) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude saab
Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. 3. 21.11.2007.a toimunud kohtu eelistungile kostja ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile mitteilmumise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Istungile ilmunud hageja esindajad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist hageja kasuks vastavalt
§-le 410 ja § 413 lg-le
lg-st 1 tuleneb, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 6. Kohtukutse 21.11.2007.a eelistungile on saadetud kohtule teadaoleval kostja elukoha-aadressil ning toimetatud 31.10.2007.a kätte kostja isale.
Kostjale saadetud kohtukutses on selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise võimalikke õiguslikke tagajärgi (
Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul
7. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1, mis VÕS § 1 lg-s 1 sätestatust lähtudes kuulub kohaldamisele ka töölepingu suhtes. Vastavalt VÕS § 158 lg-le 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagis märgitud asjaoludest lähtudes on kostja nii töölepingust tulenevat konkurentsikeeldu kui konfidentsiaalsuskohustust rikkunud. Samuti võimaldavad hagi aluseks olevad asjaolud järeldada, et kostja on nimetatud kohustusi rikkunud süüliselt. Hagiavaldusest nähtuva põhjal ei ole poolte vahel sõlmitud töölepingus 2 sisalduvad leppetrahvikokkulepped vaadeldavad töölepingu tingimustena, mis oleks töötaja jaoks halvemad seaduses ettenähtust (Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 15). Hagi rahuldamisel tugineb kohus täiendavalt TLS § 48 lg 1 p-le 1, millest tulenevalt on töötaja kohustatud täitma töölepingu tingimusi. Sama seaduse § 50 p 6 esimese lause kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. VÕS § 162 lg-s 1 nimetatud nõuet leppetrahvi vähendamiseks käesoleval juhul kohtule esitatud ei ole. 8.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.