Obsah (7)

§ 182§ 153§ 57§ 12§ 6§ 159§ 156

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1676 Haldusasi

) jõustumist 01.01.1996 kuni 20.10.1996. Avaliku teenistuse staaži hulka ei arvestatud teenistust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994 ning seega jäeti kaebajale arvestamata avaliku teenistuse staaži kokku 3 aastat ja 3 kuud. Kaebuse kohaselt

§ 182

lg 1 järgi isikule, kes on käesoleva seaduse jõustumisel teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153-156 sätestatud korras.

§ 153

p-is 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, v. a teenistusaeg endise NSVL julgeolekuorganites või relvajõududes. Teenistusstaaži hulka arvatakse

§ 153

p 1 kohaselt Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistusaeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

§ 182

rakendussättest tulenevalt arvestatakse isikutele, kes on teenistuses

§ 153sätestatud alustel, avaliku teenistuse staaži tagasiulatuvalt.

08.05.1998 jõustunud

muutmise seadusega laiendati

§-is 153 lg 1 toodud loetelu ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele ning loeti nende volituste aeg avaliku teenistuse hulka. Seega tulenevalt

§-ist 182 lg 1 tuleb arvestada isikutele, kes olid

jõustumisel kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, avaliku teenistuse staaži hulka nii kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg kui ka varasem teenistusaeg riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Kaebaja viitab „Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määruse nr.6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ muutmine“ p-le 1, mille kohaselt arvutatakse antud korra kohaselt avalike teenistujate teenistusstaaži muuhulgas ka

§ 57lg 2 alusel ametnikele riikliku vanaduspensioni suurendamisel.

Nimetatud määruse punkt 2 (12.06.1998 jõustunud redaktsioonis) sätestab, et seaduse § 153 alusel arvatakse teenistusstaaži hulka Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg; (…) Isikutel, kes 01.01.1996 (…) olid valitud Riigikogu liikmeks, Vabariigi Presidendiks, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks või nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmeks, (…) lisatakse teenistusstaažile vastavalt seaduse §-ile 182 enne seaduse jõustumist 2 seaduse § 2 teises ja kolmandas lõikes loetletud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töölepingu alusel töötatud aeg (…). Järelikult kuna kaebaja oli

jõustumisel 01.01.1996 Narva Linnavolikogu liige, siis tuleb tema avaliku teenistusstaaži hulka arvata kogu tema volikogu liikme volituste aeg ajavahemikul 18.10.1993 - 20.10.1996 ning ka enne

jõustumist Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994 töötatud aeg. Vastustaja ei arvestanud kaebaja pensioniõigusliku tööstaaži hulka töökomandeeringut Kuuba Vabariiki ajavahemikul 09.10.1984 - 14.09.1987, sest personalitöötaja tegi tööraamatusse valesti formuleeritud sissekande. Otsuse tegemisel ei võtnud vastustaja arvesse Narva EVMT (Narva Eksperimentaal-Valumehaanika Tehas) õigusjärglase tõendit, mis tõendab komandeeringus oleku aega ja personalitöötaja kande ebaõigsust. Eeltoodu tõttu jäeti kaebajale arvestamata pensioniõiguslikku staaži 2 aastat ja 10 kuud. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määruse nr. 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ § 29 kohaselt tõendatakse endise NSVL territooriumil kuni 01.01.1991 omandatud pensioniõiguslikku staaži käesoleva määrusega kehtestatud korras. Nimetatud määruse § 2 lg 2 kohaselt tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumusel või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga, milles on andmed töötamise aja kohta. Kaebaja oli ajavahemikul 09.10.1984 - 14.09.1987 suunatud oma tööandja Narva EVMT korraldusel komandeeringusse Kuuba Vabariiki, mille kohta on kaebaja esitanud vastustajale AS Evmet-Mehaanik kui endise tööandja õigusjärglase 17.07.2006 tõendi nr.1/

