3-06-2243/22

3-06-2243 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2243 Haldusasi V.T. kaebus Tartu Vangla meditsiinitöötajate toimingutele ning sellega seoses mittevaralise kahju hüvitamiseks 250 000 krooni ulatuses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – V.T. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. mai 2007 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 06.11.
4. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED V.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla meditsiinitöötajate toimingutele (tegevusetus 2005-2006 aastal) ning sellega seoses mittevaralise kahju hüvitamiseks 250 000 krooni ulatuses. Kaebuse kohaselt on V.T. viibinud kinnipidamiskohtades alates 13.08.
5. Tervisekaardi andmetel on V.T. l olnud probleeme kõrvadega alates 21.05.
6. Tallinna Vanglas on diagnoositud Otitis acuta dex (äge parema kõrva põletik), sama diagnoos ka 27.09.2001, 30.12.2002 on diagnoositud Otitis sin chronica exacerbata (vasaku kõrva kroonilise põletiku ägenemine). Kaebuse esitaja pöördus
7. a septembris seoses ägeda kõrvavaluga meditsiiniosakonna arsti poole ja tal diagnoositi krooniline haigestumine. Vaatamata sellele, et juhtum leidis aset septembri keskpaigas, pandi teda etapeerimiseks Vangla Keskhaiglasse kirja alles novembri kuuks. Viivitust põhjendati sellega, et kaebuse esitaja kandis kartseris karistust 65 ööpäeva. Kuigi V.T. kaebas kartseris viibimise aja jooksul korduvalt tugeva kõrvavalu üle, anti temale valu leevendavaid medikamente, kuid mingit ravi ei tehtud. 15.11.2006, s.o päeval, mil kaebuse esitaja pidi etapeeritama ravile Vangla Keskhaiglasse, võeti teda ilma põhjust selgitamata etapilt maha. Tartu Vangla suunas kaebuse esitaja ravile Tallinna Keskhaiglasse hilinemisega. Tartu Vangla meditsiiniosakond ravis tema kõrva 06.04.2005 seoses kõrvas leitud seenhaigusega ning alates 07.09.2005 seoses valuga paremas kõrvas. Kaebuse esitajat ravis perearst, kuid kroonilise kõrvapõletiku ja kõrva seenhaiguse puhul oleks pidanud teda ravima eriarst. Üldarst ravist teda kõrvapõletiku osas, kuid mitte seeninfektsiooni osas. See tingis kroonilise haiguse. Tartu Vangla poolt osutatud ravi tulemusena tekkis kaebuse esitajal kuulmiskahjustus. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kaebas V.T. esmakordselt valu paremas kõrvas 07.09.
8. Aastatel 2005-2006 on kaebuse esitaja pöördunud meditsiiniosakonda ja talle on korduvalt pakutud tervishoiuteenust seoses kõrvade ravimisega. Tartu Vanglas osutatakse tervishoiuteenuseid ravijärjekorra alusel, kuna puuduvad võimalused tervishoiuteenuste koheseks osutamiseks arsti vastuvõtule soovijaid on väga palju. Tervishoiuteenuste osutamine ravijärjekorra alusel on lubatud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 84 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded“. Tartu Vanglas reguleerib kinnipeetavate meditsiinilist teenindamist Tartu Vangla kodukord, mille kohaselt teostatakse vahistatute ja kinnipeetavate ambulatoorset ravi vastavalt võimalustele, võimaluse puudumisel suunatakse haige vanglate keskhaiglasse. Ambulatoorne vastuvõtt toimub eelregistreerimise alusel. Vältimatut abi osutatakse koheselt. Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse TTKS § 5). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 770 lg 1 vastutab tervishoiuteenuste osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab terviserikkest tulenevat kahju tõendama patsient ka sel juhul, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida saanuks tavapärase raviga ilmselt vältida. V.T. ei ole tõendanud, et tema terviserikked on põhjustatud Tartu Vangla meditsiiniosakonnas pakutavate tervishoiuteenuste puudulikkuse tõttu või selle tõttu, et meditsiinitöötajad on oma kohustusi süüliselt rikkunud. Seega ei esine ühtki asjaolu, mille alusel oleks kaebuse esitajal tekkinud õigus kahju hüvitamist nõuda. Tartu Vangla on kaebuse esitajale osutanud õigeaegselt vajalikku meditsiinilist abi. 2 HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
9. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole ükski kaebuse esitaja väide temale kõrvade ravimisel mitteküllaldase ja ebaõige ravi osutamise kohta kinnitust leidnud. 10.01.2007 määras kohus viia läbi kaebuse esitaja suhtes meditsiiniline ekspertiis tema suhtes osutatud ravi pädevuse, piisavuse ja õigsuse kohta. Meditsiinilise ekspertiisi tulemuses märgiti, et V.T. põeb kõrva väliskuulmekäigu põletikku, mis on tavaliselt korduva kuluga. Väliskuulmekäigu põletik on oma olemuselt naha ekseem ja esineb sagedamini inimestel, kellel on ka mujal nahal eksematoosseid lööbeid, kõõma. Ägenemist provotseerivateks on niiskus ja kõrvade sügamine (nt vatipulkadega). Umbes pooltel väliskõrva põletikku põdevatel inimestel võib tuvastada ka seeninfektsiooni. Kaebuse esitaja oli vaid septembris 2005 kirjeldanud ägedat keskkõrva põletikku, mida raviti adekvaatselt. Ülejäänud juhtudel oli tegemist väliskuulmekäigu põletikuga, mida raviti selleks sobivaimate ravimitega. 22.11.2006-29.11.2006 ravis kaebuse esitajat kõrva-nina-kurguarst, kes diagnoosis kõrva väliskuulmekäigu põletiku. Kroonilist keskkõrvahaigust kaebuse esitajal ei ole. Ekspertiisi aktist nähtub, et ägeda kesk- ja väliskõrvapõletiku ravi kuulub perearsti pädevusse. Kroonilist kõrvapõletikku ravib eriarst, kuid kaebuse esitajal sellist diagnoosi ei ole. Antibiootikume kasutati vaid adekvaatselt ägeda keskkõrvapõletiku raviks septembris
10. Korduva väliskõrva põletiku tingis kõrvade sügamisest tekkinud naha trauma. Tartu Vangla duširuumi seadmete kaudu seeninfektsiooni nakatumine on praktiliselt võimatu. 06.04.2005 kaebuse esitajale kuulmekäigu seeninfektsiooni raviks määratud salv oli igati sobiv. Väliskõrvapõletiku tõttu kasutati ravimeid ja loputati kõrvu. Ravi oli adekvaatne ja õigeaegne. Kõrvapõletiku ravi perioodil 2005-2006 oli piisav ja küllaldane. Ravi oli kaebuse esitaja suhtes alati adekvaatne. Ägeda otiidi raviks 07.09.2005 määratud raviskeem oli vastavuses rahvusvaheliste ravijuhistega. 26.09.2006 soovitati kaebuse esitajale eriarsti konsultatsiooni, kuid kuna kaebuse esitaja oli sel ajal kandmas distsiplinaarkaristust kartseris, lükati konsultatsioon edasi. Eriarst ravis kaebuse esitaja kõrvad põletikuvabaks (22.11.2006-29.11.2006), kuid juba 18.12.2006 kurtis kaebuse esitaja jälle kõrvade sügelemise, ketendamise ja turse üle. Taolisest asjaolust nähtub, et haiguse ägenemise sagedus oleneb enamasti kaebuse esitaja enda kõrvade hooldamisest. Ravivahendid on olnud sobivad. Peamiseks kõrvapõletiku vallandajaks on kõrvakäikude sügamisest tekitatud trauma. Ekspertiisiaktis kirjeldatuga on ümber lükatud kaebuse esitaja väide, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna teenistujate poolt määratud ravi oli ebaõige ja seetõttu tekkis tal krooniline haigus. Eksperdid leidsid, et kaebuse esitajale osutatud ravi oli pädev, küllaldane, õigeaegne, sobilik, adekvaatne, piisav, tavapärane ja vastavuses rahvusvaheliste ravijuhistega. Samuti ei viivitanud Tartu Vangla kaebuse esitaja saatmisega Tallinna Vangla tervishoiuosakonda. Tartu Vangla meditsiiniosakond soovis kaebuse esitajat saata Tallinnasse 15.11.2006, kuid Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas vastati, et kõrvaarst on haiguslehel ja ei ole teavitanud, kas ta tuleb kõnealusel nädalal tööle. Kaebuse esitaja võeti Tallinna Vangla tervishoiuosakonda ravile 22.11.2006, s.o pärast kõrvaarsti tööle naasmist. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tuvastamist Tartu Vangla süü õigusvastases tegevuses või tegevusetuses kaebuse esitaja ravimisel. Seega ei ole kaebuse esitajal õigust saada ka kahju hüvitamist. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED V.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
