← Eesti

3-04-447/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-447 Haldusasi Erik Melli jt kaebused Kiili Vallavolikogu
  2. novembri
  3. a otsuse nr 57 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Erik Melli jt apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. oktoober 2007 Menetlusosalised Kaebajad Erik Mell, Roza Skatšova, Jelena Gontšarenko, Tormi Tuvi, Tõnno Palm, Eduard Rist, Elar Jets, Maris Parik, Anneli Männapsoo, Aleksandr Tširko, Tea Trahov, Peep Kildjer, Jaanus Kompus, Marti Kedder, Toomas Piirsalu, Kärt Kraaving ja Alar Lehtsaar Vastustaja Kiili Vallavolikogu Kolmas isik Kaljo Kase RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  8. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  9. jaanuari
  10. a otsus.
  11. Rahuldada kaebused osaliselt. Tühistada Kiili Vallavolikogu
  12. novembri
  13. a otsusega nr 57 kehtestatud detailplaneering osas, milles Kivila II kinnistule nähakse ette juurdepääs „Mareti detailplaneeringuga moodustatud teelt“. Muus osas jätta kaebused rahuldamata.
  14. Mõista vastustajalt Marti Kedderi kasuks välja menetluskulu 10 krooni ja teiste kaebajate kasuks 621 krooni igaühele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
  15. novembril
  16. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Kiili Vallavolikogu
  18. novembri
  19. a määrusega nr 11 kehtestati Luige küla Kivila maaüksuse osaline detailplaneering. Planeeringu kohaselt kasutatakse nn Mareti asumi 3-04-447 planeeringualale juurdesõiduks Viljandi maanteelt endise sõjaväeosa siseteed. Maaüksuse planeeritud siseteed pidid olema kahesuunalise liiklusega tupikteed ümberpööramise võimalusega tupiku lõpus. Kiili Vallavalitsuse
  20. septembri
  21. a korraldusega nr 413 algatati omanik Kaljo Kase avalduse alusel Luige küla Kivila II kinnistu detailplaneering. Kivila II maaüksus asub nn Mareti asumist lõunas. Kiili Vallavalitsuse
  22. märtsi
  23. a korraldusega nr 113 võeti Kivila II kinnistu detailplaneering vastu ja korraldati detailplaneeringu avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud. Osa kaebajatest esitas avalikel aruteludel vastuväiteid planeeringule, leides, et see on liiklusskeemi osas vastuolus Kivila maaüksuse (Mareti asumi) detailplaneeringuga ja taotlesid planeeringu liiklusskeemi muutmist selliselt, et juurdepääs Kivila II maaüksusele hakkaks juba ehitustegevuse ajal kulgema otse Viljandi maanteelt, mitte aga läbi nn Mareti asumi. Vastuväite esitajad juhtisid vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Kivila II maaüksuse sissesõidutee ei ole teeseaduse (TeeS) § 4 lg-st 4 tulenevalt avalikus kasutuses olev tee, kuna selle osas ei ole väljastatud ei ehitus- ega kasutusluba. Planeeringu üle järelevalvet teostanud Harju maavanem märkis
  24. oktoobri
  25. a kirjas nr 2.1-13/4943 Kiili Vallavalitsusele, et Kivila II detailplaneeringu lähteülesandesse sisse jäänud eksimused ei mõjuta planeeringu sisulise lahenduse seaduslikkust ega põhjusta ka menetluse uuendamise vajadust. Kiili Vallavolikogu
  26. novembri
  27. a otsusega nr 57 kehtestati Kivila II kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringuga kavandati planeeringualale elamu- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid. Planeeringu kohaselt arvestati selle koostamisel olemasoleva Kivila maaüksuse detailplaneeringuga ja koostatavate Tõnumardi II ja Suurekivi detailplaneeringutega. Liikluskorralduse lahendamisel arvestati piirkonnas koostatavate detailplaneeringute perspektiivset liiklusskeemi – Kivila II, Tõnumardi II, Suurekivi ja Tohvri kinnistute ühine teedevõrk seotakse Viljandi maanteed ja Kiili teed ühendava olemasoleva avaliku kasutusega teega. Planeeritud kinnistutele on juurdepääs Tamme-Kangro teelt ja olemasolevalt Kivila maaüksuse detailplaneeringuga moodustatud teelt.