1. Kaebajale arusaamatul põhjusel vastustaja ei arvestanud nimetatud tõendiga ning teatas talle kirja teel, et seda perioodi pensioniõigusliku staaži hulka arvestada ei saa. Kuna tegemist oli töökomandeeringuga, kuhu kaebaja oli suunatud endise Eesti NSV territooriumil asunud tööandja korraldusel, siis tuleb nimetatud periood arvestada pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja viitas NSVL Ministrite Nõukogu 25.12.1974 määruse nr.365 „Välismaal viibivate nõukogude töötajate töötingimuste kinnitamine“ p-dele 15-17, mille alusel toimus välismaale suunatud NSVL töötajate töötasustamine, s. h ka töötasu osaline ülekandmine NSVL-s viibivatele töötaja ülalpidamisel olevatele pereliikmetele. Kaebaja leiab, et kuna tema töötasult arvestati sotsiaalmaksu, mis laekus NSVL eelarvesse, siis kuulub ka töötamine välismaal komandeeringus (lähetuses) olles riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 28 lg 1 ja 4 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka. Kuuba Vabariigis komandeeringus viibimise perioodil kanti kaebaja abikaasa Jelena Kutti pangaarvele perekonna ülalpidamiseks Narva EVMT-st 60 % kaebaja viimasest ametipalgast Eesti NSV-s (Narva EVMT-s). Vastustaja 31.05.2006 otsus nr 317813 ei vasta RPKS §-is 34 sätestatud nõuetele. Nimetatud paragrahvi p-de 6 ja 7 kohaselt peavad otsuses sisalduma viited otsuse teatamise viisi kohta ning otsusel peavad olema otsuse teinud ametniku või ametnike allkirjad. Kaebajale edastati väljatrükk ilma eelnimetatud viidete ja allkirjadeta. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja soovib võrdset kohtlemist, sest teistele pensionitaotlejatele pensioniõigusliku staaži hulka välismaal komandeeringus oldud aeg. on arvestatud
2. Vastustaja Virumaa Pensioniamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt sätestab

§ 12

lg 2 ammendava loetelu seaduse paragrahvidest, mis laienevad kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. Järelikult nimetatud sättes märkimata paragrahvidest tulenevad õigused ja kohustused volikogu liikmetele ei laiene. Kooskõlas

§-iga 12 lg 2 laieneb volikogu liikmetele § 153, mille alusel arvatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituse aeg teenistusstaaži hulka. Samas

§ 12

lg 2 ei viita

§-ile 182. 3 Eeltoodust tulenevalt saab volikogu liikme volituste aega arvata teenistusstaaži hulka alates

jõustumisest 01.01.1996. Varasemat volikogu liikmeks oleku aega ning volikogu liikmeks olekule eelnevat tööstaaži

§ 182alusel teenistusstaaži hulka ei arvata.

Kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka ei ole arvestatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis töötatud aega, kuna

§ 182

lubab varasema tööstaaži avaliku teenistusstaažile lisada vaid sellisel juhul, kui isik oli enne

-i jõustumist avalikus teenistuses. Volikogu liikmeks aga valitakse, mitte ei nimetata teenistusse. Kuuba Vabariigis töötamine ei anna alust lugeda seda ajavahemikku pensioniõigusliku staaži hulka, sest RPKS § 28 lg 4 ei maini ära töötamist väljaspool NSVL territooriumi. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. juuni 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on vastustaja põhjendatult arvestanud kaebaja avaliku teenistusstaaži hulka ajavahemiku 01.01.1996 - 20.10.1996, jättes pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata kaebaja volikogu liikmeks oleku aja ajavahemikul alates 18.10.1993 - 01.01.1996 ning töötamise aja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.
3. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ei ole ametnikud

§ 6lg 1 ja 2, § 7 ja § 8 mõistes.

Kooskõlas

§-iga 2 lg 3 kohaliku omavalitsuse ametiasutusteks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsused (asutustena), linnavalitsuse ametid, kohaliku omavalitsuste liitude bürood. Tulenevalt

§-ist 12 lg 2 ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele

§ 57(ametniku vanaduspension).

Kuna kaebaja ei olnud seisuga 01.01.1996 avalikus teenistuses, vaid linnavolikogu liige, mida ei loeta avalikuks teenistuseks, siis tulenevalt

§-ist 182 lg 1, mille kohaselt isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži

§-des 153 - 156 sätestatud korras, ei saanud teenistust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994 (s. t enne

jõustumist), lugeda tema teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määruse nr 113 „Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määruse nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ muutmine“ p 2 on osaliselt (Riigikogu liikmeid, Vabariigi Presidenti, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid ja Vabariigi Valitsuse liikmeid puudutavas osas) vastuolus

§ 182lg 1 2.

lausega, mille kohaselt

§-is 153 p 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSVL julgeolekuorganites või relvajõududes.

§ 182

lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse §-ile 153 p 1 ja käesoleva paragrahvi esimesele lõikele arvatakse avaliku teenistusstaaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Selliseks määruseks on Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrus nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“. Nimetatud määruses ei ole viidet Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele ega Vabariigi Valitsuse liikmele. Seega Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määrus nr 113 „Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määruse nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ muutmine“ (12.06.1998 jõustunud redaktsioonis) p 2 on eelpoolmärgitud osas vastuolus

§-iga 12 lg 2, mille kohaselt ei laiene

§ 182kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele.