11. mai 2007 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt pani Tartu Vangla arst apellandile vale diagnoosi. 26.09.2006 diagnoositi parema kõrva kroonilise põletiku ägenemine. Tartu Vangla ignoreeris fakti, et esmalt diagnoositi seenhaigus ühes kõrvas. 16.08.2006 avastati seenhaigus mõlemas kõrvas. Kuna ravi ei olnud piisav, levis haigus ka teise kõrva. 06.04.2005 uuringute käigus kõrva trummikilede vigastusi ei ilmnenud. 26.09.2006 avastati paremas kõrvas pilu trummikiles, mis võis tekkida puuduliku ravi tulemusena. Meditsiinilise ekspertiisi käigus tuvastati, et 26.09.2006 pandud diagnoos võis olla ekslik. Seega on põhjendatud seada kahtluse alla Tartu Vangla arstide kvalifikatsioon. Ekspertiisiaktist nähtub, et põhiliselt raviti otiiti, kuid seent kõrvas välja ei ravitud. Pärast 2005-2006 saadud ravi tulemusena hakkas apellant halvemini kuulma, kuna ravi ei olnud piisav ega viinud tervenemiseni. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on V.T. le osutatud Tartu Vanglas mitmekülgset ning pädevat arstiabi. Seda kinnitas ka meditsiiniline ekspertiis. Ekspertiisikomisjon leidis, et V.T. kõrvahaiguse ägenemise sagedus olenes patsiendi enda kõrvade hooldamisest ning peamiseks põletiku vallandajaks on kõrvakäikude sügamisest tekitatud trauma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
12. mai 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastuväidetest ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Asjaolud, et meditsiinilises kaardis on 26.09.2006 kaebaja läbivaatuse tulemuseks märgitud parema kõrva kroonilise põletiku ägenemine ning, et 09.02.2007 ekspertiisiaktis märgitu kohaselt ei esinenud V.T. l kroonilist kõrvapõletikku, vaid tegemist oli korduva kuluga väliskõrva põletikuga (v. a 2005 . a), ei tähenda seda, et Tartu Vangla arstid ravisid kaebajat valesti. Mainitud ekspertiisiakti p-s 3.8 on märgitud, et kuigi patsiendil ei ole kroonilist kõrvapõletikku, vaid tegemist on korduva kuluga väliskõrva põletikuga, on selle ravi olnud alati adekvaatne. Puudub alus lugeda ebaõigeks
13. a novembris meditsiinilisse kaarti tehtud kirjet selle kohta, et kaebaja paremast kõrvast võeti välja tükk vatti. Tallinna Vangla tervishoiuosakonna raviarsti E. L poolt allkirjastatud epikriisis haigusloole nr 603 on märgitud, et V.T. viibis osakonnas ravil 22.11.2006-29.11.2006 ning üheks kliiniliseks diagnoosiks oli ka corpus alienum auris dex.(vatt) ja võõrkeha on kõrvast eemaldatud. Seega on õige meditsiinilise kaardi kirje, et V.T. l oli paremas kõrvas võõrkeha (vatt) ja see on sealt Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas eemaldatud. 4 Asjaolud, et algul oli seenhaigus V.T. l vaid ühes kõrvas, kuid hiljem avastati see ka teises kõrvas ja, et
14. a kõrva trummikile vigastusi ei avastatud, kuid
15. a leiti paremas kõrvas trummikile vigastus, ei anna asja materjalide põhjal veel alust väita, et Tartu Vanglas võimaldatud ravi ei olnud piisav või oli puudulik. 09.02.2007 meditsiinilise ekspertiisiakti kohaselt oli Tartu Vangla poolt kaebajal esinenud kuulmekäigu seeninfektsiooni raviks määratud salv selleks igati sobiv ning kõrvapõletike ravi aastatel 2005-2006 on olnud tavapärane, piisav, küllaldane ja adekvaatne. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk