) § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral 6 kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kaebuse materjalide juurest ei nähtu, et kaebaja oleks kolmandatele isikutele kui kokkuleppe teisele poolele teinud seaduses ettenähtud korras ülesütlemisavalduse. Tänaseks päevaks on nimetatud nõue aegunud. Seega on 19.12.2003 sõlmitud Mikitamäe vallas asuva V 2 kinnistu nr 244 talumaade jagamise kokkulepe jõus ning kokkuleppe korral võetakse see aluseks maa tagastamisel. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et ta ei saanud aru talumaade jagamise kokkuleppe lisas olevast skemaatilisest plaanist, põhjendusega, et temal puudusid vastavad oskused kinnistu plaanide lugemiseks ning eriteadmisteta ei ole võimalik sellest aru saada. Kaebajal oli võimalik võtta kokkuleppe sõlmimise juurde vastavaid eriteadmisi omav isik ning samuti küsida selgitust vallavalitsuse ametniku käest. Kokkuleppe sõlmimine oli vaba tahte otsus, mille sõlmimiseks kaebajal kohustust ei olnud. Lihtsalt väide, et kaebaja ei saanud skeemist aru, ei ole põhjendatud kokkuleppe tõlgendamisel. HALDUSKOHTU LAHEND
lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, millega tehing on tehtud, kui seaduses ei sätestata teisiti. Kaebuse esitaja leiab, et vallavalitsusel ei olnud vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel ehk kolmandatele isikutele maa tagastamisel õigus lähtuda 19.12.2003 sõlmitud kokkuleppest, kuna ta on kokkuleppe tühistanud ning Mikitamäe Vallavalitsus oli sellest enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist teadlik.
Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
annab ka tehingu tühistamise tähtajad, pettuse ja eksimuse korral võib tehingut tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. 3 Antud juhul ei ole ükski sõlmitud kokkuleppe osalistest, kaasa arvatud kaebuse esitaja, esitanud teisele poolele kirjalikku avaldust tehingu tühistamise kohta. Seda on kaebuse esitaja ka kaebuses ise märkinud. Tehingu tühistamiseks tuli esitada kirjalik avaldus tehingu teisele poolele, mitte vallavalitsusele. Vallavalitsus ei ole olnud kokkuleppe kui tsiviilõigusliku tehingu osaline ning vallavalitsusele avalduse esitamisega kokkuleppest loobumiseks ei saa lugeda, et kokkulepe on tühistatud. Samuti ei saa tehingut lugeda tühistatuks sõltuvalt teise poole teadmisest, et üks pool ei ole kokkuleppega nõus. Nähtuvalt esitatud materjalidest, said kolmandad isikud kaebuse esitaja soovist tagastatav maa teisiti jagada teada hiljemalt 03.12.2005 kokkusaamisel. Kuid ka sel juhul ei olnud kaebuse esitaja kokkuleppe teist poolt kokkuleppe tühistamisest kirjalikult teavitanud. Kohus pidas antud asjaolu oluliseks seetõttu, et alates ühe poole poolt avalduse esitamisega tehingu tühistamise kohta tehingu teisele poolele, on tehingu teisel poolel õigus ja võimalus vaidlustada kohtus kokkuleppe tühistamist. Antud juhul ei olnud kokkuleppe teistel osalistel võimalust ja õigust kokkuleppe tunnustamist taotleda, kuna neile ei olnud vormikohast avaldust tehingu tühistamise kohta esitatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. H.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada Mikitamäe Vallavalitsuse 20.03.2006 korraldus nr 44. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on jäetud arvestamata, et H.S. oli 19.12.2003 maade jagamise kokkuleppe sõlmimisel eksimuses.
lg 1 järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada.
lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.
lg 2 järgi on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
lg 3 p 1 järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. H.S. on olnud 19.12.2003 maade jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal eksimuses tegelikult saadava maa osas. Lepingueelsetel läbirääkimistel kinnitati apellandile korduvalt, et maa jagatakse võrdselt ning õiglaselt võrdsetes osades, millisest eeldusest H.S. ka lepingu sõlmimisel lähtus. Võrdne ning õiglane jagamine tähendab endas jagamist lähtuvalt maatükkide väärtusest mitte nende formaalsest suurusest. 19.12.2003 kokkulepe ei arvestanud H. Suurnik õigustega saada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel enda omandisse ½ tagastamisele kuuluvast kinnistust kas kaasomandi mõttelise osana või õigustatud subjektide vahelise kokkuleppe korral maaüksuse, mille väärtus vastab 50% tagastatava kinnistu väärtusest; 2) ei sätesta
tehingu tühistamise vorminõuet, mistõttu on alusetu halduskohtu seisukoht, et kokkuleppe oleks pidanud tühistama kirjalikus vormis. Halduskohus on otsuses viidanud
§-ile 77 lg 3, mille järgi saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Siinkohal
Samas isegi kui asuda seisukohale, et
lg 3 rakendub ka tühistamisavalduse tegemisele ning et 19.12.2003 kokkuleppe tühistamine oleks pidanud toimuma kokkuleppega samas vormis, siis
lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine ainult siis, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Lepingu tühistamise vormi eesmärgiks on tagada selle teatavaks saamine lepingu teisele poolele ning puudutatud isikutele, mitte takistada isiku võimalust tühistada eksimuse mõjul tehtud leping. Juhul kui see eesmärk on täidetud muul viisil, antud juhul siis nii H.S. poolt suuliselt 03.12.2005 teisele poolele esitatud 4 tühistamisavaldusega kui Mikitamäe Vallavalitsusele 18.03.2006 saadetud lihtkirjaliku teatega, millisest mõlemast esitatud tühistamisavaldusest oli teadlik nii lepingu teine pool kui Mikitamäe Vallavalitsus, ei ole vorminõude eesmärgiks tühistamisavalduse tühisuse kaasatoomine. Kohus on asunud seisukohale, et alates ühe poole poolt avalduse esitamisega teisele poolele on tehingu teisel poolel õigus ja võimalus vaidlustada kohtus kokkuleppe tühistamist ning kuna kokkuleppe teistele osalistele ei olnud vormikohast avaldust tehingu tühistamise kohta esitatud, siis ei olnud neil võimalust ja õigust kokkuleppe tunnustamist taotleda. Nimetatud halduskohtu seisukoht on vastuolus ühe tsiviilõiguse olulisema põhimõttega, nimelt et tehing on eelduslikult kehtiv. Sellega, et tühistamisavaldus on esitatud suuliselt, ei ole kuidagi rikutud tehingu teise poole õigusi ega välistatud nende kohtulikku kaitset. Samuti on apellant enne halduskohtusse pöördumist pöördunud maakohtusse 19.12.2003 kokkuleppe tühistamiseks. Tartu Maakohtu 04.05.2006 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-10078 keeldus kohus hagiavaldust menetlusse võtmast põhjendusega, et tehingu tühistamine toimub kohtuväliselt avalduse esitamisega teisele poolele ning õigustatud isik ei pea tehingu tühistamiseks hagi maakohtule esitama. Seega ka Tartu Maakohus on oma lahendiga kinnitanud, et H. S oli alus põhjendatult eeldada, et tema avaldus 19.12.2003 kokkuleppe tühistamiseks oli küllaldane; 3) on jäetud arvestamata, et Mikitamäe Vallavalitsuse 20.03.2006 korraldus nr 44 on tehtud valel materiaalõiguslikul alusel. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Antud juhul on korraldus tehtud tuginedes tühisele alusele, riivates sellega apellandi õigusi, kes on seetõttu jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta võis muidu maade tagastamisega oodata. Vallavalitsus, teades, et talumaade jagamise kokkulepe ei vasta poolte tegelikule tahtele, oleks pidanud vaidlusaluse maa tagastama poolte võrdse kaasomandina. 6. Mikitamäe Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) vastab korraldus nr 44 20.03.2006 HMS §-ides 54 ja 63 sätestatud nõuetele; 2) on ebaõige väide, nagu oleks H.S. olnud 19.12.2003 sõlmitud maade jagamise ajal eksimuses. Mikitamäe valla maakorraldaja selgitas piisavalt maa jagamise olemust MaaRS § 14 lg 1 järgi, samuti ei tõstatanud õigustatud subjektid maajagamisel kordagi küsimust selle kohta, nagu peaks maa jagatama maatükkide väärtust arvestades; 3) oleks tulnud 19.12.2003 kirjalikus vormis sõlmitud maa jagamise kokkulepe poolte kokkuleppel ka kirjalikus vormis tühistada ja esitada vallavalitsusele. 19.12.2003 poolte vahel sõlmitud maa jagamise kokkulepe on siduv. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et maade tagastamisel kohustus Mikitamäe Vallavalitsus järgima maa jagamise kokkulepet ja võtma selle aluseks maa tagastamisel. 7. Kolmandad isikud H.P. , A.S. , L.T. ja L.T. taotlevad apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on tõendamata väide, et H.S. oli maade jagamise kokkuleppe sõlmimisel eksimuses. Apellant on jätnud selgitamata, millistest asjaoludest vallavalitsus apellanti ei teavitanud, mis oleks asja otsustamisel tähtsust omanud; 2) ei ole kooskõlas õigusaktidega väide, et maade jagamise kokkulepe on seaduses sätestatud korras tühistatud ning kokkuleppe tühistamisel ei ole vorminõuet. 19.12.2003 sõlmitud 5 kokkulepe on sõlmitud kirjalikus vormis.
lg 3 kohaselt võib kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Seadus ei täpsusta, milline on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mistõttu võib selleks olla igasugune väljatrükk kui kirjalik dokument, mis ei pea olema tahteavalduse teinud isiku poolt omakäeliselt alla kirjutatud, näiteks e-kirja väljatrükk, faks. Seega oleks ka tahteavaldus kokkulepet tühistada pidanud olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu muutmise ja lõpetamise korral tuleb järgida seaduses ettenähtud vorminõudeid.