Asjas tuleb kohaldada seadust, mitte sellega vastuolus olevat alamalseisvat akti. 4 Kooskõlas RPKS §-iga 28 lg 1 pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud tasuma sotsiaalmaksu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSVL territooriumil kuni

1. aasta
2. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 (viisteist) aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Kaebaja tööraamatu kannetest nähtub üheselt, et kaebaja vabastati töölt Narva EVMT-st 09.10.1984 ja võeti uuesti tööle 14.09.1987 Narva EVMT-sse teise kategooria insener-konstruktorina. Vabastamise põhjusena on viidatud tööraamatus töökomandeeringule Kuuba Vabariiki. Juhul, kui tegelikult töölt vabastamist ei toimunud, vaid kaebaja suunati ajutiselt tööle NSVL Kergetööstusministeeriumi juures asuva „Sojuzlegzagranpostavka“ poolt Kuuba Vabariiki, siis saaks ajavahemikku 09.10.1984 - 14.09.1987 arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka juhul, kui kaebaja esitaks tõendi selle kohta, et tema tööandja NSVL Kergetööstusministeeriumi juures asuv „Sojuzlegzagranpostavka“ tasus nimetatud ajavahemikul tema eest tema eest sotsiaalmaksu. Kuigi NSVL-s isikustatud sotsiaalmaksu ei olnud kehtestatud, peeti arvestust sotsiaalmaksu maksmise kohta ettevõtetes töötajate nimekirja alusel. Kohtu nõudmisele esitada tõend sotsiaalmaksu tasumise kohta ajavahemiku eest 09.10.1984 - 14.09.1987, esitas T.K. Venemaa Riikliku Majandus(ettevõtlus)arhiivi 29.01.2007 tõendi nr 63, millest nähtub, et Venemaa Riiklikus Majandus(ettevõtlus)arhiivis on olemas andmed selle kohta, et T.K. töötas insenerina Kuuba Vabariigis NSVL Kergetööstusministeeriumi juures asuva „Sojuzlegzagranpostavka“ liinis Santiago de Cuba tekstiilikombinaadis ajavahemikul 09.10.1984-12.07.
3. Tõendi on allkirjastanud Venemaa Riikliku Majandus(ettevõtlus)arhiivi direktori asetäitja. Kuna arhiivitõendist nähtub, et dokumendid T.K. töötamise kohta NSVL Kergetööstusministeeriumi juures asuva „Sojuzlegzagranpostavka“ liinis on arhiivis olemas, siis tuleb need kaebajal välja nõuda. Kaebaja poolt esitatud Narva EVMT õigusjärglase AS Evmet-Mehaanik 17.07.2006 tõend nr 1/221, millest nähtub, et T.K. oli alates 09.10.1984-14.09.1987 saadetud komandeeringusse Kuuba Vabariiki tekstiilikombinaati, ei tõenda tema tööandja poolt sotsiaalmaksu tasumist ning ei saa olla aluseks vanaduspensioni suurendamisel. Kaebaja viide NSVL Ministrite Nõukogu Riikliku Komitee 25.12.1974 määruse nr 365 p-dele 15-17, millised reguleerivad välismaale suunatud NSVL töötajate töötasustamist, ei ole asjassepuutuv, kuna need ei puuduta sotsiaalmaksuga maksustamist. Virumaa Pensioniameti 31.05.2006 otsus nr 317813 ei vasta RPKS §-is 34 p 2, 3, 4 ja 6 sätestatud nõuetele, kuna ei sisalda kokkuvõtet pensionitaotleja taotlusest ega otsuse põhjendusi, milles tuleb märkida dokumendid ja tõendid, samuti asjaolud, millele otsus on rajatud. Samuti puuduvad viiteid otsuse aluseks olevate õigusaktide sätetele. Puudub otsuse resolutsioon, mis sisaldaks seisukohta pensioniavalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja märge otsuse teatamise viisi kohta. Otsuse teinud ametnike allkirjad on otsuse originaaleksemplaril olemas. Seega on õige kaebaja väide, et vaidlustatava haldusakti andmisel on rikutud HMS §-is 54 sätestatud nõudeid. Samas vorminõuete rikkumised ei saa olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Kuna pensioniõiguslik staaž on vastustaja poolt õigesti arvestatud, siis kooskõlas HMS §-iga 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. T.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
5. juuni 2007 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige seisukoht, et

§ 182ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et

§ 182puhul on tegemist rakendussättega, s.

t sättega, mis 5 reguleerib teiste sätete, nimelt teenistusstaaži arvutamiseks ettenähtud sätete,

§-de 153-156, kohaldamist, andes viidatud sätetele tagasiulatuva jõu. Vaidlust ei ole selles, et

