Obsah (4)

§ 158§ 22§ 126§ 130

2-01-236 KOHTUMÄÄRUS ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2007.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja nu

) §-is 146 nimetatud väljamakseteks.

§ 158

lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.

§ 158

lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Senise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal võlgnikul sisuliselt vara puudub. Nimetatud asjaolu ilmneb nii ajutise halduri poolt

§ 22

lg 2 alusel esitatud aruandest kui hilisemalt

§ 126alusel esitatud AS xxx (pankrotis) vara nimekirjast.

Samas on pankrotihaldur esialgsel hinnangul leidnud, et võlgniku juhatuse liikme xxx tegevuses esineb raske juhtimisvea ja pankrotikuriteo tunnuseid. Pankrotihalduri poolt

1. juunil 2006.a kohtule esitatud ettekandest pankrotimenetluse kohta nähtub, et AS xxx (pankrotis) juhatuse liige xxx mõisteti Tallinna Linnakohtu
2. jaanuari 2005.a kohtuotsusega süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 143 lg 2 p 1¹ ja § 15 lg 2 järgi (katse põhjustada kelmusega suur varaline kahju) ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Lisaks mõisteti xxx süüdi KrK § 148¹ lg 7 ja 10 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Riigikohus tühistas xxx süüditunnistamises ja karistamises KrK § 148¹ lg-te 7 ja 10 osas, kuid ülejäänud osas jättis kaebuse rahuldamata. Käesolevaks hetkeks on xxx vanglakaristus kantud.
3. aprillil 2007.a kohtusse esitatud aruandes on pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole juhtimisviga ega muu kuriteo tunnustega tegu, vaid muud asjaolud. 4 Pankrotimenetlusse on Rahandusministeeriumilt laekunud töötajate töötasude maksmise hüvitiseks 451 104 krooni, millest käesoleva seisuga on välja makstud 210 694 krooni. Ülejäänud summad on välja maksmata, kuna töötajad ei ole haldurit teavitanud oma arveldusarve numbritest ning halduril ei ole õnnestunud püüdlustele vaatamata töötajatega ühendust saada. Võlgniku pangakontole on laekunud intresse 1012 krooni. Pankrotimenetluses on välja makstud 300 krooni teadete avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes ning 700 krooni posti- ja sidekulude katteks. Käesoleva seisuga puuduvad pankrotimenetluses vahendid haldurile edasise tasu määramiseks ning muude pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul pidada reaalseks täiendavate rahaliste vahendite laekumist pankrotivarasse. Seega puuduvad vahendid

§-s 146 nimetatud väljamakseteks ja pankrotimenetluse jätkamiseks.

§ 158

lg-st 4 tuleneb, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 2. oktoobril 2001.a. Ühtegi nõuet ega rahuldamisjärku ei vaidlustatud. Vastavalt nõuete kaitsmise ajal kehtinud pankrotiseadusele on seega tunnustatud järgmised nõuded: - Eesti Vabariik (Rahandusministeerium), nõue summas 210 694 krooni, II järk; - Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet), nõue summas 81 krooni, V järk; - xxx, nõue summas 132 578,20 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 102 145 krooni, II järk; - xxx nõue summas 107 717 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 25 702 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 37 927 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 15 502 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 26 424 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 9956 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 144 382,05 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 152 019 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 186 909 krooni, II järk; - xxx nõue summas 14 000 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 29 194 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 63 385 krooni, II järk; - xx, nõue summas 99 546 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 85 877 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 66 691 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 89 151 krooni, II järk; - xx, nõue summas 82 325 krooni, II järk; - xx, nõue summas 47 211 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 51 025 krooni, II järk; - xxx , nõue summas 75 286 krooni, II järk; - xx, nõue summas 69 556 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 51 025 krooni, II järk: - xxx nõue summas 51 025 krooni, II järk; - xxx nõue summas 28 795 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 35 359 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 35 359 krooni, II järk; 5 - xxx, nõue summas 25 537 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 64 825 krooni, II järk; - xxx, nõue summas 123 757 krooni, II järk; - OÜ xxx, nõue summas 144 160 krooni, V järk; - xxx AS, nõue summas 65 679,88 krooni, V järk; - AS xx nõue summas 1 340 978,26 krooni, V järk; - xxx AS, nõue summas 1 216 563,37 krooni, V järk. Kõik loetletud nõuded jäid halduri poolt esitatu põhjal pankrotimenetluses rahuldamata. Kokku jäi AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata seega nõudeid summas 5108346,76 krooni. Kohus on kohustanud võlgniku juhatuse liiget xxx andma võlgniku vannet vastavalt

§-le

1. Nimetatud isik on vande andnud
2. novembril 2001.a.

§ 130

lg 3 kohaselt kuulub AS xxx (pankrotis) juriidilise isikuna likvideerimisele halduri poolt. Kohus vabastab pankrotihalduri pärast äriühingu likvideerimist ja registrist kustutamist kohtumäärusega pankrotihalduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 382 lg-le 1 annavad likvideerijad aktsiaseltsi dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi kantakse dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumendi hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Tulenevalt ÄS § 58 lg 1 p-st 4 kantakse väljakuulutatud pankroti raugemise korral koos ettevõtja registrist kustutamisega kohtulahendi alusel äriregistrisse äriühingu dokumentide hoidjana pankrotihaldur, kui haldur ei ole avaldanud teisiti. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus vastavalt pankrotihalduri ettepanekule dokumentide hoidjaks AS xxx (pankrotis) juhatuse liikme xxx, elukoht xxx. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (ÄS § 382 lg 3). Juhindudes

§ 158

lg-st 4 ning võttes aluseks halduri vastavasisulise ettepaneku, asub kohus seisukohale, et AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 386 lg-st 4, kuulub Tallinna Linnakohtu 1. märtsi 2001.a määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõu käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 6