lg 3 esimese lause kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 teine lause sätestab üldreegli, mille kohaselt poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Nimetatud sätted kuuluvad kohaldamisele ka lepingu lõpetamise juures. Ebaõige on apellandi seisukoht, et nimetatud sätted reguleerivad vaid lepingute muutmist, mitte aga lõpetamist. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et apellant ei ole järginud kokkuleppe tühistamisel kehtivaid õigusakte. Kaebusest nähtub, et kaebaja avaldas soovi kokkuleppe lõpetamiseks alles 03.12.2005, seega ligikaudu 2 aastat pärast kokkuleppe sõlmimist.
lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral 6 kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Seega, isegi juhul, kui seaduses oleks tehingu tühistamisel vormivabadus, ei ole kaebaja tehingu tühistamisel järginud seaduses ette nähtud tähtaega - 6 kuud alates tehingu sõlmimisest. Seega oleks apellant pidanud esitama tühistamisavalduse hiljemalt juunis 2004; 3) on apellant tellinud metsamaa ekspertiisi, kuid nimetatud tulemus kinnitab vaid metsamaa suuruse ja maksumuse erinevust, mitte aga kogu kinnistu väärtuse ebavõrdsust. Riigikohus on märkinud oma otsustes, et piiride kulgemise ettepaneku õiguspärasust hinnates tuleb arvesse võtta, et õigustatud subjektidele tagastatava maa võimalikult võrdsetes osades jagamise põhimõtte kohaldamisel tuleb silmas pidada ka maatükkide tegelikku väärtust ning anda hinnang protsessiosaliste vastavatele väidetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-is 99 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul tühistamisavaldust ning seetõttu on 19.12.2003 sõlmitud kokkulepe kehtiv. 11. Vastavalt
§-ile 98 lg 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. 6 Tehingu tühistamine on ühepoolne kujundusõigus, mida teostatakse tahteavaldusega teisele poolele (
) seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (
). Õige on apellandi väide, et
ei sätesta tehingu tühistamise avaldusele vorminõuet. Tehingu tühistamise tahteavaldusel ei ole eraldi vorminõudeid ja seda ka siis, kui tühistatav tehing ise vajab kindlat vormi. Samas tuleb kindlustada
Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole apellant teisele poolele avaldanud oma tahet tühistada 19.12.2003 sõlmitud kokkulepe enne kui 03.12.2005. Materjalide kohaselt saab asuda seisukohale, et apellant tegi 03.12.2005 teisele kokkuleppe poolele
lg 1 kohaselt tahteavalduse kokkuleppe tühistamiseks ja see tahteavaldus oli
Apellandi enda poolt nii kaebuses halduskohtule kui menetluse vältel esitatud väite kohaselt oli ta 19.12.2003 kokkuleppe sõlmimisel eksimuses ning eksimusest sai ta teada 2005 jaanuaris-veebruaris, kui toimus reaalne kinnistu mõõtmine.
lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest.
§-is 99 sätestatud tähtajad ei ole aegumistähtajad, sest tühistamise õigus ei ole nõue, mis alluks aegumisele. Tegemist on õigust lõpetavate välistustähtaegadega. Seega kuigi halduskohus ei saa kontrollida seda, kas sisuliselt oli poolel õigus kokkulepe tühistada või mitte, s. o kas esinesid tühistamiseks materiaalsed eeldused, saab halduskohus siiski kontrollida tühistamise avalduse esitamise formaalseid eeldusi, s. h ka tühistamisõiguse kasutamise tähtaegsust. 12. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant sai enda väite kohaselt eksimusest teada hiljemalt 15.03.2005, kui ta pöördus avaldusega vallavalitsuse poole, siis arvestades seda, et ta tegi tühistamise avalduse kokkuleppe teisele poolele alles 03.12.2005, s. o pärast kuue kuu möödumist, siis on tühistamisavaldus esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaega ja sellisel tühistamisavaldusel ei ole õiguslikku jõudu. Kuna ei ole täidetud tühistamisavalduse formaalsed eeldused, siis ei ole vajadust kontrollida tühistamise materiaalseid eeldusi, s. o kas H.S. oli 19.12.2003 kokkuleppe sõlmimisel eksimuses või mitte. Samuti ei saakski seda halduskohus teha, sest tühistamisavalduse materiaalseid eeldusi kontrollitakse tsiviilkohtupidamise korras vastava hagi esitamisel. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väited selle kohta, et H.S. oli 19.12.2003 kokkuleppe sõlmimisel eksimuses. Lähtudes eeltoodust oli Mikitamäe Vallavalitsus õigustatud vaidlustatud korraldusega tagastama maa H. S, H.P. i, A.S. u, L.T. ja L.T. vahel 19.12.2003 sõlmitud kokkuleppe alusel. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 7 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.