§-id 153-156 laienevad

§ 12

lg 2 p 4 kohaselt ka kohaliku omavalitsuse liikmetele, seega tuleb ka kohaliku omavalitsuse liikme volituste aja ning sellele eelneva ametiasutustes töötatud aja avaliku teenistuse staaži hulka arvamisel arvestada

§-is 182 sätestatuga võrdselt teiste

§-is 153 sätestatud isikutega; 2) on ebaõigesti jäetud

§ 153

p 1 selle koosmõjus rakendussättega § 182 kohaldamata, leides, et vastustaja on põhjendatult arvestanud kaebaja avaliku teenistusstaaži hulka ajavahemiku 01.01.1996 - 20.10.1996, jättes pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata kaebaja volikogu liikmeks oleku aja ajavahemikul 18.10.1993 - 01.01.1996 ning töötamise aja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994; 3) on põhjendamatult asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ei ole ametnikud

§ 6

lg 1 ja 2, § 7 ja § 8 mõistes.

§-ist 12 lg 2 tulenevalt laieneb kohaliku omavalitsuse liikmetele ka

§ 6

.

§-ist 6 lg 1 ja 2 tulenevalt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik, kusjuures ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. Seega tuleb ka kohaliku omavalitsuse volikogu liiget käsitleta ametnikuna ehk avaliku teenistujana nende

sätete osas, millised volikogu liikmele kohalduvad. Kohus on ekslikult viidanud

§-ile 2 lg 3, mis loetleb omavalitsuse ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, jättes seejuures tähelepanuta, et volikogu liikmel ei ole töösuhet, vaid tegemist on valitava ametikohaga, vastates sel viisil ametniku mõistele. Kohus on õigustatult leidnud, et tulenevalt

§ 12

lg 2 ei laiene kohaliku omavalitsuse liikmele

§ 57(ametniku vanaduspension).

Antud viide ei ole aga käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane, kuna volikogu liikmel ei ole ainult siis õigust ametniku vanaduspensionile, kui tal puudub muu ametniku vanaduspensioni saamiseks nõutav avaliku teenistuse staaž.

§-ist 57 lg 1 tulenevalt ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension

-is sätestatud eranditega. Antud juhul ongi erandiks

§ 12

lg 2, mis välistab

§ 57

kohaldamise isikute suhtes, kes lähevad pensionile volikogu liikme positsioonilt. Samas kui isik läheb pensionile muust avalikust teenistusest, mille puhul

§ 12

lg 2 loetletud erandid ei kohaldu, liidetakse tema volikogu liikme volituste periood avaliku teenistuse staaži hulka. Nimetatud põhimõte tuleneb

§-ist 153 p 1 ning §-ist 159 lg 2 p 3 (millised kohalduvad ka

§-ist 12 lg 2 p 4 tulenevalt kohaliku omavalitsuse liikmele).

§ 159

lg 2 p 3 kohaselt kantakse ametniku tööraamatusse teenistuses oldud aeg, sealhulgas erikandega teenistuse aeg, mis annab õiguse sooduspensionile või pensioniõigusliku staaži soodustatud korras arvutamisele. Samuti tuleneb volikogu liikme volituste perioodi ning sellele eelnenud töötamise aeg arvestada avaliku teenistuse staaži hulka tulenevalt Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määrusest nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“, millega kinnitatud korra p 1 järgi arvutatakse antud korra kohaselt avalike teenistujate teenistusstaaži muuhulgas ka

§ 57lg 2 alusel ametnikele riikliku vanaduspensioni suurendamisel.

Ka Sotsiaalministeeriumi 19.12.2002 kirjas nr 1-5/7046 on märgitud, et kui isik läheb pensionile avalikust teenistusest, siis liidetakse tema volikogu liikme volituste periood avaliku teenistuse staaži hulka; 4) on ekslikult leitud, et kuna kaebaja ei olnud seisuga 01.01.1996 avalikus teenistuses, vaid linnavolikogu liige, mida ei loeta avalikuks teenistuseks, siis tulenevalt

§-ist 182 lg 1, mille kohaselt isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži

§-des 153-156 sätestatud korras, ei saanud teenistust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994 (s. t enne

-i jõustumist), lugeda tema teenistusstaaži hulka. Ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme puhul on tegemist avaliku teenistujaga

mõttes ning

§ 12

lg 2 sätestab üksnes erandid teatud ametnike gruppidele, kelle hulka 6 kuulub ka omavalitsuse volikogu liige. Seejuures tuleb ka

