Obsah (4)

§ 83§ 134§ 69§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-20428 Tsiviilasi

§ 83lg 1).

Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja ei ole nõus, et on käitunud hageja suhtes pahauskselt. Hageja oli teadlik, et kostja võõrandas talle kuuluva mõttelise osa ehitisest. Hageja ei ilmutanud soovi enam kui seitsmekuulise perioodi jooksul ostueesõiguse teostamiseks. Alles 01.06.2006 pöördus hageja osaühingu Lakruet poole müügilepingu saamise palvega, mille osaühing Lakruet hagejale 07.07.2006 postiga saatis. Kostja ei ole takistanud hageja ostueesõiguse teostamist. Kostja ei nõustu, et hagiavalduse esitamisega peatus VÕS § 250 sätestatud ostueesõiguse teostamise tähtaeg. Eesti Vabariigi seadusandlus ei näe ette ostueesõiguse teostamise tähtaja peatumist. Hagejal oli aega kaks kuud ostueesõiguse teostamise avalduse esitamiseks alates müügilepingu kättesaamisest ning hagi esitamine kohtusse ei mõjuta ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemist. 2 Ostueesõigust omav isik ei ole esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust seaduses sätestatud vormis ja tähtajal. Hageja vabandused kehtiva ostueesõiguse teostamise avalduse esitamata jätmisel ei oma õiguslikku tähendust. Novembris 2006 oli hageja juba kaotanud oma õiguse teostada ostueesõigust. Seega puuduvad hagejal nõuded kostja vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Puudub vaidlus, et hageja on xxx ehitise kaasomanik (t lk 5-6). xxx ehitis on vallasasi. 26.10.2005 sõlmiti xxx ja osaühing Lakruet vahel ehitise mõttelise osa müügileping ja pandileping (t lk 13-20). Nimetatud lepinguga võõrandas xxx osaühingule Lakruet 1/9 suuruse mõttelise osa xxx asuvast ehitisest, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Puudub vaidlus, et hagejal oli seadusest tulenevalt xxx ehitise mõttelise osa ostueesõigus. Seega ei oma asjas tähtsust kostja kiri hagejale (t lk 31, 101). Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13¹ lg 1 kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Pooled ei vaidle, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkas kulgema alates 18.07.2006, kui hageja sai kätte mõttelise osa müügilepingu (t lk 8, 11). Hageja väidete kohaselt keeldus notar ostueesõiguse teostamise avalduse tõestamisest tulenevalt AÕSRS § 13 lg 6, mille kohaselt ehitist või selle osa võib vallasasjana võõrandada kuni

1. aasta
2. märtsini. Pärast müügilepinguga tutvumist tahtis hageja teostada võõrandatud mõttelise osa ostueesõigust ning oma tahte avaldamiseks saatis tähtkirjana kostjale ja osaühingule Lakruet lihtkirjaliku avalduse ostueesõiguse teostamise soovi kohta (t lk 7, 9-10). 07.11.2006 tõestas notar ostueesõiguse teostamise avalduse ning kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tõendatuks, et kostja sai selle avalduse kätte 11.11.2006 (t lk 103). Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas hageja on teostanud ostueesõigust (kas ostueesõiguse teostamise formaalsed eeldused on täidetud). VÕS § 244 lg 1 kohaselt ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. VÕS § 244 lg 4 kohaselt ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. VÕS § 250 kohaselt ostueesõigust võib teostada kahe nädala jooksul pärast käesoleva seaduse § 249 nimetatud teate saamist, kinnisasjade puhul kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse § 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕSRS) § 16 lg 2 kohaselt ehitise, selle mõttelise osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuva mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korteri, endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast võlaõigusseaduse § 249 nimetatud teate saamist. 3 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 4 kohaselt ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab avaldus olema samas vormis nagu müügileping. Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka notariaalselt tõestatud või kinnitatud avalduse tegemisest. Hageja on kostjale esitanud 31.07.2006 lihtkirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse (t lk 7, 10). Kuna nimetatud avaldus ei vasta vorminõudele, siis see on tühine (

§ 83lg 1).

Kostjale saab ette heita, et ta ei teatanud hagejale viivitamata ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Kostja vastusest nähtuvalt ta eeldas, et hageja müügilepingust teadis. Samas pole kohtule esitatud tõendit selle kohta, et kostja oleks VÕS § 249 lg 1 teatamiskohustust viivitamata täitnud. Samas on kostja nõustunud, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, mil osaühing Lakruet esitas hagejale müügilepingu. Seega ei ole hageja huvid ja õigused kostja VÕS § 249 lg 1 tuleneva kohustuse rikkumise tõttu kahjustatud. Kohus on seisukohal, et hageja soov teostada ostueesõigust, notari väidetav keeldumine 2006.a juulis ostueesõiguse teostamise avalduse tõestamisest ning nõude esitamine kohtusse 01.08.2006, ei kõrvalda 31.07.2006 ostueesõiguse teostamise avalduse vorminõude järgimata jätmise tagajärge. Vormikohane ostueesõiguse teostamise avaldus on koostatud 07.11.2006.

§ 134

lg 1 kohaselt tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed.

§ 69

lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ostueesõiguse teostamise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-05, p 25). Kostjani jõudis ostueesõiguse teostamise avaldus 11.11.2006. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg lõppes 18.09.2006 (kaks kuud alates 18.07.2006). Ekslik on hageja esindaja seisukoht, et ostueesõiguse teostamise tähtaega saab ennistada. Ostueesõiguse teostamise tähtaja näol ei ole tegemist seaduses sätestatud menetlustähtajaga, mida saab ennistada. Samuti on ekslik hageja esindaja arvamus, et hagi esitamisega kohtusse peatus ostueesõiguse teostamise tähtaeg. Ostueesõiguse teostamise näol on tegemist tahteavaldusega, seega ei ole tegemist nõudega

§ 142

mõttes, millele kohalduks

10. peatüki aegumise sätted. Kuna hageja ei ole ostueesõigust teostanud, kuulub rahuldamata jätmisele ka hageja nõue kostja vastu täitemenetluses korteri ja selle juurde kuuluva mõttelise osa omandiõiguse ja valduse üleandmiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 4 Meeli Kaur kohtunik 5