lg 1 sätestab, et võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Deklaratiivseks võlatunnistuseks nimetatakse lepingut, mis vastab sätte teisele alternatiivile – s.t millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Sellise võlatunnistuse eesmärk ja tagajärg on üldjuhul tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (sama seisukohta on toetanud ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-21-21-06). Antud juhul tähendab see, et kostja peaks näiteks tõendama, et kaupu ei ole üle antud, s.t OÜ-l Legem Ehitus ei tekkinud tasumiskohustust. Kostja viitab küll, et arvetele ja garantiikirjale allakirjutanud isikud on tundmatud, aga ei ole esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et tegemist ei olnud OÜ Legem Ehitus töötajatega. Kohtule jäi arusaamatuks, miks on kostja alla kirjutanud võlatunnistusele ja käenduslepingule, kui ta nõudega ei nõustunud – kui see oli tekkinud esindusõiguseta isikute tegudest. Järelikult on hagejal kehtiv nõue kostja vastu. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja ja AS D.R. vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud nõude loovutamise lepinguna ning selle p 1.1.1 järgi on lepingu objekt AS D.R. ja kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingutest tulenevate varaliste nõuete loovutamine ProInkasso OÜ-le. Samas sätestab lepingu p 1.1.2 lepingu objektiks ka ProInkasso OÜ poolt AS D.R. huvides juriidiliste toimingute ja asjaajamise teostamise, mille tulemusel AS D.R. võlgnikud likvideerivad oma võlgnevuse AS D.R. ees. Lepingu sisust nähtub siiski üheselt, et selle tagajärjel loovutab AS D.R. oma nõuded OÜ-le ProInkasso. Kohus ei näe, miks peaks hagejale ja AS-ile D.R. olema kasulik näidata omavahel sõlmitud käsunduslepingut nõude loovutamise lepinguna. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja ja AS D.R. vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on näilik tehing – tegemist oli nõude loovutamisega.
nõude loovutamise sätetest (§ 164 lg 1, § 169, § 170 ja § 172) tuleneb, et nõude loovutamise kehtivuseks ei ole iseenesest vajalik võlgnikule teatada – mitteteatamise korral on võlgnikul õigus täita kohustus endisele võlausaldajale ja keelduda seda täitmast uuele võlausaldajale, aga ainult seni, kuni talle ei ole esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Seega oli nõude loovutamise leping algusest peale kehtiv sõltumata võlgnikule teatamisest. Kostja ja OÜ Legem Ehitus on väitnud, et nad olid eksimuses ka seoses sellega, et kokkuleppe p-s 1.1 on viidatud AS-ile Arpa. Kokkuleppe ülejäänud tekstist ja selle lisadest selgub siiski üheselt, millise võlaga on tegemist – ekslik viide AS-ile Arpa ei anna alust lepingut tühistada. Järelikult ei olnud OÜ Legem Ehitus kokkuleppe sõlmimisel eksimuses, tal puudus alus kokkulepe tühistada ning seega võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepe kehtib. 3 Koos võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppega sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, millega E.V. kohustus OÜ ProInkasso ees vastutama hageja ja OÜ Legem Ehitus vahel 13.06.2006 sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe nõuetekohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kusjuures käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 47 000 krooni.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest; lg 4 järgi ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. 