§ 182

tõlgendada nii, et teenistuses olemisena tuleb käsitleda kõiki

§-is 153 loetletud tegevusi s. h ka volikogu liikmeks olemist. Kuna apellant oli

jõustumisel kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, kelle puhul on tegemist avaliku teenistuse eriliigiga, oli apellant

jõustumisel teenistuses ning tema varasem töötamise aeg Kodakondsus- ja Migratsiooniametis nagu ka terve volikogu liikme volituste periood tuleb

§-ist 153 p 1 ning §-ist 182 lg 1 lähtuvalt lugeda tema teenistusstaaži hulka; 5) on ebaõigesti jäetud kohaldamata Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määrusega nr 6 “Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine” kinnitatud korra p 2 (muudetud Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määrusega 113). Kohus on ekslikult leidnud, et eelnimetatud punkt on osaliselt (Riigikogu liikmeid, Vabariigi Presidenti, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid ja Vabariigi Valitsuse liikmeid puudutavas osas) vastuolus

§-iga 12 lg 2, mille kohaselt ei laiene

§ 182

kohaliku omavalitsuse liikmetele, samuti, et antud punkt on osaliselt vastuolus

§ 182

esimese lõike teise lausega.

§ 182

kohaldub ka kohaliku omavalitsuse liikmele.

§ 182

lg 1 teine lause üksnes laiendab

§ 182

lg 1 esimeses lauses ning

§-is 153 p 1 sätestatut.

§-ist 153 p 1 tulenevalt teenistusstaaži hulka arvatakse Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

§-iga 182 lg 2 on Vabariigi Valitsusele antud volitus kehtestada riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistusstaaži hulka. Ka

§ 182

pealkirjast tuleneb, et tegemist on varasema tööstaaži teenistusstaažile lisamist käsitleva sättega. Kohus on õigesti märkinud, et selliseks määruseks on Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrus nr 1 “Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka”. Samas on kohatu väide, et nimetatud määruses ei ole viidet Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele ega Vabariigi Valitsuse liikmele. Antud määruses ei saagi vastavat viidet sisalduda, kuna määrusega kehtestatakse Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, seejuures aga kohaliku omavalitsuse liikme volituste arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka tuleneb otsesõnu

§-ist 153 p 1. Kohus on leidnud, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse ja seaduse vastuolust tuleb kohaldada seadust, mitte sellega vastuolus olevat alamalseisvat akti. Apellant sellist vastuolu ei näe. Kuna

§ 153

käsitleb teenistusstaaži osas kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid võrdselt kõigi teiste avalike teenistujatega, peaks nende eriline kohtlemine teenistusstaaži arvestamisel tulenema otsesõnu seadusest. Antud juhul seadus ei sätesta erandeid teenistusstaaži arvestamisel kohaliku omavalitsuse liikme suhtes, mistõttu kohus on Vabariigi Valitsuse määruse kohaldamata jätmisel rikkunud ka isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus ei ole tuvastanud, et Vabariigi Valitsus oleks nimetatud määruse andmisel väljunud talle antud volituste piirest. Antud määruse puhul tuleneb volitusnorm määruse andmiseks

§-ist 156 ning §-ist 157 lg 2, seejuures on

§-ist 156 tulenevalt

§ 12

lg 2 p 4 kohaldatav ka kohaliku omavalitsuse liikmele.

§ 156

kohaselt on Vabariigi Valitsusel on õigus anda määrusi käesoleva peatüki sätete (s. t §-de 153-156, millele viitab ka

§ 182lg 1 esimene lause) täitmiseks.

Antud juhul ongi Vabariigi Valitsus sellise määruse andnud ning reguleerinud muuhulgas

§ 153

rakendamist selle koosmõjus

§-iga 182 lg 1. Vabariigi Valitsuse määrus on seaduse ametlikuks tõlgenduseks, mis selgitab ning vajadusel täpsustab seaduse mõtet, mistõttu ei saa seda kergekäeliselt kohaldamata jätta, ilma et oleks tuvastatud määruse otsene vastuolu seadusega; 6) on Vabariigi Valitsuse 02.06.1998 määruse nr 6 “Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine” kohaldamata jätmisel jäetud arvestamata 7 õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõtted. Kõnealuse Vabariigi Valitsuse määruse puhul on kõik õiguspärasuse eelduseks olevad tingimused täidetud. Apellandil on antud juhul tekkinud õiguskindluse põhimõttele tuginev õiguspärane ootus, et kooskõlas volitusnormiga antud määrust rakendatakse kuni selle muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni seadusega ettenähtud korras. Samuti on apellandil tekkinud kehtival määrusel põhinev usalduse kaitse, et vastustaja arvestab tema pensionitaotluse läbivaatamisel määruses kehtestatud teenistusstaaži arvestamise korraga. Määrus on kehtiv ning vastustajale täitmiseks kohustuslik. Kohus ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel pööranud tähelepanu sellele, et hoolimata sellest, et nii vastustajal kui Sotsiaalministeeriumil puudus õigusselgus

