) § 162 lg-ga 1 hüvitada kostjale kulud õigusabikulud summas 3363 krooni. Kostja esindaja loobus osaliselt kohtukulude nõudest ning palus välja mõista 2000 krooni. Kohtu seisukoht Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele
lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. xxx tasus 24.07.2006.a ja 12.01.2007.a arvelduskontolt nr 221023835578 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, 24.07.2006.a maksekorralduse selgitus: „riigilõiv, xxx“, 12.01.2007.a maksekorralduse selgitus: „täiendav riigilõiv, ts asi 2-06-28049, xxx, xxx“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda xxx arvelduskontole nr 221023835578 Hansapangas.
lg 4 kohaselt mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, kui hageja hagist loobub, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei tinginud hagist loobumist mitte kostja poolt nõude täitmine vaid asjaolu, et hagejal ei ole enam põhjendatud huvi käesoleva tsiviilasja edasiseks menetluseks.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja 2 2-06-28049 menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 2030,40 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt 2500 krooni. Käesolevas asjas on kostja esindaja palunud hagejalt välja mõista õigusabikulu 2000 krooni. Kohus, tutvunud kostja esindaja taotlusega hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kostja esindaja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine hagejalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus kostja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 2000 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.