23.08.2006 esitas kostja avalduse käenduslepingu tühistamiseks. Avalduse kohaselt toimus tehingu sõlmimine äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja raskeid asjaolusid ära kasutades, samuti eksimuses, mille lõi tehingu teine pool OÜ ProInkasso. Kostja ei ole nimetatud avalduses toonud välja raskeid asjaolusid, mida ära kasutades tehing sõlmiti, seega jäi see väide paljasõnaliseks. Eksimuse osas on kostja tuginenud samadele argumentidele nagu OÜ Legem Ehitus võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe tühistamisel, mida on kohus eelpool juba arutanud. Kostjal ei olnud alust käenduslepingut tühistada, järelikult leping kehtib. Järelikult tuleneb võlatunnistuse olemasolust ja kehtivusest, et hageja ei pea enam tõendama, et tal on kehtiv nõue, vaid kostja peab nõudest vabanemiseks tõendama, et nõuet ei ole. Hageja põhinõue on 14 354 krooni, lisaks kahjuhüvitis 2 583.72 krooni, intress 839,71 krooni ja viivitusintress 2 565.46 krooni + 5 921,03 krooni, kokku seega 26 263.92 krooni. Kostja ei ole nõude suurusele vastu vaielnud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. E.V. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 23.04.2007 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ ProInkasso hagi summas 26 263.92 krooni rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti loetud vaidlusalune leping nõude loovutamise lepinguks
tähenduses; tegemist on käsunduslepinguga vastavalt
§-le 619. Kohus ei ole lepingut hinnates analüüsinud lepingu p 1.1.2, mis sätestab, et lepingu objektiks ka ProInkasso OÜ poolt AS D.R. huvides juriidiliste toimingute ja asjaajamise teostamise, mille tulemusel AS D.R. võlgnikud likvideerivad oma võlgnevuse AS D.R. ees. Tahe tehingus ei olnud suunatud mitte nõuete omandamisele, vaid võlgade sissenõudmisele. Maakohus ei ole arvestanud, et tegemist on inkassofirmaga. Selliste näilike tehingute sõlmimine annab hagejale võimaluse lihtsamalt menetleda võlgade sissenõudmist. Käsundussuhtega on tegemist ka seetõttu, et lepingu lisa 1 p 2 kohaselt saadakse juhul, kui võlgnik võlgnevuse AS D.R. ees tasub, selle eest tasu (põhinõudelt 18%, viivisnõudelt 50%, kahju hüvitamise nõudelt 50%); 2) on ekslikult leitud, et kostjal on kohustus tõendada hagejal nõude puudumist. Kohus eksib, käsitledes kostjat deklaratiivse võlatunnistuse järgi võlgnikuna. Kostja käendajana ei ole tunnistanud võlgnevust, kuivõrd käendajal puudub juba seadusest tulenevalt selline õigus. Käendaja õigused ja kohustused tulenevad seadusest ning võlatunnistust saab anda ainult võlgnik, mitte käendaja. Seega on käendaja suhtes
lg 1 ebaõigesti kohaldatud; 4 3) on jäetud tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud nõuet kokkuleppe ja käenduslepingu tühistamise tühisuse osas, samuti ei ole kohus otsustanud nende tehingute kehtivuse üle. Kohtul puudus õigus hinnata tehingute tühistamise kehtivust olukorras, kus hageja seda ei nõua; 4) on jäetud hindamata vastustaja nõude olemasolu apellandi vastu. E.V. tegutses ühel juhul OÜ Legem Ehitus juhatuse liikmena ja oli teisest küljest käendaja. Seega ei saa juhatuse liikme poolt allkirjastatud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepet pidada üheaegselt allkirjastatuks ka E.V. i kui käendaja poolt. E.V. kirjutas 13.06.2006 alla mitte võlatunnistusele, vaid käenduslepingule. Vastavalt