§-de 153 ja 182 ning antud määruse kohaldamisel (vt vastustaja poolt Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 12.2002 kiri nr 2-6/, Sotsiaalministeeriumi 19.12.2002 vastus nr 1-5/7046 Sotsiaalkindlustusametile ning Sotsiaalkindlustusameti 09.01.2007 koosoleku protokoll nr 1), ei ole ei vastustaja, Sotsiaalministeerium ega Sotsiaalkindlustusamet aastate vältel astunud mingeid samme

ja Vabariigi Valitsuse määruse väidetava vastuolu likvideerimiseks. Samuti on vastustaja kohelnud ühesuguse staatusega isikuid põhjendamatult ebavõrdselt, kuna lähtuvalt vastustaja poolt kohtule esitatud 10.05.2007 kirjast nr 1.1.-1.V39/8083-12 on Rein Annikule samasugustel asjaoludel arvestatud teenistusstaaži hulka kogu volikogus oleku aeg; 7) on jäetud ebaõigesti kohaldamata Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrus nr 6 “Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord” § 2 lg 2, tuginedes vaidluse lahendamisel üksnes tööraamatu kannetele. Apellant on esitanud kohtule piisavalt tõendeid, mis tõendavad tema väliskomandeeringus viibimise ning töötamise aega NSVL Kergetööstusministeeriumi kaudu Kuuba Vabariigis. Vabariigi Valitsuse määruse nr 6 §-is 2 lg 2 toodu kohaselt on ainsaks tingimuseks tööstaaži tõendava dokumendi kohta, et selles peavad sisalduma andmed töötamise aja kohta. Kohtule esitatud tõendite puhul on antud nõue täidetud ning kohtul puudus igasugune alus nõuda veel apellandilt täiendavalt dokumente, mis tõendaksid tema eest sotsiaalmaksu tasumist; 8) on ebaõigesti tõlgendatud RPKS § 28 lg 1 ning

1. Apellant on kohtule esitatud kaebuse täienduses viidanud, et kuna tema töötasult arvestati sotsiaalmaksu, mis laekus NSVL eelarvesse, kuulub ka töötamine välismaal komandeeringus olles RPKS § 28 lg 1 ja 4 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka. RPKS ei pane pensioniõigusliku staaži puhul pensionitaotlejale kohustust tõendada tema eest sotsiaalmaksu tasumist. Kohus on põhjendamatult pannud apellandi õlule hoopis sotsiaalmaksu tegeliku tasumise tõendamise, kuigi see ei tulene seadusest ning oleks lisaks sellele apellandile ka ebamõistlikult koormav või isegi võimatu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et apellandi poolt viidatud määruse
2. punkti järgi Nõukogude töötajatele välismaal laienevad NSVL ning liiduvabariikide seadusandlus käesoleva määrusega kehtestatud eranditega. Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse osas kõnealune määrus aga mingeid erandeid ette ei näe. Seega kehtisid välismaal töötavatele Nõukogude töötajatele täpselt samad sotsiaalkindlustuse tingimused ning sotsiaalmaks seal töötavate isikute eest laekus NSVL eelarvesse, mistõttu neid tuleb pensioniõigusliku staaži arvestamisel kohelda võrdselt NSVL territooriumil töötanud isikutega; 9) on ebaõigesti hinnatud tõendeid, jättes apellandi pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata komandeeringuperioodi Kuuba vabariigis. Kohus on leidnud, et kaebaja poolt esitatud Narva EVMT õigusjärglase AS Evmet Mehaanik 17.07.2006 tõend nr 1/221, millest nähtub, et T.K. oli alates 09.10.1984 - 14.09.1987 saadetud komandeeringusse Kuuba Vabariigi tekstiilikombinaati, ei tõenda tema tööandja poolt sotsiaalmaksu tasumist ning ei saa olla aluseks vanaduspensioni suurendamisel. Samas ei ole kohus teisi vastustaja poolt esitatud tõendeid (peale arhiivitõendi), mis samuti kinnitavad vastustaja viibimist töökomandeeringus, kohtuotsuses üldse käsitlenud. Kohus on asja lahendamisel lähtunud tööraamatu kannete eelduslikust õigsusest, jättes samas arvestamata teised tõendid, mis kinnitavad kannete ebaõigsust; 8 10) on jäetud tähelepanuta võrdse kohtlemise printsiibi eiramine vastustaja poolt. Lähtuvalt vastustaja poolt kohtule esitatud 10.05.2007 kirjast nr 1.1.-1.V39/8083-12 on Boris Serovile samasugustel asjaoludel arvestatud pensionistaaži hulka komandeeringu aeg Kuuba Vabariigis.
3. Virumaa Pensioniamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestab

§ 12

lg 2 ammendava loetelu seaduse paragrahvidest, mis laienevad kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. Järelikult nimetatud sättes märkimata paragrahvidest tulenevad õigused ja kohutused volikogu liikmetele ei laiene. Kooskõlas

§-iga 12 lg 2 laieneb volikogu liikmetele

§ 153

, mille alusel arvatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg teenistusstaaži hulka. Samas

§-ile 182 (varasema tööstaaži lisamine teenistusstaažile)

§ 12lg 2 ei viita.

