KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2006 Tartu Haldusasja number 3-07-1555 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida regionaalosakonna 03.08.2007 taotlus nr 15.7-09/37827 A.F. i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni Eesti Vabariigist Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- augusti 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.F. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- augusti 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD
- Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida regionaalosakond (edaspidi KMA) esitas 03.08.2007 halduskohtule taotluse Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Venemaa kodaniku A.F. i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Taotluse kohaselt peeti 02.08.2007 Narva Politseiosakonna konstaabel Andrei Sobolevi poolt kinni Venemaa kodanik A.F. , sünd. XXXX Venemaal, kes viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. A.F. omas tähtajalist elamisluba 31.03.1995 kuni 20.08.
- A.F. i tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks isikliku avalduse alusel. Rahvastikuregistri andmetel on A.F. 19.08.1997 Eestist välja registreeritud seoses elukohavahetusega Venemaale. 1997 augustis on ta saanud SA Eesti Migratsioonifondilt väljarändetoetust 4500 krooni. A.F. i endise Nõukogude Liidu välispassis nr 434877927 olevatest piiriületustemplitest nähtub, et ta lahkus Eestist 24.08.1997 ja saabus Eestisse tagasi 28.08.1997 mitmekordse viisa (nr 1045, välja antud 20.08.1997, kehtiv kuni 19.10.1997) alusel. A.F. pidi Eestist lahkuma 19.10.1997, kuid ei lahkunud. A.F. elamisluba Eestis taotlenud ei ole. A.F. on abielus N. F. , kes elab XXXX, ja neil on täisealine tütar L. F, kes elab emaga samal aadressil. A.F. i sõnul ei ela ta koos abikaasaga. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VVS) § 14 lg 32 alusel viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaja või riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu, muu välislepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aeg on lõppenud, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Kuna 02.08.2007 A.F. i kinnipidamisel puudus isikul kehtiv reisidokument, siis ei olnud võimalik tema väljasaatmise lõpule viimine 48 tunni jooksul, mistõttu KMA Ida regionaalosakond palus halduskohtu luba vastavalt VSS §-ile 23 lg 1 paigutada A.F. väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.
- Tartu Halduskohus rahuldas
- augusti 2007 määrusega Kodakondsus-ja Migratsiooniameti Ida regionaalosakonna taotluse ja andis loa A.F. i (sünd. XXXXXVenemaal) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus tugines taotluse rahuldamisel HKMS §-ile 29 lg 1 ja
- KMA esitas 03.08.2007 halduskohtule taotluse Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Venemaa kodakondsusega A.F. i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Taotlusest nähtub, et Narva Politseiosakonna konstaabel A. Sobolevi poolt peeti kinni Venemaa kodanik A.F. (sünd. XXXXX Venemaal), kes viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Vastavalt VVS §-ile 14 lg 3 võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Kooskõlas VSS §-iga 23 lg 1 kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- A.F. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- augusti 2007 määruse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti kohaldatud VSS § 14 lg
- KMA Ida regionaalosakonna taotlusest, samuti toimiku materjalides oleva A.F. i endise Nõukogude Liidu väljapassi nr 434877927 koopiast nähtub, et A.F. saabus Eestisse 28.08.1997 mitmekordse viisa nr 1045, välja antud 20.08.1997, kehtiv kuni 19.10.1997, alusel. Seega Eestisse saabumisel oli A.F. il õiguslik alus; 2) on oluliselt rikutud kohtumenetluse norme. Vaidlustatud määruse põhjendavas osas on välja toodud KMA taotluse tekst ning viited VSS kahele paragrahvile. Halduskohtu määruse põhjendavas osas puuduvad kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused; 3) ei ole hinnatud ega analüüsitud A.F. i väljasaatmiskeskusesse paigutamise perekonnaõiguse 2 riive intensiivsust ja proportsionaalsust. Määruskaebuse esitajal on Eestis abikaasa ja täisealine tütar, kes viibivad Eestis seaduslikul alusel. Seega väljasaatmine ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamine võivad riivata intensiivselt määruskaebuse esitaja õigust perekonnaelule. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-45-06 asunud seisukohale, et tulenevalt põhiseaduse (edaspidi PS) §-ist 20 lg 2 p 6 koostoimes PS §-ist 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega saab väljasaatmise eesmärgil vabaduse võtta üksnes kaalutlusotsusega. Sellest tulenevalt isegi kui on täidetud väljasaatmiskeskusesse paigutamise formaalsed eeldused, ei tähenda see, et isik tuleb väljasaatmiskeskusesse paigutada igal juhul, sest väljasaatmiskeskusesse paigutamine on kaalutusotsus. Kohus oleks pidanud veenduma, et isikul ei ole ilmselgelt õigust elamisloale Eestis; 4) on kaebuse esitajal alus tähtajalise elamisloa saamiseks välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 111 lg 2 p l0 ja § 12 lg 2 järgi. KMA taotluses esitatud väide, et A.F. i sõnul ei ela ta oma abikaasaga, on ebaõige ja ei vasta tõele. A.F. elab Eestis alates 1976 ning ei ole välja sõitnud elama teise riiki, seega tema suhtes tuleks kohaldada VSS § 9 lg 1 p 3 ja teha talle seadustamisettekirjutus tema Eestis viibimiseks olukorra seadustamiseks. A.F. i 3päevast Eestist äraolekut ei saa käsitleda teise riiki elamiseks lahkumisena. A.F. i väljasaatmine Venemaale, kus tal puuduvad igasugused sugulussidemed ja varalised võimalused, tähendaks A.F. i jaoks tõsist ohtu elu ja tervisele. A.F. sai tõepoolest raha summas 4 500 krooni väljarändetoetust, kuid alused Eestist väljasõiduks langesid ära. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- augusti 2007 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puuduvad A.F. il seaduslikud alused Eestis viibimiseks. A.F. saabus Eestisse 28.08.1997 mitmekordse viisa nr 1045 alusel, kehtivusega 20.08.1997 kuni 19.10.