  28. E. Mell jt esitasid kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles paluti tühistada Kiili Vallavolikogu
  29. novembri
  30. a otsus.
  31. Tallinna Halduskohtu
  32. jaanuari
  33. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: a) Planeerimisseaduse (PlanS) § 46 lg 1 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 9 lg 1 kohaselt ei kehtestata detailplaneeringut igaveseks. Kaebajad omandasid kinnistud tiheasustusega alal ja pidid seetõttu arvestama, et asjaolud võivad muutuda. Muutunud asjaoludega arvestamine peab toimuma uue detailplaneeringu kehtestamise vormis. Planeeringu lähteülesande p 3.3 kohaselt toimub juurdepääs planeeritavale alale Tallinn-Rapla-Türi maanteelt mööda Kivila maaüksust läbivat avalikus kasutuses olevat teed. Lähteülesandes nimetatud avalikus kasutuses olev juurdesõidutee on Kiili Vallavolikogu
  34. novembri
  35. a otsusega nr 11 kehtestatud Kivila maaüksuse osalises detailplaneeringus teemaana planeeritud „Mareti tänava“ maaüksus ja kasutuses olev tee. Kivila detailplaneering ei välista juurdepääsu naaberkinnistutele, mis nähtub ka Kivila planeeringu jooniselt DP-I. Tõnumardi II kinnistuga piirneva tee lõpus ei ole märgitud sellist tupikteed ümberpööramisplatsiga nagu teistel Kivila detailplaneeringu sisetee osadel. Asjaolu, et nn Mareti asumis elavad kinnistute omanikud on rajanud ümber asumi piirdeaia ja muutnud seetõttu ka Mareti tänava ühe otsa nn tupikteeks, ei tõenda, et sellisena oli tee Kivila detailplaneeringus ka planeeritud. Kuna detailplaneeringu koostamisel lähtutakse selleks ajaks teadaolevatest asjaoludest ning kuna nii Kivila kui ka Kivila II planeeringust huvitatud isik, maaüksuste omanik oli üks isik – Kaljo Kase, on Kivila planeeringuga jäetud võimalus juurdepääsuks naaberkinnistu kaudu Kivila II maaüksusele. Kivila II liikluskorralduse lahendusega nõustus Tõnumardi II omanik, kelle kinnisasja läbib Kivila II 2

(6)3-04-447 planeeringualale kavandatud juurdepääsutee. Vallavolikogule esitatud Kivila II planeeringus on kavandatud Kivila II maaüksusele mitu juurdepääsuvõimalust. Planeeringu kehtestamise ajal oli üks neist – läbi Kivila, Mareti I ja Mareti II maaüksuste – reaalselt olemas, teised juurdepääsuteed vajavad veel väljaehitamist ja nende rajamine on osaliselt ka sõltuv naaberkinnistute Tõnumardi II ja Tauno koostatavatest detailplaneeringutest ning Kiili valla liikluskorralduse üldistest põhimõtetest.
  1. b)Viide TeeS §-le 52 on asjakohatu, kuna säte jõustus alates 27. veebruarist 2005. Kivila detailplaneeringust nähtub, et Mareti asumit läbiva sisetee puhul on tegemist avalikult kasutatava tänavaga. Kuna K. Kase oli Mareti teemaa kinnistu omanik ja Kivila II detailplaneeringu tellija, siis on ta nõustunud tema omandisse kuuluva Mareti tänava kasutamisega Kivila II planeeringu alale kavandatavatele elamukruntidele juurdepääsuks. Kui Mareti teemaa kinnistu omanik on käesolevaks ajaks muutunud, siis saab õigus tee kasutamiseks tuleneda servituudi seadmisest, samuti kokkuleppest või kohtuotsusest. Nimetatud asjaolu ei mõjuta vaidlustatud planeeringu õiguspärasust.
  2. c)Väited elukeskkonna halvendamisest ja kruntide turuväärtuse alandamisest on paljasõnalised. Arusaamatuks jääb, kuidas konkreetselt ja mis ulatuses kahjustab kinnisasjade kasutamist Kivila II detailplaneeringu kehtestamine. Samuti ei osundatud, millisest õiguslikust alusest tuleneb kaebajate subjektiivne õigus elada suletud asumis. Kaebajate subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine ei ole tõendatud.