Eeltoodust tulenevalt saab volikogu liikme volituste aja arvata teenistusstaaži hulka alates

jõustumisest 01.01.1996. Varasemat volikogu liikmeks oleku aega ning volikogu liikmeks olekule eelnevat tööstaaži

§ 182

alusel teenistusstaaži hulka ei arvata; 2) ei ole kaebaja avaliku teenistusestaaži hulka arvestatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis töötad aeg, kuna

§ 182

lubab varasema tööstaaži avaliku teenistusstaažile lisada vaid sellisel juhul, kui isik on enne

jõustumist olnud teenistuses. Volikogu liikmeks aga valitakse mitte ei nimetata teenistusse. Seetõttu ei saa varasemat tööstaaži avaliku teenistusstaažile lisada; 3) sätestab RPKS § 28 pensioniõigusliku staaži hulka arvatavate tegevuste aja, kuid ei näe ette välismaal töötatud aja arvestamist pensioniõigusliku staaži hulka. RPKS § 28 lg 4 sätestab endise NSV Liidu territooriumil omandatud pensionistaaži arvestamist, ka siin ei mainita töötamist väljaspool NSV Liidu territooriumi. Kuna apellant oli komandeeringu ajaks vabastatud töölt ning ei olnud Eestis tegutseva ettevõtte töötajate nimekirjas, siis ei saa vastustaja arvestada kaebuses nimetatud Kuubas töötamise perioodi pensioniõigusliku staaži hulka. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu
2. juuni 2007 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab Virumaa Pensioniameti Narva osakonna 31.05.2006 otsuse nr 317813 osas, millega jäeti T.K. teenistusstaaži hulka arvestamata ajavahemik 18.10.1993 - 01.01.1996 (oli Narva Linnavolikogu liige), ajavahemik 19.10.1992 - 31.01.1994 (teenistus Kodakondsus- ja Migratsiooniametis) ning pensionistaaži hulka ajavahemik 09.10.1984 - 14.09.1987 (komandeering Kuuba Vabariiki). Seoses eeltooduga tuleb Virumaa Pensioniameti Narva osakonnal teha uus otsus T.K. le pensionistaaži arvestamise kohta ning maksta välja uue arvestuse kohane pension. Apellant on küll esitanud taotluse kohustada Virumaa Pensioniameti Narva osakonda õigusvastase otsusega tekitatud kahju (saamata jäänus pensioni) hüvitamiseks, kuid kuna asjas puudub vastav arvestus, siis ei ole võimalik seda teha. Samas aga, kuna vastustaja peab tegema uue arvestuse apellandi pensionistaaži kohta ja seoses sellega muutub ka tema pensioni suurus, siis toimub kahju hüvitamine niikuinii. Juhul, kui apellant leiab, et mingis osas jäi talle väidetav kahju hüvitamata, siis on tal õigus esitada täpsustatud kaebus.
3. Õige on apellandi väide, et kuna

§ 182on rakendussäte, siis rakendussättena reguleerib see seaduse teiste sätete, s.

h ka §-de 153-156, kohaldamist. Vastavalt

§-ile 12 lg 2 p 4 käesolev seadus, välja arvatud paragrahvid 1-4, 6, 9, 10, 40-43, 76, 153-156 ja 159, ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. 9

§ 182

lg 1 kohaselt isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et

§-id 153-156 laienevad

§ 12lg 2 p 4 kohaselt ka kohaliku omavalitsuse liikmetele.

Lähtudes sellest, et

§ 182

rakendussättena laieneb samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, tuleb kohaliku omavalitsuse liikme volituste aeg ning sellele eelnev ametiasutustes töötatud aeg arvata teenistusstaaži hulka võrdselt teiste

§-is 153 sätestatud isikutega.

§ 153

p 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. Tulenevalt

§-ist 153 p 1 ja §-ist 182 lg 1 on Virumaa Pensioniameti Narva osakond ebaõigesti jätnud kaebaja teenistusstaaži hulka arvestamata kaebaja volikogu liikmeks oleku aja ajavahemikul 18.10.1993 - 01.01.1996 ning töötamise aja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994.

