Obsah (6)
§ 619§ 630§ 195§ 628§ 94§ 113Tsiviilasi nr 2-06-35748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-35748 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Rein Pokk Otsuse tegemise aeg ja 27. novembe
§ 619
kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hagejal puudub õigus tasule perioodi 01.07.2006-11.08.2006 eest. Kostja on iseenesest õigesti viidanud KÜS § 13 lg-le 1 ning leidnud, et hageja õigused ja kohustused korteriühistu juhatuse liikmena lõppesid 29.06.2006, mil üldkoosolek tegi otsuse hageja tagasikutsumise kohta ühistu juhatuse koosseisust. Samas näeb MTÜS § 28 lg 2 ette, et mittetulundusühingu juhatuse liikme tagasikutsumisel lõpevad temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Käesoleval juhul on hageja 3
(6)ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu leping, mis lepingu ülesütlemist puudutavas osas poolte õigusi ning kohustusi ei reguleeri.
§ 630
lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Poolte poolt esiletoodud asjaolude põhjal võib lugeda käsunduslepingu kostja poolt vastavalt
§ 195
lg-le 1 ülesöelduks alates 11.08.2006, mil kostja seadusjärgne esindaja võttis enda valdusesse käsunduslepingu täitmiseks vajalikud vahendid (ruumide võtmed). Sellist tegevust saab kohtu hinnangul tõlgendada kui kaudset tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 68 lg 3). Samuti ei ole vaidlust selles, et 11.08.2006 posti teel hagejale saabunud allkirjastamata teade lepingu kehtivuse kaotamisest oli koostatud korteriühistu (uue) juhatuse poolt.
§ 628
lg-st 1 tuleneb, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Ülaltoodut arvestades leidis kohus, et kuni lepingu ülesütlemiseni 11.08.2006 oli hagejal õigus kokkulepitud tasule. Poolte vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud tasus 4 500 krooni (punkt 4.1), mida makstakse üks kord kuus järgmise kuu
- kuupäevaks sularahata arvelduse korras hageja pangakontole (punkt 4.2). Hageja arvutuste kohaselt on tal saamata tasu
- a. juuli eest 4 500 krooni ning
- a. augusti eest 1 760 krooni, kokku seega 6 260 krooni. Kostja tasu suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub hageja kõnealune nõue rahuldamisele. Hageja nõudis käesoleval juhul viivist summalt 4 500 krooni ajavahemiku 06.07.2006-11.08.2006 eest. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda viivist (viivitusintressi) eelnimetatud tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamise eest, kuid seda mitte PalS §-s 35 sätestatud määras, vaid
§ 94
lg 1 ja
§ 113lg 1 alusel.
Vastavalt Eesti Panga 29.12.2006 teatisele oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nimetatud perioodil 3,5 %. See teeb
§ 113lg-s 1 sätestatust lähtudes seadusjärgseks viivisemääraks 10,5% aastas.
Aastas tuleks kostjal summalt 4 500 krooni tasuda viivist seega 472,5 krooni, mis teeb intressisummaks päevas 1,29 krooni. Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 4.2 sisalduvat, sattus kostja tasu maksmisega
- a. juulikuu eest viivitusse alles 06.08.2006, mitte 06.07.2006, nagu arvab hageja. Seega on viivisenõue põhjendatud perioodi 06.
- kuni 11.08.2006 osas, kokku kuue päeva eest. Võttes aluseks eeltoodud arvutuskäigu, kuulub viivisenõue rahuldamisele 7,74 krooni (6 x 1,29 kr) ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 07.05.2007 otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellant palub panna kohtukulud vastustaja kanda. Apellant vaidlustab Harju Maakohtu otsust osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja käsunduslepingu järgselt saamata jäänud tasu 6 260 krooni ning viivitusintressi
- a. juulikuu tasu maksmise kohustusega viivitamise eest 7,74 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud hagejal perioodi 01.07.2006-11.08.2006 eest õigust tasu saada. Apellant nõustub, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Kaevatava kohtuotsuse järeldus, et kostja ütles juhatuse liikmega 4
(6)(hagejaga) sõlmitud käsunduslepingu üles 11.08.2006, on ekslik ning ei ole kooskõlas seaduse ja asjaoludega. Hageja kutsuti tagasi korteriühistu juhatuse koosseisust 29.06.2006, kusjuures hageja osales ise sellel üldkoosolekul ning oli seega teadlik, et otsuse vastuvõtmise päevast (29.06.2006) ei ole ta enam juhatuse liige ja seega peab ta kõik vajalikud dokumendid ja vahendid uuele juhatusele üle andma. See fakt, et hageja viivitas dokumentide ja ruumide võtmete üleandmisega, ei tähenda, et kostja peab hagejale tasuma perioodi eest, mil hageja ei täitnud oma kohustusi. Hagejale teatati 29.06.2006, et temaga sõlmitud leping on lõppenud ning paluti üle anda kõik korteriühistu majandamistegevusega seotud dokumendid. 11.08.2006 kiri, millele viitab Harju Maakohus, edastati hagejale tema palvel ning selle kirjaga kinnitas Nurga 7 KÜ veel kord, et lepingulised suhted hagejaga on lõppenud 29.06.