  3. d)Vaidlustatud otsus on vormiliste puudustega, sest selles puuduvad motiivid faktiliste asjaolude kohta, mis tingisid detailplaneeringu kehtestamise. Planeeringu kehtestamise otsuse põhjendused on tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Planeeringule esitasid kaebajatest vastuväiteid ainult E. Mell, P. Kildjer, E. Rist, T. Palm ja M. Parik ehk 17 kaebajast ainult 5 isikut. Haldusorgan ei ole alati kohustatud esitama põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse teisiti, kui seda nägi ette varasem otsus. Varasemast erineva otsuse tegemise motiivid peavad olema esitatud juhul, kui isikutel on eelnevast aktist tulenev usaldus või põhjendatud ootus, et varasem akt jääb kehtima. Kivila II planeeringuga ei muudetud varasemat Kivila detailplaneeringut liikluskorralduse osas. Kuna kaebajaid ei kaitse Kivila planeeringust tulenev usaldus või ootus, et Mareti tänavat ei ole tulevikus võimalik kasutada juurdepääsuteena naaberkinnistutele, ei riiva ka vaidlustatud planeering kaebajate õigusi. Käesoleval juhul on planeeringu kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Kaebajate (v.a M. Kedder) apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja mõista menetluskulud välja vastustajalt. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
  4. a)Kivila planeeringuga määrati Mareti asumi liikluskorraldus tupikteedena ja Kivila planeeringut ei ole muudetud. Kivila II planeeringuga määrati viimase juurdepääsutee läbi Mareti asumi ilma, et hilisema planeeringuga oleks hõlmatud Kivila planeeringuala või oleks liikluskorraldust puutuvalt Kivila planeeringut muudetud. Kivila II detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel on rikutud PlS § 4 lg 2 p-s 3 sätestatud nõuet.
  5. b)Kivila planeeringust tuleneb kaebajatele usaldus ja ootus, et Mareti asumi sisest erateed ei ole tulevikus võimalik kasutada juurdepääsuteena naaberkinnistutele. Paljasõnaline on vastustaja väide, et K. Kase kui endise Mareti asumi sisese tee omanik andis nõusoleku tee kasutamiseks Kivila II planeeringu suhtes juurdepääsuteede tagamiseks. Kivila II planeeringuga ei hõlmatud ega muudetud Kivila planeeringut.
  6. c)Mareti asumi sisene tee (transpordimaa), mis hetkel kuulub MTÜ-le Mareti, on käsitletav tänavana TeeS § 4 lg 1 mõttes. Tegemist on MTÜ-le Mareti kuuluva erateega, mille avalikuks kasutamiseks ei ole antud teekinnistu praeguse ega eelmise omaniku nõusolekut. Samuti ei ole tee määratud avalikuks kasutamiseks ühegi haldusaktiga. Kiili vallal ei ole ühtegi kokkulepet nn „Mareti tänava" kinnistu praeguse ega endise omanikuga. 3
(6)3-04-447
  1. d)Kiili Vallavolikogu on jätnud põhjendamatult arvestamata nii Mareti asumi elanike vastuväited kui maavanema seisukoha, millega tehti ettepanek suurendada Kivila II maaüksuse detailplaneeringuga planeeritava ala piire, hõlmates sellesse ka osaliselt Kivila II maaüksuse liikluskorraldusega seotud Mareti maaüksuse detailplaneeringu ala. Oma vastuväited esitasid 20 Mareti asumi kinnistuomanikku, kellest kaebuse esitas 12 elanikku. Tähtsust ei oma asjaolu, kas vastuväite esitas isik, kes on ühinenud kaebusega või mitte.