§ 153

p 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg (s. o volituste aeg võrdsustatakse teenistuses olekuga). Seega saab lugeda, et kaebaja oli teenistuses

jõustumisel ning talle tuleb arvestada teenistusstaaž

§-is 182 lg 1 sätestatud korras. 8. Vastustaja ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et kaebaja teenistust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ajavahemikul 19.10.1992 - 31.01.1994 üldse ei saaks lugeda teenistusstaaži hulka. Vastuväide oli esitatud seoses sellega, et kaebaja ei olnud

jõustumisel teenistuses. Kuna tulenevalt

§-dest 153 lg 1 ja 182 lg 1 saab lugeda, et kaebaja oli

jõustumisel teenistuses, siis tuleb lugeda ka ajavahemik 19.10.1992 - 31.01.1994 teenistusstaaži hulka.

§ 12

lg 2 p 4 kohaselt laieneb kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele

§ 6

. Seetõttu ei ole õige halduskohtu seisukoht, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ei ole ametnikud

§ 6mõttes.

1. Õige on apellandi väide, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud RPKS § 28 lg 1 ja 4, jättes arvestamata pensioniõigusliku staaži hulka komandeeringuperioodi 09.10.1984 - 14.09.1987 Kuuba Vabariigis ja ka selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Vastavalt RPKS §-ile 28 lg 1 p 1 arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni
2. aasta
3. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Kaebaja väite kohaselt oli ta NSVL Kergetööstusministeeriumi kaudu ajavahemikul 09.10.1984 - 14.09.1987 komandeeringus Kuuba Vabariigis ning kuna välismaal töötavatele Nõukogude töötajatele kehtisid täpselt samad sotsiaalkindlustuse tingimused nagu NSV Liidu territooriumil ning sotsiaalmaks seal töötavate isikute eest laekus NSVL eelarvesse, siis tuleb neid pensioniõigusliku staaži arvestamisel kohelda võrdselt NSVL territooriumil töötanud isikutega. Vastustaja seisukoha kohaselt sätestab RPKS § 28 pensioniõigusliku staaži hulka arvatavate tegevuste aja, kuid ei näe ette välismaal töötatud aja arvestamist pensioniõigusliku staaži hulka. 10 Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kaebaja väide selle kohta, et 09.10.1984 - 14.09.1987 töötamist Kuuba Vabariigis saab käsitleda RPKS § 28 lg 4 kohaselt kui töötamist NSV Liidu territooriumil ning seetõttu tuleb ka nimetatud ajavahemik arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Asjaolu, et apellant oli komandeeringu ajaks vabastatud töölt ning ei olnud Eestis tegutseva ettevõtte töötajate nimekirjas, ei anna alust väita, et tema tööandjaks oli mõni ettevõte Kuuba Vabariigis ja et ta sai töötasu sellelt ettevõttelt. Asjas esitatud tõendite kohaselt komandeeris NSVL Kergetööstusministeerium apellandi tööle Kuuba Vabariiki. Sel ajal reguleeris nõukogude töötajate töötamist välismaal NSVL Ministrite Nõukogu 25.12.1974 määrusega nr 365 kinnitatud „Välismaal viibivate nõukogude töötajate töötingimused“. Vastavalt viidatud määruse p-le 2 nõukogude töötajatele välismaal laienes NSVL ning liiduvabariikide seadusandlus käesoleva määrusega kehtestatud eranditega. Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse osas määrus aga mingeid erandeid ette ei näinud. Seega kehtisid välismaal töötavatele nõukogude töötajatele täpselt samad sotsiaalkindlustuse tingimused ning sotsiaalmaks seal töötavate isikute eest laekus NSVL eelarvesse. Apellandi töötamine Kuuba Vabariigis pidi toimuma NSVL Ministrite Nõukogu 25.12.1974 määrusega nr 365 kinnitatud tingimustel ja seetõttu ka sotsiaalmaks laekus NSVL eelarvesse. Kuna määruse alusel käsitleti välismaal viibivaid nõukogude töötajaid nii nagu teisi nõukogude töötajaid, siis tuleb neid võrdsustada nende töötajatega, kelle tegevuse aeg RPKS § 28 lg 4 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka.
4. Apellant on tasunud nii kaebuse esitamisel kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 10 krooni, kokku 20 krooni. Kuna vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7 ei võeta riigilõivu pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamisel, siis on apellandil õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks, kuid tema poolt tasutud riigilõivu ei saa tema kasuks välja mõista vastustajalt. Maili Lokk Agu Timmi 11 Viivi Tomson