KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-25437 Tsivi

§ 221alusel võib esitada ka hagi, kui nõue on ebaselge.

Käesoleval juhul oli hagi esitamine hageja poolt ainuvõimalik. Käesolevas vaidluses tuleks kohtul otsustada, kas täitmiseks esitatud nõue tervikuna oli selge ja kas seda oli võimalik täita. Hageja on seisukohal, et kui nõue on ebaselge, siis tuleks võlgnikul esitada hagi nõude suuruse tuvastamiseks ja siis tuvastatud suuruses võib täitemenetlus jätkuda. Eesti Vabariik, teades võlgniku (hageja) vastuväiteid nõudele, oleks pidanud enne pöörduma arbitraažikohtu poole. Kostja tegi seda, aga alles pärast täitemenetluse alustamist. Seega peavad täitemenetluse kulud jääma kostja kanda, sest täitemenetlus oli põhjendamatu. Arbitraažikohtu poolt tuvastatud ulatuses oli hageja nõus võlgnevuse tasuma vabatahtlikult. Hageja leiab, et käesolevas asjas saab arvesse võtta Riigikohtu seisukohti tasaarvestuse kontekstis, et on olemas selliseid vastuväiteid, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega palub hageja tunnistada 31.08.2006 alustatud sundtäitmine lubamatuks ja lõpetada täitemenetlus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et

§ 221

lg 1 alusel ei saa 2006.a augustis alustatud täitemenetlust lubamatuks tunnistada. Poolte vahel puudub vaidlus, et 2006.a augustis ei olnud nõue rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Seega saab sundtäitmine olla lubamatu, kui on selgunud, et sissenõudja taotles alusetult täitemenetluse alustamist nõude suhtes, mida ei eksisteerinud. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt seisneb täitemenetluse alustamise alusetus selles, et nõue oli võlgniku jaoks ebaselge. Esiteks on

§ 221

lg 1 määratlenud, 3 millistel asjaoludel saab sundtäitmist lubamatuks tunnistada, mille hulka ei kuulu kostja arvates nõude ebaselgus. Nõude selguse üle saab vaielda vastava tuvastushagi alusel, mida pooled hageja vastuhagi arutamisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus ka tegid. Teiseks ei olnud kostja nõue täitmisavalduse esitamisel ebaselge, mida tuvastas ka vahekohus. Nõue tulenes poolte vahel 22.12.1995 sõlmitud erastamislepingust, millega hageja omandas 100 % RAS xxx aktsiaid. Kuigi hageja ja kostja olid kokku leppinud tasu ositi maksmises, mille tähtaegu pooled korduvalt pikendasid, jäi nimetatud kohustus aktsiaseltsi xxx poolt siiski täitmata. Tasumise asemel esitas hageja erinevaid vastuväiteid ja pidas mitmeid kohtuvaidlusi, kuid pidi tunnistama, et vastuväited olid alusetud ning saadud aktsiate eest tuli maksta kokkulepitud hinda. Väidetav nõude ebaselgus põhines üksnes hageja hinnangul. Tema arvates oli nõue aegunud ning kasutus- ja viivitusintressi summad liiga suured. Kusjuures põhisumma suuruse ja selle tasumise kohustuse olemasolu kohta vastuväited puudusid, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 1451 lg 1, mis ütleb, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla rahuldamisele panditud eseme arvel. Ometigi keeldus hageja vaidlustamata põhivõla tasumisest lepingus sätestatud tingimustel, sest lepingu p 3.2.

1. järgi vähendati võlgnevust kõigepealt viivise, seejärel intressi ja viimaks põhisumma võrra.
2. ja
3. aastatel sõlmisid pooled notariaalsed maa ostu-müügi ja hüpoteegi seadmise lepingud, milles leppisid kokku, et hüpoteegid tagavad ka poolte vahel 22.12.1995 sõlmitud aktsiate erastamislepingust tulenevate kohustuste täitmist. Nimetatud notariaalsete lepingute punkt 5.4 sätestas: „Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist hüpoteegi esemeks olevast kinnistust sundtäitmise kaudu sundenampakkumise või sundvalitsemise teel ning hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik on kohustatud sundtäitmist lubama. Pooled lepivad kokku, et lepingu objektiks oleva kinnistu igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele käesoleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks vastavalt Eesti Vabariigi täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 14”. AÕS § 352 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Kuivõrd hageja oli otsustanud omandatud vara eest mitte maksta, siis ei jäänud kostjal muud üle, kui nõue tagatiseks antud kinnisvara arvel rahuldada. Vastavalt

§ 2

lg 1 p 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mis tähendab, et sundtäitmine on võimalik lepingu alusel kohtulahendita. Taoline kokkulepe lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Kostja asus täitma selget, pooltevahelisest lepingust tulenevat nõuet, mis põhines kostja korrektsel arvestusel. Kui hageja hinnangul ei olnud nõue sellegipoolest selge ning vajas kohtus tuvastamist, oleks ta ise pidanud tuvastushagi esitama. Kostjal ei olnud põhjust taolist tuvastushagi esitada, kuna tema arvates polnud ebaselget nõuet, mida tuvastada. Juhul, kui võlausaldaja tohib täitmisavalduse esitada alles pärast kõigi võlgniku vastuväidete menetlemist kohtus, on

§ 2lg 1 p 19 nimetatud notariaalne leping kaotanud täitedokumendina oma tähenduse.

Hageja arvamus, mille kohaselt oleks kostja pidanud esmalt vahekohtumenetluses tuvastama nõude suuruse, ei ole kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga (Riigikohtu 24.10.2006 otsuse nr 3-21-93-06 punkt 14). 4 Ekslik on ka hageja arusaam sama nõude paralleelsetest menetlustest. Hageja on öelnud, et kostja pöördus arbitraažikohtu poole nõude lõpliku suuruse tuvastamise nõudes pärast täitemenetluse alustamist. Kostja esitas pärast täitmisavalduse esitamist vahekohtule hagi, millega nõudis hüpoteegiga tagamata lepingujärgse võlasumma väljamõistmist. Nõude võlasumma tuvastamiseks esitas hageja ise vahekohtumenetluse käigus, s.t pärast täitemenetluse algust. Arbitraažikohtu menetluses selgitas kostja hageja vastuhagi arutamise käigus kostja nõude suurust ja märkis, et seoses Riigikohtu 29.01.2007 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tuleb vähendada kasutusintressi summat. Kostja leiab, et alustatud sundtäitmine oli õiguspärane ning puudub alus selle lubamatuks tunnistamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja täitemenetlusega kaasnenud kulud jätta hageja kanda ja menetluskulud hageja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus loeb tuvastatuks järgmised vaidlustamata asjaolud: 1) aktsiaselts xxx ja Eesti Vabariik sõlmisid 22.12.1995 Eesti Erastamisagentuuri kaudu RAS xxx aktsiate erastamise müügilepingu, millega Eesti Vabariik kohustus andma aktsiaseltsile xxx üle RAS xxx aktsiad ning tegema võimalikuks aktsiate omandiõiguse ülemineku Eesti Vabariigilt aktsiaseltsile xxx. Aktsiaselts xxxkohustus aktsiate eest Eesti Vabariigile tasuma kokku 20 000 000 krooni. Aktsiad läksid üle 22.01.

1. Müügihinna tasumine lepiti kokku osade kaupa vastavalt müügilepingu punktis 3.2 esitatud maksegraafikule. Maksegraafikut muudeti korduvalt, viimane muudatus tehti 09.07.
2. 22.12.1995 sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustuse läksid üle hagejale 17.12.1998 lepingu alusel (kd I, t lk 12-28, 129-131, 185-186); 2) 18.02.2000 sõlmisid Eesti Vabariik ja aktsiaselts xxx maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille punktide 3 ja 4.1 kohaselt ostis aktsiaselts xxx (edaspidi hageja) Eesti Vabariigilt (edaspidi kostja) Suur-Sõjamäe 12b kinnistu ja mille punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt seati kinnistule hüpoteek maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingust ning RAS xxx aktsiate erastamise müügilepingust tulenevate nõuete tagamiseks (kd I, t lk 29-37); 3) 25.07.2000 sõlmisid pooled maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille punktide 3 ja 4.1 kohaselt ostis hageja kostjalt Suur-Sõjamäe 10a kinnistu ja mille punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt seati kinnistule hüpoteek maa ostu-müügi ja hüpoteegi seadmise lepingust ning RAS Dvigatel aktsiate erastamise müügilepingust tulenevate nõuete tagamiseks (kd I, t lk 38-43); 4) 13.06.2001 sõlmisid pooled maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille punktide 3 ja 4.1 kohaselt ostis hageja kostjalt Suur-Sõjamäe 12 kinnistu ja mille punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt seati kinnistule hüpoteek maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingust ning RAS Dvigatel aktsiate erastamise müügilepingust tulenevate nõuete tagamiseks (kd I, t lk 45-52); 5) 13.06.2001 sõlmisid pooled maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille punktide 3 ja 4.1 kohaselt ostis hageja kostjalt Suur-Sõjamäe 10 kinnistu ja mille punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt seati kinnistule hüpoteek maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingust ning RAS Dvigatel aktsiate erastamise müügilepingust tulenevate nõuete tagamiseks (kd I, t lk 53-60). 6) Nimetatud neljale kinnistule seatud hüpoteekide summa kokku oli 18 394 240 krooni intressimääraga 13 % aastas ja kõrvalnõuetega 6 497 850 krooni. Kõik hüpoteekide seadmise lepingud (lepingute punkt 5.4) sisaldasid ka kohesele sundtäitmisele allumise klauslit. 7) 25.05.2006 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsusega jäeti hageja hagi kostja vastu 22.12.1995 aktsiate erastamise ostu-müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju 22 851 000 krooni hüvitamise nõudes rahuldamata (kd I, t lk 67-95); 8) Hageja esitas vastuväiteid kostja poolt esitatud võlgnevuse 33 433 780 krooni suuruse osas ning pooled vaidlesid aktsiate erastamise ostu-müügilepingu täitmise üle (kd I, t lk 96-115); 5 9) Harjumaa kohtutäitur Elin Vilippus on hagejale väljastanud kaks täitmisteadet (kd I, t lk 116-117). Kohtutäituri selgituse kohaselt tuleb õigeks lugeda 30.08.2006 täitmisteates märgitud võlgnevus 34 418 144.30 krooni, mis on hageja esindajale kätte toimetatud 31.08.2006 (kd I, t lk 172, 175-176). Täitemenetlus alustati kostja 25.08.2006 täitmisavalduse alusel, millega paluti täitmisele pöörata

§ 2

lg 1 p 19 alusel notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingud (kd I, t lk 153-156); 10) Hageja on teavitanud kohtutäiturit, et alustatud täitemenetlus on lubamatu (kd I, t lk 118); 11) Kostja esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule 09.10.2006 hagi, milles palub hagejalt välja mõista 22.12.1995 lepingu alusel tekkinud võlgnevus 10 566 629 krooni. Tegemist on võlgnevusega, mis ületab täitemenetluses täidetavat nõuet (kd I, t lk 345-351). Hageja esitas hagile vastuhagi 22.12.1995 lepingust tuleneva võlgnevuse aegumise tuvastamiseks, alternatiivse nõudena intressi ja viivise suuruse vaidlustamiseks (kd I, t lk 354362); 12) 13.06.2007 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsusega tuvastati 22.12.1995 lepingust tuleneva võlgnevuse suurus 21 341 256 krooni ning hageja tasus nimetatud summa kostjale 27.06.2007 (kd II, t lk 75-76). Nimetatud summat hageja ei vaidlusta (10.10.2007 kohtuistungi protokoll, kd II, t lk 70);

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 2

lg 1 p 19 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja palub tuvastada, et 31.08.2006 alustatud sundtäitmine oli selle alustamise ajal lubamatu. 10.10.2007 kohtuistungil on hageja esindaja avaldanud, et hageja ei saanud lepingust tulenevat põhivõlgnevust tasuda, kuna kõik oleks läinud kostja poolt arvestatud ebamõistlikult suure intressi ja viivise katteks (kd II, t lk 69). Sellest järeldab kohus, et täitemenetluse alustamise ajal oli kostjal täitedokumentidest (tuvastatud asjaolud punktid 2, 3, 4 ja 5) tulenev nõue hageja vastu olemas. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nõude ebaselguse tõttu ei olnud täitemenetluse alustamine lubatud. Samuti ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kostjal tuli enne täitmisavalduse esitamist pöörduda nõude suuruse kindlaksmääramiseks arbitraažikohtusse (22.12.1995 lepingu punkti 15.2 kohaselt lepingust tulenev nõue lahendatakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus). Pooled on hüpoteegi seadmise lepingutega kokku leppinud kinnistu igakordse omaniku kohustuses alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 352 lg 1 kohaselt kui ei täideta hüpoteegiga tagatud nõuet, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vaatamata sellele, et hageja arvates oli nõue ebaselge viivise ja intressi arvestuse osas, oli kostjal kohtu arvates õiguslik alus võlgnevust sisse nõuda täitemenetluses, esitades selleks kohtutäiturile täitmisavalduse. Vastasel juhul tekiks olukord, kus võlausaldaja ei saa nõuet sisse nõuda täitemenetluses, kuna iga võlgniku vastuväide (sealhulgas ka põhjendamatu vastuväide) võiks muuta sundtäitmise lubamatuks ning võlausaldajal tuleks kanda täitekulud. See aga ei ole

§ 221

lg 1 eesmärk.

§ 221

lg 1 alusel esitatud nõude raames on kohtu arvates võimalik tuvastada ka võlgnevuse suurust, võttes arvesse võlgniku sisulisi vastuväited täitmisteates märgitud 6 võlgnevusele. Ka käesolevas menetluses oleks kohus hageja sisulisi vastuväiteid võlgnevuse suuruse osas menetlenud ning otsustanud, millises osas on sundtäitmine lubatud ja millises osas mitte. Kuid 13.06.2007 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsusega on 22.12.1995 lepingust tulenev võlgnevuse suurus juba kindlaks määratud ning sellest saab järeldada, et 21 341 256 krooni nõude osas oli sundtäitmine lubatud. Nagu nähtub kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest, on kostja sissenõutavat võlgnevust muutnud ning võlgnevuseks on 21 341 256 krooni, mille alusel on arvutatud ka kohtutäituri tasu (kd II, t lk 28-29). Seega puudub kohtul vajadus käesolevas menetluses anda hinnang hageja väidetele võlgnevuse aegumise, intressinõude väärarvutuse ning ebamõistlikult suure viivitusintressi osas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 31.08.2006 hageja suhtes alustatud täitemenetlus 21 341 256 krooni osas oli õiguspärane ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Täitekulude sissenõudmine kuulub läbivaatamisele tsiviilasja nr 2-07-27273 raames, milles hageja on esitanud kaebuse 26.06.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Kuna hagi tagamise tagatis on antud käesolevas asjas, ei ole kohtul võimalik jätta tagatist teises tsiviilasjas tehtava lahendi täitmise tagamiseks. Seega kuulub tagatis hagejale tagastamisele. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 7