  2. e)Vaidlustatud otsus on vormiliste puudustega, sest on motiveerimata ja puuduvad lisad. Kohalik omavalitsus kui planeeringu läbiviija ei ole sisuliselt hinnanud Mareti asumi elanike, sh kaebajate poolt esitatud vastuväiteid ja alternatiivettepanekut seoses Kivila II maa-ala liikluskorraldusega ega ole kaalunud Kivila II detailplaneeringu kehtestamisega Mareti asumi elanikele tekitatavaid tagajärgi ja vajadust tagada Kivila II detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal juurdepääs just läbi Mareti asumi. 5. Kiili Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse järgmist:
  3. a)Planeerimisseaduse kontekstist on välja rebitud üks säte, jättes tähelepanuta seaduse kui terviku mõtte ning ülejäänud sätted. Lähtuda tuleb siiski asjaolust, miks, kelle jaoks ja millisel eesmärgil planeerimismenetlust läbi viiakse. Isegi juhul kui kaebajate tõlgendus P1S § 4 lg 2 p 3 osas oleks õiguslikult aktsepteeritav, ei ole seniajani tõendamist leidnud kaebajate väited, et esinevad sisulised vastuolud Kivila II ja Kivila detailplaneeringu vahel. Nii esimese astme kohtuotsuses kui ka maavanema poolt teostatud järelevalve käigus ei ole kaebajate poolt esitatud vastuväited Kivila II maaüksuse detailplaneeringu osas tõendamist leidnud. Kivila maaüksuse detailplaneeringus ei ole märgitud Tõnumardi II kinnistuga piirneva tee lõpus sellist tupikteed ümberpööramisplatsiga nagu on teistel maaüksuse sisetee osadel.
  4. b)Otsuse motivatsioonina tuleb käsitada planeerimisdokumentatsiooni tervikuna. Planeerimisprotsess on avalik ning kõik huvitatud isikud on protsessi kaasatud. Samuti on dokumenteeritud kõik vastuväited ning omavalitsuse seisukohad vastuväidetele. Ebareaalne oleks volikogu otsuses veel eraldi hakata motiveerima tehtud otsustust, kui sama otsus võetakse vastu motiveeritud ja lahti seletatud ning avalikustatud materjalide alusel. Kivila II maaüksuse detailplaneering on kehtestatud kõiki menetlusnõudeid järgides ning kehtiv. Läbitud on kõik planeerimismenetluses nõutavad etapid. Planeering on avalikustatud ning huvitatud isikud on saanud esitada omapoolsed vastuväited, millistele on antud ka omavalitsuse motiveeritud seisukohad. Planeering on läbinud maavanema järelevalve ning selle on kehtestanud volikogu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja detailplaneering tuleb tühistada osaliselt planeerimisotsuse motiveerimatuse ja kaalutlusvigade tõttu. 7. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole alates 1. jaanuarist 2003 kehtiva PlS § 26 lg 1 kohaselt detailplaneeringu vaidlustamisel kohtusse pöördumise eelduseks. Samas ei saa planeeringut tühistada osas, mille suhtes kaebajad sisulisi ja neid puudutavaid vastuväiteid esitanud ei ole. Kaebajate etteheited puudutavad vaid Kivila II maaüksusele juurdepääsu tagamist endise Kivila maaüksuse, praeguse Mareti asumi kaudu. Seega tuleb muus osas jätta kaebus rahuldamata. 8. Vaidlust ei ole selle üle, et kõnealune teeosa on eraomandis. Ainuüksi detailplaneeringus kindlaksmääratud liiklusskeem ega tee kunagise omaniku poolt sellele antud nõusolek ei määra erateed avalikuks kasutamiseks. Detailplaneering ei ole kinnisasja seadusjärgne kitsendus asjaõigusseaduse § 155 lg 1 mõttes. Seni, kui erateed ei ole teeseaduses sätestatud korras avalikuks kasutamiseks määratud, puudub teistel isikutel õigus nõuda selle tee kasutamise või4
(6)3-04-447 maldamist. Küll aga võib planeeringulahendus olla tulevikus eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks (PlS § 9 lg 2 p 4, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-5-06, p 22), mistõttu planeering võib kahjustada kaebajate huve. Kehtiva TeeS § 4 lg-tega 1 ja 3 ja §-ga 52 sarnane regulatsioon tulenes ka varem TeeS § 4 lg-test 2 ja
  4. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud Kivila II maaüksuse planeering on vastuolus PlS § 4 lg 2 p-ga 3, sest selles ei ole arvestatud kehtiva Kivila maaüksuse detailplaneeringuga. Kaebajate hinnangul ei näinud Kivila maaüksuse detailplaneering ette praegust Mareti asumit läbivat teed, mille kaudu võiks kulgeda juurdepääs Kivila II maaüksusele.