lg-le 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga ning käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe ja käenduslepingu tühistamine toimus õigeaegselt. Vastavalt TsÜS § 99 lg 1 p-le 2 võib eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest – kokkulepe sõlmiti 13.06.2006 ja tühistamisavaldused esitati 23.08.2006, millise aja vältel ei esitatud apellandile nõude loovutamise dokumente, vastustaja ei tõendanud ka võla tunnistamise lepingu ja käenduslepingu ajal nõude olemasolu. Kohus on tühistamisavalduse hindamisel lähtunud vaid väitest, et kokkuleppes oli viidatud AS-le Arpa, kellega aga pole OÜ-l Legem Ehitus mingisuguseid õiguslikke suhteid, jättes hindamata, et olukorras, kus E.V. oleks teadnud, et nõude loovutamist pole toimunud, poleks ta selliseid lepingut ei enda ega OÜ Legem Ehituse juhatuse liikmena sõlminud. Eksimus oli tingitud eelkõige sellest, et OÜ Legem Ehitus ja E.V. sõlmisid vastavalt võla tunnistamise kokkuleppe ja käenduslepingu OÜ-ga ProInkasso vaid seetõttu, et pidasid võimalikuks viimase poolt esitatud väidet, nagu AS D.R. on oma nõude ProInkasso OÜ-le loovutanud. Kuivõrd võlausaldaja ega OÜ ProInkasso ei esitanud tühistamisavalduste esitamiseni nõude loovutamist tõendavaid dokumente, oli tegemist eksimusega, mis oli tingitud teise poole poolt ebaõigete asjaolude teatavaks tegemisest, sest lähtuvalt
§-st 170 loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale; 5) on jäetud hindamata, et OÜ-l ProInkasso puudus õigus võlatunnistuse sõlmimiseks, kuivõrd nõue polnud loovutatud - sellest polnud võlgnikule teatatud ega teatatud ka hiljem, kuigi võlgnik eeldas, et vastav nõude loovutamist tõendav dokument talle esitatakse - millest tulenevalt on aga kokkulepe tühine. Vastavalt
§-le 170 loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Seaduses sätestatud tingimused nõude loovutamise toimumise kohta võlgniku suhtes ei olnud aset leidnud, mistõttu nõude loovutamine OÜ-le ProInkasso polnud toimunud võlgniku suhtes. Samuti toimus võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepe ning käenduslepingu tühistamine õigeaegselt. Vastavalt TsÜS § 99 lg 1 p-dele 1 ja 2 võib raskete asjaolude ärakasutamise korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas ja eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest – kokkulepe sõlmiti 13.06.2006 ja tühistamisavaldused esitati 23.08.2006, millise aja vältel ei esitatud apellandile nõude loovutamise dokumente. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05 leidnud, et võlatunnustusel peab olema alus. Kui võlatunnistusel alust ei ole, siis on võlatunnistus tühine TsÜS § 86 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud hagejal õigust sõlmida ei võla tunnistamise ja tasumise ajatamise kokkulepet, ega käenduslepingut, kuivõrd nõude loovutamine ei olnud toimunud ei E.V. i ega OÜ Legem Ehituse suhtes, siis nõue (võlg) ei ole käendatud; 5 6) on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kuna kohtu järeldused on põhjendamata ning kõiki tõendeid ei ole arvestatud; 7) on ebaõigesti kohaldatud
§-de 30 ja 164 sätteid.
-i nõude loovutamise regulatsioon ei sätesta erikorda loovutustasule või selle maksmisele. Asjaolu, et pooled on nimetanud nõude suuruse ja loovutustasu vahet OÜ ProInkasso teenustasuks, ei muuda nõude loovutust olematuks, pooled on nõnda lihtsalt tähistanud rahalist suurust, mille võrra on OÜ-l ProInkasso võimalik tehingust (nõude omandamisest) teenida; 2) on maakohus õigesti leidnud, et OÜ ProInkasso ei pea enam tõendama, et tal on nõue E.V. i vastu, vaid E.V. peab tõendama, et OÜ-le ProInkasso nõuet ei ole, kuid kohtu arvates ei ole E.V. seda teinud; 3) ei pea OÜ ProInkasso esitama tingimata hagiavaldust käenduslepingu tühistamise tühistamiseks, vaid on õigustatud esitama kohtumenetluses vastavasisulisele vastuväitele omapoolsed vastuväited ning kohus tuvastab seejärel asjaolu, kas käenduslepingu tühistamine on kehtiv või mitte. OÜ ProInkasso oli õigustatud jätma käenduslepingu tühistamise tähelepanuta ja pidama lepingut endiselt kehtivaks. Kui E.V. soovis enda tühistamise avaldusele õigusjõudu, oleks ta pidanud ise esitama vastavasisulise