ei ole otsuses põhjendanud viivitamatut täitmist, ega teinud märgitus viiteid materiaalõiguslikele normidele ja põhjendanud hageja hädavajaduse ulatust. Samuti ei nähtu otsusest, millest tuleneb riigilõivu suurus ja milliste materiaalõiguslike normide alusel märgitud suurus kujunes. Kostja leiab, et hagi hind 32 000 krooni ei ole õige ja kooskõlas RLS § 56 lg 1 ja lisas 1 oleva tabeliga ning TsMS § 129 lg-ga
- Riigilõivu 2000 krooni tasutakse hagihinnalt 30000-35000 krooni. Elatise suurendamine järgneva 9 kuu jooksul on kohtuotsuse kohaselt summas 29 700 krooni, millelt riigilõiv on RLS § 56 lg 1 ja lisas 1 oleva tabeli alusel 1500 krooni. 3
(5)Kostja soovib ka kohtuotsuse muutmisel märgitud asjaolude muutmist kohtuotsuse motiveerivas osas. Kohus on ebaõigesti otsuses märkinud asjaolud, et poolte kooselust on sündinud lapsed J. J ja E. J. Pooled ei ole kunagi koos elanud ega omanud kooselu ega ühist majapidamist. Samuti on ebaõigesti otsuses märgitud, et kostja vaimset tööd otsinud ei ole. Märgitust jääb mulje, et kostjal puudub tahe ja soov tegelda tööga, sh vaimse tööga ja selle otsimisega. Kostja on korduvalt avaldanud, et tal puudub vaimse töö tegemiseks haridus ja eelnev kogemus, mistõttu ta ei saa olemasolevast olukorrast tulenevalt tegeleda vaimse tööga. Vastus apellatsioonkaebusele E.J vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 25.04.2007 otsust tuleb osaliselt tühistada riigilõivu väljamõistmise osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu kaevatav otsus muutmata arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Kaebuses leiab kostja, et maakohus ei ole elatise suuruse üle otsustamisel arvestanud, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes jäävad oluliselt halvemasse olukorda võrreldes hageja ja kostja ühiste lastega. Kolleegium leiab, et kaebus selles osas on osaliselt põhjendatud, kuid see ei muuda otsuse resolutsiooni. Vaidlus puudub selles, et kostjal ülalpidamisel on veel xx.xx.xxxx sündinud tütar L ja xx.xx.xxxx sündinud J (t.l.36,37). PKS § 61 lg 4 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja vastulausest nähtub, et poeg J ülapidamise kindlustab tema abikaasa Karin, kes peab piisavaks, et kostja tasub talle 150,00 kr poja ülalpidamiseks. Samas tütre L ülalpidamiseks tuleb küll kostjal tasuda igakuuliselt 462,50 krooni Lääne Maakohtu 17.09.2002 otsuse alusel, kuid kas kostja ka seda kohustust täidab, seda tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kostja väidete kohaselt tasub vaid 150,00 krooni. Millised on tütre L vajadused või tema ema võimalused, seda kostja ei tea (t.l.27). Kostja on ebaõigesti aru saanud PKS §-st 61 lg
- Nimetatud sätte kohaselt ei pea vanem maksma elatist võrdselt näiteks 1 aastasele lapsele ja 17 aastasele lapsele, sest elatise suurus määratakse kindlaks ikka PKS § 61 lg 2 alusel, st arvestades konkreetse lapse vajadusi. Kostja ei ole tõendanud, et laste L ja J vajadused oleks sama suured, kui oluliselt vanemate laste vajadused. Seda enam, et kostja nende ülalpidamisest osa ei võta. Kostja ei ole usutavalt tõendanud, et tema tervislik seisund tal töötamist ei võimalda. Pädev arstlik komisjon ei ole kinnitanud kostja töövõimetust. Töötuna kostja ennast arvele võtnud ei ole. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostjal puuduvad takistused töötamiseks ja töötasust elatise maksmiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-52-07 rõhutanud, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest. Käesolevaks ajaks on ka kostja asunud tööle Norras ning tema võimalused elatise tasumiseks oluliselt paranenud. Töötasu suuruse kohta Norras kostja tõendeid ei esitanud. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu Haapsalus x on kostja ja tema abikaasa ühisvara. Kostjal puudub vajadus kinnistu realiseerimiseks, kuna ta on asunud tööle. Ülaltoodu alusel ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis võimaldaks elatise suurust vähendada PKS § 61 lg 5 ja 6 alusel vähendada alla PKS §-s 61 lg 2 sätestatud alammäära. Maakohus on õigesti elatist suurendanud alates hagi esitamisest. Hageja on tõendanud, et juba hagi esitamise ajal ei vastanud väljamõistetud elatis laste vajadusele. Riigikohus on otsuses 3-2-1-57-04 leidnud, et ka PKS § 61 lg 3 alusel esitatava nõude puhul tuleb kohaldada PKS § 70 lg 1 sätteid. Riigikohus leidis, et ka makstes kohtuotsusega väljamõistetud elatist, mis on vanema varaliste võimaluste või lapse vajaduste muutumise tõttu muutunud 4
(5)ebapiisavaks, rikub isik ülalpidamiskohustust ja suurendatud elatis tuleb mõista välja hagi esitamisest alates. Seega on maakohus õigesti elatist suurendanud alates hagi esitamisest. Põhjendatud ei ole ka kostja väited maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta. Väidetavalt ei saanud kostja esitada omapoolseid tõendeid. Nagu nähtub 10.04.2007 kohtuistungi protokollist, ei soovinud kostja täiendavaid tõendeid esitada ja oli nõus eelmenetluse lõpetamisega (t.l.64). Ka apellatsioonkaebusele ei ole lisatud tõendeid, mida kostja soovinuks esitada. Ka ei ole maakohus otsuse põhjendavas osas märkinud, et kostja ei soovi teha vaimset tööd. Seega pole kaebuses toodud sellekohane väide õige. Põhjendatud on kaebuse väide, mille kohaselt on maakohus kostjalt välja mõistnud rohkem riigilõivu kui seda näeb ette riigilõivuseadus. Riigilõivu tuleb maksta TsMS § 129 lg 2 alusel lähtudes 1650x2x9=29700. Riigilõivu tuleb seega kostjalt välja mõista 1750,00 krooni. Maakohus on ekslikult kostjalt välja mõistnud 2000,00 kr. Kaebus rahuldada osaliselt vaid riigilõivu väljamõistmise osas. Menetluskulud jäävad kostja kanda. R. Allikvere I. Nõmm U. Loonurm 5
(5)