  5. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et seni kuni kehtivaid detailplaneeringuid ei ole muudetud, on kohalik omavalitsus tulenevalt PlS § 4 lg 2 p-st 3 ja HMS § 60 lg-st 2 nende regulatsiooniga hilisemates planeerimismenetlustes seotud. Kehtiva planeerigu siduvus ei eelda planeeringule tugineval isikul õiguspärase ootuse tekkimist. Õiguspärast ootust hinnatakse vaid juhul, kui küsimuse all on kehtiva planeeringu muutmine. Muutmine peab olema selgesõnaline ning toimuma muuhulgas kooskõlas HMS §-dega 64–
  6. Kivila maaüksuse detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PES § 9 lg 1, mille kohaselt detailplaneering kehtestatakse lähiaastate ehitustegevuse alusena, ei vii teistsuguse tulemuseni. „Lähiaastate“ möödudes ei kao planeeringu kehtivus ega siduvus iseenesest. Ringkonnakohus ei näe samas vastuolu Kivila ja Kivila II maaüksuste planeeringute vahel. Kivila maaüksuse detailplaneering sätestab küll, et maa-ala planeeritud siseteed on kahesuunalise liiklusega tupikteed ümberpööramise võimalusega tupiku lõpus (seletuskirja p III-7 teine lause). Kaebajad ei ole põhjendanud, miks tuleks Mareti tn, mille kaudu vaidlustatud planeeringus nähti ette juurdepääs Kivila II kinnistule, lugeda Mareti asumi siseteeks. Kivila maaüksuse detailplaneeringu jooniselt DPI nähtub ilmselgelt, et maa-ala põhja-lõunasuunal läbiv tee ei lõppe lõunaküljel kruntide 35 ja 9 vahel ümberpööramiskohaga, vaid kulgeb kuni maa-ala piirini. Halduskohus leidis õigesti, et Mareti asumi ümbritsemine piirdeaiaga ei tõenda Mareti tänava planeerimist tupikteena. Seega võib järgnevate planeeringutega külgnevatel maa-aladel teed põhimõtteliselt jätkata.
  7. Kivila maaüksuse detailplaneering ei tinginud siiski igal juhul Mareti tn jätkamist Tõnumardi II ja Kivila II kinnistutel, vaid vastustajal oli võimalus ja kohustus kaaluda liikluskorralduse erinevaid alternatiive, arvestades kaebajate ettepanekute ja vastuväidetega. Muuhulgas pidi vastustaja kaaluma kaebajate poolt välja pakutud lahendust, mille kohaselt Kivila II kinnistule ei oleks juurdepääsu Mareti asumi kaudu ette nähtud. Sellise kaalumise toimumist ei ole antud juhul ringkonnakohtu hinnangul tõendatud.
  8. Oluliste asjaoludega arvestamist ja neile hinnangu andmist peab planeerimismenetluses tõendama ennekõike planeerimisotsuse motiveerimine. Motiveerimise tähtsust on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-07, p 9 jj). Iseäranis tuleb omavalitsusüksusel näha vaeva nende põhjendustega, mis puudutavad planeerimismenetluses arvestamata jäetud ettepanekuid ja vastuväiteid. Vaidlustatud planeerimisotsuses puuduvad igasugused motiivid ja viited neid sisaldavatele dokumentidele ning juba ainuüksi sellega on rikutud HMS § 56, iseäranis selle lg-t 3, sõltumata sellest, kas motiivid nähtuvad mõnest muust dokumendist või mitte. Tõsi, puudulikult motiveeritud haldusakt võib HMS § 58 alusel erandina jääda tühistamata, kui kohus suudab vaatamata motiivide puudumisele täielikult veenduda selle sisulises õiguspärasuses. Arvestades täitevvõimu ulatuslikku kaalutlusõigust planeerimisotsuste puhul, on täielikult motiveerimata planeerimisotsuste jõussejätmine HMS § 58 alusel praktiliselt välistatud. Antud juhul ei saa erandina arvestada ka planeeringu materjalidega, sest esiteks ei ole otsuses viidatud, kust täpselt motiive otsida, ning teiseks ei sisaldu planeeringu materjalides ei kavandatud liikluskor5
(6)3-04-447 ralduse poolt kaebajatele avalduva mõju analüüsi ega põhjendusi, miks ei võiks juurdepääs planeeringualale tulevikus piirduda rajatava Tamme-Kangro teega. Kaebaja P. Kildjerile
  1. septembril 2004 saadetud vastuses on põhjendatud üksnes seda, miks vald leiab, et vaidlusalune planeering on kooskõlas varasemaga. Seal puuduvad motiivid, miks sellele vaatamata ei ole võimalik liikluse juhtimist läbi Mareti maaüksuse vältida, ehkki kaebajad ei piirdunud vaid väidetavale planeeringute vahelisele vastuolule viitamisega, vaid osutasid planeeringulahendusega enda huvide riivamisele ka sellest sõltumata.