- Vaidlus puudub selles osas, et isik saabus Eesti Vabariiki õiguslikul alusel. Kaebaja pidi Eestist lahkuma 19.10.1997, kuid ei lahkunud. A.F. viibis Eestis seadusliku aluseta 9 aastat 9 kuud ja 14 kalendripäeva; 2) on ekslik seisukoht, et A.F. ile oleks pidanud väljasaatmiskeskusesse paigutamise asemel tegema VSS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ettekirjutuse kohustusega taotleda kehtestatud korras elamisluba Eestis viibimise seadustamiseks. Eeltoodud sätte kohaselt tehakse seadustamisettekirjutus välismaalasele, kellel puudub Eestis viibimiseks viibimisalus ja kes on asunud Eestisse elama enne 1990
- juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. A.F. omas tähtajalist elamisluba 31.03.1995 kuni 20.08.
- Tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks isikliku avalduse alusel vastavalt VMS §-ile 14 lg 2 p
- Rahvastikuregistri andmetel on A.F. 19.08.1997 Eestist välja registreeritud seoses elukoha vahetusega elama asumiseks Venemaale. 1997 augustis sai A.F. SA Eesti Migratsioonifondilt väljarändetoetust 4500 krooni. Seega on A.F. võtnud isikliku avalduse alusel elamisloa kehtetuks tunnistamise ja väljarändetoetuse saamisega kohustuse lahkuda Eesti Vabariigist elama asumiseks Venemaale. Isik saabus uuesti Eestisse 28.08.1997 viisa alusel. Pärast viisaga ettenähtud viibimisaja lõppemist A.F. Eestist ei lahkunud, vaid jäi ebaseaduslikult Eestisse. Järelikult on välistatud isikule seadustamisettekirjutuse tegemine. Eesti riik ei ole kohustatud aktsepteerima välismaalase poolt tehtud elukohariigi valikut. Eesti Vabariigi põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust jääda Eestisse elama; 3) ei riku väljasaatmiskeskusessse paigutamine A.F. i perekonnapõhiõigust. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-45-06 on leitud, et väljasaatmiskeskuses kinnipidamine ei riiva mitte ainult PS §-is 20 lg 2 p 6 kaitsealas olevat füüsilist vabadust, vaid ka muid õigusi, sagedasti õigust perekonnaelule. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise puhul vastanduvad ühelt poolt isiku õigus füüsilisele vabadusele ja sagedasti ka huvi, et tema perekonna- ja eraellu ei sekkutaks, ning teiselt poolt avalik huvi tagada riiklik julgeolek. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium on 3 pidanud võimalikuks piirata õigust perekonnaelule riigi julgeoleku kaalutlustel (lahendid nr 3-4-1-9-04 ja nr 3-4-1-2-01). Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et väljasaadetava perekonnaellu sekkumise seisukohalt vaadatuna saab ja tuleb riigi julgeolekut mõista laiemalt kui see on sätestatud VMS §-is 12 lg
- A.F. on oma 02.08.2007 seletuskirjas KMA-le selgitanud, et ta elab tänaval. Seega ei saa lugeda määruskaebuse esindaja väidet perekonnaelu elamise kohta tõeseks. Viited VMS §-ile 11 lg 2 p 10 ja §-ile 12 lg 2 on määruskaebuse esitaja poolt alusetud. Vastavaid küsimusi kaalutakse elamisloa andmise menetluses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-4-1-2-01 leidnud, et rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel on küll õigus elada Eestis täisväärtuslikku perekonnaelu, kuid see õigus ei ole piiramatu. Põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust asuda Eestisse ja jääda riiki ebaseaduslikult elama. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Ta ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema elu ja tervis võiksid olla ohus või saada kahjustatud tema kodumaal. Samuti on tõendamata, et Eestist lahkudes oleksid rikutud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8 tulenevad õigused; 4) puudub alus A.F. i väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklite 12 ja 13 tähtsamaid põhimõtteid on see, et isik peab riigis viibima seaduslikult ning artiklis 29 lg 2 on sätestatud, et haldussunni rakendamine nii avalikes huvides kui ka isiku enda julgeoleku ja eksistentsi huvides on vajalik ning samas ka mõõdukas. Haldussunni rakendamine ebaseaduslikult riigis viibiva isiku väljasaatmiseks toimub avalikes huvides. Väljasaatmiskeskusesse paigutamist reguleerib VSS §