hagiavalduse (tunnustada käenduslepingu tühisust vms) või vastuväite menetluses; 4) on võla tunnistamise kokkulepe ja käendusleping kehtivad, kuivõrd tehingute tühistamine ei ole materiaalselt õigustatud. Õige on kohtu järeldus, et võla tunnistamise tekstist ja selle lisadest selgub siiski üheselt, millise võlaga on tegemist – ekslik viide AS-ile Arpa ei anna alust lepingu tühistada. Samas kokkuleppe punktis on nimetatud arved, kliendileping ja OÜ Legem Ehitus antud garantiikiri, mis kõik kinnitavad, et loovutatav nõue tulenes AS D.R. ja OÜ Legem Ehitus vahelistest tehingutest. OÜ Legem Ehitus ja E.V. on allkirjastanud kokkuleppe ja käenduslepingu, olles vastavate tekstidega eelnevalt tutvunud, kohustatud isikud on oma võlgnevust selgelt tunnistanud; 5) on ebaõige väide, et kuna OÜ ProInkasso ei ole tõendanud nõude loovutamise toimumist võlausaldajalt hagejale vastavalt
§-ile 170, siis ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohus on õigesti põhjendanud, et
sätetest tuleneb, et nõude loovutamise kehtivuseks ei ole iseenesest vajalik võlgnikule teatada – mitteteatamise korral on võlgnikul lihtsalt õigus täita kohustus endisele võlausaldajale ja keelduda seda täitmast uuele võlausaldajale, aga ainult seni, kuni talle ei ole esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Seega oli nõude loovutamise leping algusest peale kehtiv, sõltumata võlgnikule teatamisest. Arvestades asjaolu, et E.V. ei ole täitnud kohustust vanale võlausaldajale (AS D. R.) ega uuele võlausaldajale (OÜ Proinkasso), ei ole 6
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-st 164 lg 1 tulenevalt toimub nõude loovutamine sõltumata võlgniku tahtest ning seadus ei näe ette võlausaldaja kohustust teavitada nõude loovutamisest võlgnikku. Maakohus on õigesti kohaldanud
Maakohus on õigesti leidnud, et nõude loovutamise lepingust (tl 60-62) ja selle lisast nr 1 (tl 81) järeldub üheselt, et AS D.R. soovis loovutada oma nõuet OÜ Legem Ehitus vastu põhisummas 14 354 krooni ühes kõrvalnõuetega ning OÜ ProInkasso soovis omandada nimetatud nõuet. Ainuüksi lepingu p 1.1.2 alusel ei saa väita, et tegemist oleks käsunduslepinguga. Lepingu p 2.1 kohaselt vormistatakse nõude loovutamine lepingu lisana ning lepingu lisast nr 1 tuleneb hageja konkreetne loovutamisega omandatud nõue kostja vastu. Eelduslikult on nõude loovutamise leping tasuline ning nimetatud asjaolu põhjal on ekslik väita, et tegemist on käsunduslepinguga. 7.2. Maakohus on õigesti leidnud, et 13.06.2006 võla tunnistamise kokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega
Selle tagajärjeks on tõendamiskoormise muutumine. Kuna apellant võttis endale käenduslepinguga kohustuse vastutada 13.06.2006 võla tunnistamise kokkuleppe nõuetekohase täitmise eest, siis on ekslik apellandi väide, et tema kui käendaja ei saa vastutada võlatunnistuse alusel võlgniku võlgade eest ning apellandil puudub tema vastu nõue. Tulenevalt
§-st 149 on apellandil õigus esitada võlatunnistusele vastuväiteid, st tõendada, et tunnistatud võlga ei ole või on see lõppenud. Käesoleval juhul ei ole apellant käendajana seda teinud ning hageja poolt esitatud nõuet kinnitavaid tõendeid ümber lükanud. 7.
§-le 170 ja leidnud, et kuna loovutamisest talle ei teatatud, siis nõude loovutamist ei toimunud. Nimetatud sätte eesmärgiks on kaitsta võlgnikku, st nimetatud sätte alusel võib võlgnik täita kohustuse tuginedes loovutamise kohta tehtud teatele või loovutamisdokumendile, riskimata sellega, et ta täidab kohustuse valele isikule, kui hiljem selgub, et loovutamist tegelikult ei toimunud või on see kehtetu. 7.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.