  2. Halduskohtu hinnangul on kaebajate väited nende kinnisasjade väärtuse vähenemisest paljasõnalised ja pole ära näidatud, millisest õigusaktist tuleneb õigus elada suletud asumis. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tuleb eeldada, et avaliku kasutamisega kaasnev liikluskoormuse suurenemine toob kaasa müra, heitgaasid, tolmu jms saaste, samuti liiklusõnnetuste ohu ning vähendab privaatsust. Kaebajate mitmesuguste õiguste riive on seega ilmne ning nende tagajärgedega pidi vallavolikogu kaalutlusotsuse tegemisel arvestama. Õigus sulgeda mitmest kinnistust koosnev asum taraga, võib olla hõlmatud omandipõhiõigusega. On omanike otsustada, kas piirata teiste isikute liikumist enda kinnistutel või mitte. Kui senine võimalus takistada kinnistutel avalikku liikumist planeeringuga võetakse, võib planeering riivata omandiõigust.
  3. Kivila II maaüksuse detailplaneeringu lähteülesande (planeeringu kaust, lisa 3) p 3.3, mille kohaselt juurdepääs planeeritavale alale toimub Tallinn-Rapla-Türi maanteelt mööda Kivila maaüksust läbivat avalikus kasutuses olevat teed, ei välista kaebajate vastuväiteid planeeringule. Lähteülesandest võib teatud asjaoludel tuleneda kohaliku omavalitsusüksuse kohustus võtta lähteülesandele vastav planeering vastu ja korraldada selle avalik arutelu (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-13-07, p 9), kuid mitte kohustus kehtestada selline planeering. Lähteülesanne ei piira kolmandate isikute õigust esitada planeerimismenetluses ettepanekuid ja vastuväiteid, mis ei ole kooskõlas lähteülesandega, ega vabasta kohalikku omavalitsusüksust selliste ettepanekute ja vastuväidete kaalumise kohustusest. Ühtlasi ei piira lähteülesanne igaühe kaebeõigust planeeringu vaidlustamisel. Lähteülesandega ei otsustata ära, et lähteülesandele vastav planeering kindlasti kehtestatakse. Vastupidine oleks vastuolus planeerimismenetluse avatuse põhimõttega ning planeerimisdiskretsiooni reeglitega.
  6. Kaebuse osaline rahuldamine käesolevas asjas ei võta vastustajalt õigust uuendada planeerimismenetlus ning täiendada igakülgselt motiveeritud otsusega Kivila II detailplaneeringut planeeritavale alale juurdepääsu osas, muuhulgas Mareti asumi kaudu, kui selleks on põhjendatud vajadus, mis kaalub üles kaebajate huvid.
  7. HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades, et selles osas, mille üle asjas käis sisuline vaidlus (Mareti tee kasutamisega seonduv), rahuldatakse kaebus täielikult ning et motiveerimatuse tõttu oli planeerimisotsus tervikuna õigusvastane, peab ringkonnakohus proportsionaalseks mõista välja kõik kaebajate poolt kantud menetluskulud. Kõigi kaebajate poolt kantud advokaadikulu kogusumma 8496 kr on põhjendatud. Kõigi kaebajate, v.a M. Kedderi kulud koosnevad halduskohtus tasutud riigilõivust 10 kr ja advokaadikulust 531 kr, samuti ringkonnakohtus tasutud riigilõivust 80 kr, kokku 621 kr. M. Kedderi menetluskulu koosneb halduskohtus tasutud riigilõivust 10 kr. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.