- Väljasaadetava väljasaatmiskeskusest vabastamise alused on sätestatud VSS §-is 24 lg 2 ja 3 ning need on järgmised: 1) väljasaadetava kriminaalasjas kahtlustatavana või süüdistatavana vahi alla võtmine; 2) KMA lahkumisettekirjutuse tühistamine või kehtetuks tunnistamine või välismaalasele viibimisaluse andmine. Käesoleval juhul ei esine ükski eelpool nimetatud alustest. Tulenevalt VSS §-ist 23 lg 1 paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-45-06 selgitanud, et tulenevalt PS §-ist 20 lg 2 p 6 koostoimes PS §-ist 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega saab väljasaatmise eesmärgil vabaduse võtta üksnes kaalutlusotsusega. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa olemusest tulenevalt on selle andmine halduskohtuniku kaalutlusotsus ning kohus saab isiku väljasaatmiskeskusest vabastada ka siis, kui selleks VSS-s kohane materiaalõiguslik alus puudub. Halduskohus ei ole A.F. i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks loa andmise kaalutlusotsuse tegemisel eksinud. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on sätestatud eesmärgiga tagada väljasaadetava lahkumine Eestist. Välismaalast peetakse väljasaatmiskeskuses kinni vaid VSS sätestatud tähtaja jooksul. Käesoleval juhul ei esine VSS §-is 14 lg 4 sätestatud aluseid väljasaatmise mittekohaldamiseks. Väljasaatmiskeskusesse paigutamine on kohane, vajalik ja mõõdukas sunnivahend, kallutamaks väljasaadetavat aitama kaasa jõus oleva väljasaatmisotsuse täideviimisele. Seega oli A.F. i paigutamine väljasaatmiskeskusesse vajalik väljasaatmise otsuse sundtäitmiseks. Kohtumäärus on tehtud õiguslikul alusel ja põhjendatud; 5) ei ole A.F. i väljasaatmine Vene Föderatsiooni perspektiivitu. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise eelduseks on isiku Eestist väljasaatmise õiguspärasus. VSS § 14 lg 32 alusel võib viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaja või riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu, muu välislepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aeg on lõppenud, välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Tulenevalt sellest, et isikul puudus kehtiv dokument, paigutati ta 4 haldusorgani taotlusel, lähtudes VSS §-ist 23, väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. KMA ei tuvastanud A.F. i suhtes VSS §-is 14 lg 4 loetletud asjaolusid. PS § 20 p 6 alusel on võimalik võtta isiku vabadus Eestist väljasaatmiseks. Euroopa inimõiguste ja kaitse konventsiooni art 5 p f lubab samadel tingimustel võtta isikult vabaduse. Viidatud sätted õigustavad ka kinnipidamise pikendamist, kui see toimub isiku väljasaatmise tagamiseks. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal teatas A.F. , et tal on olemas kehtiv Vene Föderatsiooni välispass nr 51 3427301, kehtivusajaga 29.09.2006 kuni 29.09.
- Dokumendi ilmsiks tulek kiirendas A.F. i väljasaatmisotsuse täitmist ning vastavalt VSS §-ile 14 lg 32 saadeti 02.10.2007 A.F. Eesti Vabariigist välja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- augusti 2007 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele.