- Apellant on seisukohal, et kui lepingus ei ole sätestatud lepingu ülesütlemise tähtajad, siis lõpevad lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastava otsuse vastuvõtmisel (antud juhul alates isiku juhatuse koosseisust tagasikutsumisest). Selline lepingu lõpetamise variant on põhjendatud ja õigustatud, sest vastasel juhul võib tagasikutsutud juhatuse liige pahatahtlikult viivitada dokumentide ja vahendite üleandmisega, teades, et saab üleandmise perioodi eest tasu. Apellant on seisukohal, et seadusjärgse viivise väljamõistmisega on Harju Maakohus väljunud hagi piiridest ning selles osas on kaevatav otsus samuti põhjendamatu. Kuivõrd hageja ei nõudnud viivist võlaõigusseaduse alusel, siis ei saanud maakohus omal algatusel välja mõista viivist, tuginedes võlaõigusseadusele. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Hageja teadis küll, et ta on Nurga 7 KÜ üldkoosoleku 29.06.2006 otsusega juhatuse koosseisust tagasi kutsutud, kuid tema arvates oli tal korteriühistuga sõlmitud lisaks tähtajatu tööleping majahalduri ülesannete täitmiseks, mille alusel ta nõudis tasu. Hageja otsustas mitte vaidlustada kohtuotsuse motivatsiooni, mille kohaselt poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Hageja arvates on Harju Maakohus tasu õigesti välja mõistnud kuni lepingu ülesütlemise päevani 11.08.
- Vaidlusalusel perioodil 01.07.2006-11.08.2006 hageja täitis tegelikult majahalduri ülesandeid, s. t tegeles pärast juhatuse dokumentide üleandmist elamu jooksva korrashoiuga, ja tal on õigus selle eest kokkulepitud tasu saada, tuginedes
§-le 619. Kostja tugines apellatsioonimenetluses (apellatsioonkaebuses) esmakordselt asjaolule, et hageja ei täitnud vaidlusalusel perioodil oma lepingulisi kohustusi, ning seetõttu tuleb kostja väide jätta tähelepanuta. Hageja nõudis viivist tasu maksmisega viivitamise eest ja kohtul oli õigus otsustada õigusnormi kohaldamise üle, mille alusel ta viivise välja mõistab. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud vastustaja ja tema lepingulise esindaja ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Maakohus on otsust põhjendanud ning tõendeid hinnanud seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Otsus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab TsMS § 436 nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega hagi osalise rahuldamise osas, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda esimese astme kohtu otsuses olevaid põhjendusi. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli käsunduslepingust tulenev õigussuhe ning antud seisukohta ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. 5
(6)Apellandi väidetel ei ole kostjal alates tagasikutsumisest NURGA 7 KORTERIÜHISTU juhatusest õigust nõuda käsunduslepingu järgset tasu. Maakohus põhjendas, miks kostja seisukoht on ekslik ning kolleegium nõustub kohtuotsuses oleva põhjendusega. Asjaolu, et kostja oli NURGA 7 KORTERIÜHISTU juhatuse liige ning tema volitused lõppesid, et tähenda käsunduslepingu automaatset lõpetamist. Käsunduslepingu näol on tegemist võlaõigusliku lepinguga ning selle ülesütlemiseks tuleb järgida lepingust ning seadusest tulenevat korda. MTÜS § 28 lg 2 järgi mittetulundusühingu juhatuse liikme tagasikutsumisel lõpevad temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Pooltevahelises lepingus puudub tingimus lepingu ülesütlemise kohta.
§ 630lg 1 järgi tähtajatu käsunduslepingu saab igal ajal üles öelda.
Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et käsunduslepingu saab lugeda ülesöelduks alates 11. augustist 2006, mitte kostja poolt väidetud üldkoosoleku toimumise ajast. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Apellandi väidetel hageja täitis üksnes juhatuse liikme kohustusi, mida ta ei saanud enam teha pärast juhatuse liikmest tagasikutsumist. Hagejaga sõlmitud käsunduslepingu lisaks olevast majahalduri ametijuhendist ilmneb, et majahalduri kohustustesse kuulus rida ülesandeid, mida ei pea täitma juhatuse liige, näiteks punktis 10 olev elamu elektri, soojusarvestite ja veemõõtjate näitude fikseerimine ja edastamine/ t.lk. 12/. Apellatsioonikohtu istungil vastustaja väitis, et ka pärast 29.06.2006 üldkoosoleku toimumist jätkas ta käsunduslepingust tulenevate ülesannete täitmist. See asjaolu oli toodud hageja poolt maakohtus ning kostja ei suutnud seda asjaolu ümber lükata. Seega apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha teistsugust otsust, kui on seda teinud maakohus. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb maakohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud jätta kostja NURGA 7 KORTERIÜHISTU kanda. Mare Merimaa Iko Nõmm Rein Pokk 6
(6)