← Eesti

2-07-24930/1

Obsah (5)§ 142§ 407§ 444§ 162§ 468

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2007.a Paide Tsiviilasja number 2-07-24930 Tsiviilasi AS-i SEB Ees

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS SEB Eesti Ühispank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud Tsiviilasi nr 2-07-24930 vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale avalikult kättetoimetatud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

  1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 24.11.2004.a sõlmitud MAGNET krediitkaardi lepingust ja 18.11.2005.a sõlmitud laenulepingust nr L050029989 (edaspidi Lepingud), st (tarbija-) krediidilepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 401 lg 1 ja 402 mõttes. Krediidilepingu järgi lasub krediidiandjal kohustus anda krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaajal aga kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.
  2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, ei täitnud kostja Lepingutest tulenevaid kohustusi, st ei taganud alates 2006.a augustist maksepäeval arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohustusliku tagasimakse, intresside ja MAGNET krediitkaardi kasutamisega seotud hinnakirjakohaste teenustasude tasumiseks, samuti ei tasunud samast ajast alates laenulepingujärgseid osamakseid. Nimetatud asjaolud annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingutest tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingutes sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Lepingud lõppesid. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata krediidisummad ning tasuda lepingutejärgsed intressid. Kostja neid kohustust vabatahtlikult ei täitnud. Kostjal on MAGNET krediitkaardi kasutamise lepingu alusel kasutatud krediidist hagejale tagastamata 6697.15 krooni ja tasumata 271.27 krooni intressi ning laenulepingu alusel tagastamata 12 199.79 krooni laenu põhiosa ning tasumata 1952.18 krooni intressi. Hageja nõue Lepingutest tuleneva tagastamata krediidisumma ja tasumata laenu põhiosa (põhivõlad) ja tasumata intresside saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.
  3. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingutest tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas nende kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurusi (745.81 ja 308.41 krooni) ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viiviste saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need.
  4. VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingute sõlmimisel nõustus kostja, et hageja võib temalt Lepingute rikkumise korral nõuda leppetrahvi lepingutes kokkulepitud tingimustel. Kuna kostja rikkus Lepinguid, on hageja nõue leppetrahvide saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. 7.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.