KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-23411 Tsiviilasi J. K. hagi D. A. vastu e

§ 61lg 5).

II Hagiavaldus

1. J. K. esitas 20.06.
2. a kohtule hagi D. A. vastu elatise suurendamise nõudes summani 1 800 krooni (elatise miinimumsumma
3. aastal, ½ kuupalga alammäärast).
4. Hagiavalduse põhjenduse kohaselt on lapse vajadused seoses lapse vanusega suurenenud. III Kostja vastus
5. Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud.
6. Vastuväidete kohaselt on kostjal uus perekond ning uuest abielust sündis teine laps, tütar K. ning need asjaolud on tuvastatud kohtuotsusega 2-1614/
7. Kostjal puudub pidev sissetulek ning ta elatub juhutöödest, keskmine tulu on 2 000 krooni kuus. Hageja pole põhjendanud lapse vajaduste rahalist suurust. Kostja palub arvestada

§ 61

lg 5 ning vähendada elatist 2 alla miinimummäära, kuna elatise väljamõistmisel jääks teine laps (tütar) varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (poeg). IV Kohtuistung

1. Kohtuistungil hageja taotles elatise suurendamist. Hageja selgitas, et kostja ei toeta last materiaalselt, vaatamata väljamõistetud elatisele, viimast korda maksis kostja elatist
2. aasta novembrikuus. Elatise võlg on hetkel 30 000 krooni. Hagejal käib üksinda lapse ülalpidamine üle jõu, hageja töötab xxx ja tema töötasu on 3 700 krooni (netto), poeg õpib koolis (1-s klassis). Hagejale kuulub korteriomand, mille ülalpidamiseks kulub 1 500 krooni (suvekuudel vähem). Hagejal varalisi kohustusi (laenud, liisingud, võlad) ei ole. Hagejale teadaolevalt hoiab kostja teadlikult elatise maksmisest kõrvale ning on omal initsiatiivil lõpetanud töölepingud kahe tööandjaga – xxx ja firmaga xxx.
3. Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu. Kostjal ei ole võimalik täita elatise maksmise kohustust isegi 800 krooni osas (kohtuotsust) ning kostja ei pea ülal ka teist last (tütart), kuna ta ei ole selleks suuteline materiaalse olukorra tõttu. Kostja tööl ei käi, turvafirmast lahkus ta omal soovil, sest valvatav objekt anti üle teisele turvafirmale. Seejärel töötas kostja veel ühe tööandja juures ühe kuu, hiljem tegi juhutöid ning teenis 200-300 krooni. Firmas xxx töötas kostja tähtajalise töölepingu alusel ühe kuu. Kostja ei leia püsivat tööd, kuigi otsib ja helistab töökuulutustele, seetõttu teeb ta juhutöid ehitustel. Kostjal on lukksepp-mehaaniku eriala. Kostjat peavad üleval kostja vanemad, kostja on lahutatud ka teisest abikaasast ning teist last (tütart) peavad üleval kostja vanemad. Kostjal mingisugust vara ei ole, varaliseks kohustuseks on krediitkaardi laen (700 krooni kuus). Kostja on nõus maksma elatist alates ajast, kui leiab töö. Kostja leiab veel, et pojal on piisav sissetulek (hageja palk) ning tütar võib elatise suurendamise korral osutuda varaliselt vähem kindlustatuks. Seda, kas tütre (sünd. 21.06.
4. a, 3 a 5 k) ema on peale lapsehoolduspuhkust tööle asunud või mitte, kostja ei teadnud. V Kohtu põhjendused
5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
6. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 12. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. 13.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust 3 muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal – 1 345 krooni,
2. aastal – 1 500 krooni,
3. aastal 1 800 krooni).
4. Kostjalt on välja mõistetud elatis igakuise elatusraha suurusega 800 krooni alates 09.11.
5. a. Elatise väljamõistmise ajast on möödunud
6. aastat. Hageja kinnitusel, millele kostja vastu ei vaielnud, maksis kostja lapse ülalpidamiseks elatist viimati aasta tagasi ning kogunenud on elatise võlg 30 000 krooni (arvestades kostja kohustust maksta elatist 800 krooni kuus (alates november 2000 kuni november 2007), elatise võla suurust, on kostja tasunud elatist 7 aasta jooksul keskmiselt 443 krooni ühe kalendrikuu kohta).
7. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Samuti juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses (

§ 61

lg 4, elatise miinimumsuurus) osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lapsele miinimummääras. Kostja leiab, et sel juhul jääks tema tütar materiaalselt halvemasse olukorda, kui poeg.
2. Elatise väljamõistmise ajal taotles hageja määrata elatise summaks 1 000 krooni, kohus mõistis välja 800 krooni. Viru Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et pooled ei vaielnud ülalpidamiskulude suuruse üle (1 000 krooni kuus), hageja seoses lapse eaga seal ajal ei töötanud vaid oli lapsehoolduspuhkusel, kostja töötas ja tema keskmine palk oli 3 400 krooni.
3. A.K. oli elatise väljamõistmise ajal 1,5 aastane, käesoleval ajal 7 aastane. Hageja tugineb sellele, et lapse vajadused on seoses eaga suurenenud, mis on iseenesest õige. Arvestades ka elukallidust, on
4. aastal elatis 800 krooni ilmselgelt liialt väike ja ebapiisav, et sellise summa maksmisega saaks lugeda ülalpidamiskohustust täidetuks.
5. Kohus on tuvastanud, et poolte alaealist last peab ülal ainult üks lapsevanem, hageja. Kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta ning põhjendab seda materiaalse olukorra ja teise lapse huvide kaitsega.
6. Hageja keskmine palk on käesoleval ajal 3 700 krooni (netto). Kostja kinnitas, et ta ei tööta ning tema sissetulekuks on juhutööd (keskmine kuusissetulek 2 000 krooni, kostja vastuses, tl 26).
7. Hagejal on üks ülalpeetav (tl 2), kostjal kaks ülalpeetavat (tl 8).
8. Kohus leiab, et kostja väited lapse vajaduste põhjendamata jätmise kohta ja kostja materiaalse olukorra kohta ei ole aluseks elatise suurendamisest keeldumise kohta miinimumsuuruseni.
9. Kuna hageja taotleb elatise suurendamist elatise miinimumsuuruseni ning elatise miinimumsumma põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei ole sellise summa suuruse põhjendamine kohtumenetluses vajalik (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-705). 4
10. Kohtla-Järve Linnakohtu 28.10.
11. a kohtuotsusest (tl 12-17) nähtub, et väljamõistetud elatis ei tohtinud olla väiksem kui

§ 61

lg 4 sätestatu (

2002 redaktsiooni kohaselt ei tohtinud igakuine elatusraha olla väiksem kui veerand (1/4) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära).

§ 61

lg 4 sätestatud miinimummäära tõusmisel (nii summaliselt kui ka protsentuaalselt (1/2)) ei ole elatist ümber arvestatud. 25.

§ 61

lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

§ 61

lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja ei ole esitanud oma materiaalse olukorra kohta tõendeid, kostja üksnes viitab IdaViru Maakohtu 18.05.
2. a kohtuotsuses (tl 5-8) tuvastatud asjaolule (teise lapse sünd).
3. Kostja väidab, et ta on varatu. Sellisel juhul on kostja ise oma varalist olukorda halvendanud, sest Viru Ringkonnakohtu otsuses (tl 18-19) on kohus märkinud „/---/ asjaolu, et kostja peab tasuma krediitkaardi limiiti pangale 550 krooni kuus ei halvenda tema varalist seisundit, sest kostja omandas laenatud raha eest korteri“.
4. Kostja ei ole ka töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

§ 61alusel elatise maksmisest (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07).

Kostjal on lukksepp-mehaaniku eriala. Kostja seletuste kohaselt on ta lahkunud vähemalt kahelt töökohalt omal soovil. Loobudes töötamast, vähendas kostja seega veelgi oma sissetulekuid. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole teinud kõik endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§ 50

ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Seetõttu peaks lapsevanem tegema kõik endast oleneva, et leida tööd ja teenida vähemalt miinimumpalka. 29. Elatist maksma kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine (teise lapse sünd) mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele, tagamaks kõikidele lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks (

§ 61lg 5).

Kostja tugineb sellele sättele. Kostja on kohtus selgitanud, et ta ei tea millised võimalused on lapse emal tütart ülal pidada, tütar on 3,5 aastane ning võimalik, et ema on peale lapsehoolduspuhkust tööle asunud, kostja on lapse emaga abielu lahutanud. Kostja ei ole tõendanud, et elatise suurendamisel

§ 61

lg 4 sätestatud suuruseni jääb tema teine laps faktiliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtunik 5