3-07-78 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-78 Haldu

) § 9 lg 4 ja 8 ning § 10 lg 1 on vastuolus Euroopa põhiseaduse lepingu teise osa kolmanda jaotise artiklitega II-80 ja II-81 ning Põhiseaduse (PS) §-dega 12 lg 1 ning

1. Rõuge Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt toimub õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise kompenseerimine kompenseeritava maatüki asukohajärgse valla
2. aasta kaalutud keskmise maksustamishinna alusel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2001 määrusele nr 276 kasutatakse hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramisel selle määruse lisas 3 toodud hajaasustusega alade maksustamishindu. Selle järgi on Rõuge valla territooriumil hajaasustusega aladel maa maksustamishinnaks 3649 krooni hektar. Kuna L.P. le kuuluv nõudeõiguse osa on 19,555 ha ja seal maal kasvanud metsa maksumus on 95 763 krooni, siis moodustus kompensatsioonisumma järgnevalt: 19,555ha x 3649 kr/ha x 1,3 = 92 763 krooni. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
3. aprilli 2007 otsusega L.P. kaebuse rahuldamata. 2 Otsuse põhjenduste kohaselt on Vabariigi Valitsuse 13.07.1993 määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ (edaspidi Kord) p 31 järgi kompensatsiooni suuruse määramise aluseks vara võõrandamisaegne maksumus või

alusel määratud õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa maksumus.

§ 12

lg 1 alusel toimub õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine kompenseerimisel kompenseeritava maatüki asukohajärgse valla

1. aasta kaalutud keskmise maksustamishinna alusel. Vabariigi Valitsuse 22.08.2001 määruse nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad“ alusel kasutatakse hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramisel lisas 3 toodud hajaasustusega alade maksustamishindu. Selle järgi on Rõuge valla territooriumil hajaasustusega aladel maa maksustamishinnaks 3649 krooni hektar. L 7 talu maa asub Rõuge vallas S külas hajaasustusega alal. Kuna õigustatud subjektile määrati kogu mõttelise osa eest kompensatsioon, siis lisati õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks kompenseerimisele kuuluva maa maksumusele 30%. Arvestades seda, et L.P. tunnistati „L 7“ talu maa 39,11 ha ½ osas õigustatud subjektiks, siis on talle kuuluv nõudeõiguse osa 39,11:2 = 19,555 ha. Kaebuse esitajale õigusvastaselt võõrandatud maa 19,555 ha ja maal kasvanud metsa maksumus 95 763 krooni on saadud alljärgneva arvutuse alusel: kompenseeritava maa pindala x kompenseeritava maatüki asukohajärgse valla
2. aasta kaalutud keskmine maksustamishind kr/ha x 30% õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa eest - 19,555 ha x 3649 kr/ha x 1,3 = 92 763 krooni. Vaidlustatud korraldusele lisatud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse ja kompensatsiooni suuruse määramise akt nr 3 kinnitab kompensatsiooni määramise õiguslikkust ja on tehtud vastavalt Korrale õigesti. Korra p 371 sätestab, et kompensatsiooni maksab krediidiasutuse vahendusel välja Rahandusministeerium. Kompensatsiooni väljamaksmine õigustatud subjektile näidatud pangakontole toimub rahandusministri määratud tähtpäevadel üks kord kvartalis. Kuni 31.12.2005 vastu võetud vara kompenseerimise korralduse alusel makstakse kompensatsioon või selle esimene osa välja
3. aasta esimeses kvartalis, järgmised osad aastase intervalliga samuti esimeses kvartalis. Alates 01.01.2006 jooksva aasta mingis kvartalis vastu võetud vara kompenseerimise korralduse alusel makstakse kompensatsioon või selle esimene osa välja järgmise aasta vastavas kvartalis, järgmised osad aastase intervalliga samas kvartalis. Kui Korra p-s 34 nimetatud avalduse esitamise tähtaja pikendamise või järelevalvemenetluse tõttu ei ole võimalik kompensatsiooni välja maksta korralduse vastuvõtmise aja alusel määratud tähtpäeval, makstakse see välja esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude kõrvaldamist. Viited Euroopa põhiseaduse lepingu teise osa kolmanda jaotise artiklitele II-80 ja II-81 ei ole asjakohased ja ei oma antud asjas puutumust. Samuti ei ole

§-d 9 lg 4 ja 8 ning 10 lg 1 vastuolus Euroopa põhiseaduse lepingu viidatud sätetega ja PS §-dega 12 ning

1. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED L.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Rõuge Vallavalitsuse 07.12.2007 korraldus nr 5.1-2.1/3 ning tunnistada

§-d 9 lg 4 ja 8 ning 10 lg 1 PS-ga ja Euroopa põhiseaduse lepinguga vastuolus olevateks ning jätta nimetatud

sätted kohaldamata ja kohustada Rõuge Vallavalitsust lahendama uuesti kompensatsiooni küsimus ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt on

§ 9lg 4 ja 8 vastuolus PS §-dega 12 lg 1 ja 32.

L.P. le makstava kompensatsiooni suurus on seotud

1. aasta maa korralise hindamise tulemustega, mis on võrreldamatu hüvega, mida saavad isikud, kellele samas hinnatsoonis sama suurusega maa tagastatakse. Seega on rikutud omandireformi õigustatud subjektide võrdse kohtlemise põhimõtet. Selline ebavõrdne kohtlemine on vastuolus PS-ga. Tulenevalt PS §-st 12 on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Antud juhul ei ole
2. aastal kompensatsiooni saanud isikute olukord võrdne
3. aasta sama suuruse summa saanud isikute seisundiga tulenevalt inflatsiooni, hindade ja kinnisvara maksumuse kasvu toimest. Kompensatsiooni õiglaseks suuruseks oleks vastava maatüki ning sellel kasvava metsa turuväärtus. Samuti ei tulene vaidlustatud korraldusest kompensatsiooni summa arvutamise metoodikat ning ei ole motiveeritud määratud kompensatsiooni ajatamist L.P. le. PS §-dega 12 lg 1 ja 32 on vastuolus ka

§ 10

lg 1, mille kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks liidetakse käesoleva seaduse § 9 lg-tes 4 ja 7 nimetatud maade maksumusele maa kompenseerimise korral kuni 30% kompenseerimisele kuuluva maa maksumusest Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Metsa kompensatsiooni suurus on seotud 1993. aasta maa korralise hindamise tulemustega, moodustab ainult 30% ning on võrreldamatu hüvega, mida saavad isikud, kellel tagastatakse maa koos metsaga. Euroopa põhiseaduse lepingu II osa (Liidu põhiõiguste harta) kolmanda jaotise (Võrdsus) artiklite II-80 ja II-81 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete või seksuaalse sättumuse tõttu.

§ 9

lg 4 ja 8 ning § 10 lg 1 on vastuolus Euroopa põhiseaduse lepingus viidatud sätetega. Riigikohus on 05.10.2006 otsuses nr 3-3-1-33-06 asunud seisukohale, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on Euroopa Liidu õigus vastuolu korral siseriikliku õigusega ülimuslik. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib iga kohus konkreetses kohtuasjas jätta Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva siseriikliku õiguse kohaldamata. Riigikohtu üldkogu on 19.04.2005 otsuses nr 3-4-1-1-05 p-des 49 ja 50 leidnud, et siseriikliku õiguse ning Euroopa Liidu õiguse kooskõlla viimiseks on erinevaid võimalusi ning põhiseaduse ega Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei pea selleks eksisteerima põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Euroopa Liidu õigus on küll ülimuslik Eesti õiguse suhtes, kuid see tähendab Euroopa Kohtu praktikat arvestades kohaldamise ülimuslikkust. Kohaldamise ülimuslikkus tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta. Rõuge Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Rõuge Vallavalitsuse korraldus L.P. le L 7 maa eest kompensatsiooni määramise kohta õiguspärane, põhjendatud ja kooskõlas kõigi kehtivate seadustega. Korra p 31 kohaselt on kompensatsiooni suuruse määramise aluseks vara võõrandamisaegne maksumus või maa hindamise seaduse alusel määratud õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa maksumus.

§ 12

lg 1 alusel toimub õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine kompenseerimisel kompenseeritava maatüki asukohajärgse valla

1. aasta kaalutud keskmise maksustamishinna alusel. Vabariigi Valitsuse 22.08.2001 määruse nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad“ alusel kasutatakse hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt 4 võõrandatud maa maksumuse määramisel lisas 3 toodud hajaasustusega alade maksustamishindu. Selle järgi on Rõuge valla territooriumil hajaasustusega aladel maa maksustamishinnaks 3649 kr/ha. L 7 talu maa asub Rõuge vallas S külas hajaasustusega alal. Kuna L.P. le määrati kompensatsioon kinnistust õigustatud subjektile kuuluva kogu mõttelise osa eest, siis lisati õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks kompenseerimisele kuuluva maa maksumusele 30%. L.P. le õigusvastaselt võõrandatud maa (19,555 ha) ja maal kasvanud metsa maksumuse eest saadava kompensatsioonisumma 95 763 krooni arvutuskäik kajastub ka Rõuge Vallavalitsuse 07.12.2006 korralduses nr 5.1-2.1/3 ning õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aktis nr
2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et Rõuge Vallavalitsuse 07.12.2006 korralduse nr 5.1-2.1/3 andmisel ei ole rikutud HMS §-des 54-56 haldusakti sisule sätestatud nõudeid ning ringkonnakohus nõustub sellekohase seisukohaga ja halduskohtu otsusest tulenevate vastavate põhjendustega, pidamata vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et

§-d 9 lg 4 ja lg 8 ning 10 lg 1 ei ole vastuolus Euroopa põhiseaduse lepingu teise osa kolmanda jaotise (Võrdsus) artiklitega II-80 ja II-81 ning seega puudub alus neid

sätteid eelnimetatud lepinguga vastuolus olevaks tunnistada. Seda, et

§ 9

lg 8 ei ole vastuolus PS §-dest 32 ja 12 lg 1 tuleneva õigusega omandi puutumatusele ja võrdse kohtlemise põhimõttega, on oma 16.09.2003 lahendis nr 3-4-1-6-03 käsitlenud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium. Kuna kaebuses ja apellatsioonkaebuses viidatud

§-de 9 lg 4 ja 10 lg 1 regulatsioon toetub

§-le 9 lg 8, mille osas Riigikohus on leidnud, et tegemist ei ole PS §-dega 12 lg 1 ning 32 vastuolus oleva sättega, siis puudub ka alus asuda seisukohale, et

§-d 9 lg 4 ja 10 lg 1 on vastuolus PS §-dega 12 lg 1 ning 32. Eeltoodust tulenevalt puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud kohtuotsuse ning Rõuge Vallavalitsuse 07.12.2006 korralduse tühistamiseks,

§-de 9 lg 4 ja lg 8 ning 10 lg 1 kohaldamata jätmiseks ja viidatud

sätete tunnistamiseks põhiseadusega vastuolus olevateks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. 5 Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk