lg 1 ja 2 ning lg 5 tulenevalt lapsele K R `ile tema õiguste kaitseks riigi õigusabi seaduse alusel esindajaks vandeadvokaat Maimu Schmidt`i. Kohus võttis korraldava määrusega avalduse menetlusse ning väljastas avalduse ja selle lisad asjast puudutatud isikutele tutvumiseks ja oma seisukoha esitamiseks. Vastust kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitatud. 05.11.2007 korraldava määrusega määras kohus avalduse läbivaatamiseks kohtuistungil – 15.11.2007. Lapse ema – K K kohtuistungile ei ilmunud. Temale saadetud kohtukutse ja avaldus tagastati kohtule. Lapse isa K R `i hagi lapse K R `i temast põlvnemise vaidlustamises on 19.10.2007 Viru Maakohtu kohtuotsusega rahuldatud ja otsus on jõustunud.
kohaselt kohaldatakse hagita asjade läbivaatamisele hagimenetluse kohta sätestatut.
tulenevalt peab kohus vanema õiguste määramisel lapse suhtes vanemad isiklikult ära kuulama. 13.detsembril 2007 kohtuistungil jäi avaldaja nõudeks K K ilt lapse K R `I äravõtmine vanema õiguste äravõtmiseta PkS § 53 tulenevalt. Avaldaja leiab, et K K alalealisena ei ole veel sotsiaalselt küps ise lapse eest hoolitsema ja tal puuduvad selleks ka vajalikud tingimused. Samas on lapse huvides vajalik talle tagada turvaline kodu ja hooldus ning seada ka eestkoste lapse õiguste kaitseks. Asjast puudutatud isik K K tunnistab kohtus, et ta ise hoolitses oma lapse K `I eest ainult paar esimest elukuud ning hiljem on laps olnud põhiliselt M K `I kasvatada ja hooldada. Ta tunnistab ka, et tegelikult tal mõjuvad põhjused oma lapse vanaema kasvatusele jätmiseks puudusid, et rohkem on ta pühendunud oma sõpradega aja veetmiseks. Käesoleval ajal elab ta ühe meestuttava juures Tallinnas ja töötab ettekandjana ühes baaris Suur-Karja tänaval, kuid töölepingut temaga sõlmitud ei ole. Tal on ka soov üürida endale korter Paldiski tänaval, kuid ka üürilepingut veel sõlmitud ei ole. K K võtab omaks, et tal puuduvad käesoleval ajal võimalused lapse eest vajalikul määral hoolitsemiseks ja ka lapse ülalpidamiseks. Samal ajal soovib ta suhteid lapsega säilitada ja oma elukorraldust muuta. K K `I ema ja lapse K R `I tegelik kasvataja M K seletab kohtus, et K käitumine on olnud äraarvamatu: ta on võtnud lapse ja olnud temaga teadmata kohas mitu päeva. Lapse elu küll ohus ei ole olnud. Ta on lapsega käinud regulaarselt arsti juures ning ka tervisele ohtu ei ole tuvastatud. Samas soovib M K tulevikus tagada lapsele turvalisuse ning vältida K K `I poolt lapse äraviimist nö teadmata suunas. Kaisa ei ole seni suutnud oma elu korraldada ega luua ka lapse kasvatamiseks vajalikke tingimusi. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv. Maimu Schmidt toetab avaldust lapse äravõtmiseks alaealiselt K K `ilt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Esindaja leiab, et lapse ja vanema kontakti säilimisel on võimalik, et tulevikus võib K K juhul, kui ta oma elukorraldust muudab ja endale kindla elu- ja töökoha leiab, osutuda suuteliseks ka ise last kasvatama. Kohtu otsustuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslikud põhjendid 4 Käesoleval ajal kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: kehtiv
) § 475 kohaselt on nõue laste äravõtmiseks vanematelt käsitletav hagita perekonnaasjana ning asjas tehtav lahend on kohtumäärus. Tulenevalt kehtiva
ja 477 sätestatust ei ole kohus perekonnaasjades seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele.
kohaselt peab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas kuulama ära vähemalt seitsmeaastase lapse. Käesolevas tsiviilasjas on emalt äravõetav laps – K R - alles pooleteiseaastane, mistõttu lapse ärakuulamine ei ole võimalik. Lastekaitseseaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus on lapse K R `i huve asjas arvestanud tuginedes avaldaja lastekaitsetöötajate arvamusele ja ka asjast puudutatud isikute antud seletusele. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) §-ile 53 lõikele 1 võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. PKS § 53 lõike 2 kohaselt, kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust Lastekaitseseaduse § 63 kohaselt on lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja hooldusorganiks kohalik omavalitsus. Sotsiaalhoolekande seaduse § 24 järgi korraldab lapse eestkostet kohalik omavalitsus, s.o. antud juhul Rakvere Linnavalitsus. Asjast puudutatud isiku K K `i avalduses märgitud asjaolude omaksvõtuga, samuti avaldusele lisatud kirjalikes dokumentides märgituga on leidnud tõendamist, et K K on mõjuvate põhjusteta jätnud oma alaealise lapse ilma vajalikust vanemlikust hoolitsusest. Ta on jätnud oma lapse vanaema M K `i kasvatada, ta on hulkunud ringi, tal puudub töökoht ja ka lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Lastekaitsetöötajad on kohaldanud K K ` suhtes lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel esinenud puudujääkide kõrvaldamiseks mõjutusvahendeid, seega on täidetud laste eraldamiseks perekonnast Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg 1 p 1, 2 ja 3 ettenähtud tingimuste üheaegne esinemine. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes PKS § 53 sätestatust on põhjendatud lapse äravõtmine, kuna käesoleval ajal ei ole K K `i poolt loodud oma poja elamiseks ja kasvatamiseks vajalikke tingimusi ning tema eelnevat käitumist arvestades puudub kohtul ka kindlus antud lubaduste suhtes. PKS § 53 lõige 4 sätestab, et lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Seega, K K `i käitumise muutmisel, koduse olukorra paranemisel ning lapse elamiseks turvalise keskkonna loomisel, on tal vanemana õigus esitada avaldus lapse perre tagasi andmiseks. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev 5 Kohtumäärus jõustus 04.jaanuaril.2008.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.