- Õige on määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud VVS § 14 lg 3, sest A.F. ei saabunud Eestisse ebaseaduslikult. Samuti on õige määruskaebuse esitaja väide, et väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks loa andmine on halduskohtuniku kaalutlusotsustus ning antud juhul on halduskohtunik kohaldanud kaalutlusõigust ebapiisavalt. Samas aga ei ole see asjaolu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks, sest taotlus väljasaatmiskeskusse paigutamiseks oli esitatud lähtudes sellest, et A.F. il oli lõppenud viisaga lubatud viibimisaeg (s. o VVS § 14 lg 32) ning tema väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul kinnipidamisest arvates. Vaatamata halduskohtu poolt ebaõigele õigusnormile viitamisest ja ebapiisavast kaalutlusõiguse kohaldamisest, oli olemas alus A.F. i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse.
- Vastavalt VVS §-ile 14 lg 32 viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaja või riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu, muu välislepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aeg on lõppenud, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Asja materjalidest nähtub, et A.F. saabus Eestisse 28.08.1997 mitmekordse viisa nr 1045 alusel, kehtivusega 20.08.1997 kuni 19.10.
- A.F. pidi Eestist lahkuma 19.10.1997, kuid ei lahkunud. Kuna A.F. i Eestis viibimise aeg oli lõppenud, siis muutus ta viibimine Eestis ebaseaduslikuks ning VVS § 14 lg 32 kohaselt võis ta välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. VVS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Vastavalt VSS § 23 lg 1 kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. A.F. i suhtes ei olnud võimalik väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia ja seetõttu on taotletud tema paigutamist väljasaatmiskeskusesse.
- Ebaõige on A.F. i väide, et temale oleks pidanud väljasaatmiskeskusesse paigutamise asemel tegema VSS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ettekirjutuse kohustusega taotleda kehtestatud korras elamisluba Eestis viibimise seadustamiseks. 5 Viidatud sätte kohaselt tehakse seadustamisettekirjutus välismaalasele, kellel puudub Eestis viibimiseks viibimisalus ja kes on asunud Eestisse elama enne
- aasta
- juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. Rahvastikuregistri andmetel on A.F. 19.08.1997 Eestist välja registreeritud seoses elukoha vahetusega elama asumiseks Venemaale. 1997 augustis sai A.F. SA Eesti Migratsioonifondilt väljarändetoetust 4500 krooni. Seega oli ta lahkunud elama välisriiki ja oli välistatud talle VSS § 9 lg 1 p 3 kohaselt seadustamisettekirjutuse tegemine.
- Määrusekaebuse esitaja väide, et vastavalt VMS §-ile 111 lg 2 p 10 ja §-ile 12 lg 2 on tal alus elamisloa saamiseks, ei ole antud asjas asjakohane. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud vastavad väited kuuluksid hindamisele elamisloa andmise menetluses, kuid mitte käesolevas menetluses.
- Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine ei riiva mitte ainult Põhiseaduse § 20 lg 2 p 6 kaitsealas olevat füüsilist vabadust, vaid ka muid õigusi, sagedasti õigust perekonnaelule. Otsustamaks seda, kas õigus perekonnaelule on kitsendatud põhiseaduspäraselt, peab väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks loa andmist otsustav halduskohtunik kaaluma erinevaid vastanduvaid huve. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise puhul vastanduvad ühelt poolt isiku õigus füüsilisele vabadusele ja sagedasti ka huvi, et tema perekonna- ja eraellu ei sekkutaks, ning teiselt poolt avalik huvi tagada riiklik julgeolek. Antud juhul A.F. väidab määruskaebuses, et väljasaatmiskeskuses viibimine rikub tema õigust perekonnaelule, sest Eestis elavad tema õed oma perekondadega, vend on maetud Eestis ja venna lapsed elavad Eestis. Samuti A.F. i väite kohaselt on tal tõsiseid probleeme tervisega ning seetõttu vajab lähedaste hoolitsust. A.F. on oma 02.08.2007 seletuskirjas KMA-le selgitanud, et ta elab tänaval (tl 10). Seega ei saa lugeda määruskaebuse esindaja väidet perekonnaelu elamise kohta tõeseks. Käesoleva juhtumi asjaolud ei anna alust väita, et A.F. i väljasaatmine riivaks õigusvastaselt tema perekonnaelu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-4-1-2-01 leidnud, et rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel on küll õigus elada Eestis täisväärtuslikku perekonnaelu, kuid see õigus ei ole piiramatu. Põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust asuda Eestisse ja jääda riiki ebaseaduslikult elama. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Ta ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema elu ja tervis võiksid olla ohus või saada kahjustatud tema kodumaal. Asjas ei ole tuvastatud A.F. i suhtes VSS § 14 lg 4 loetletud asjaolusid, mis välistaksid väljasaatmise kohaldamise ning sellest tulenevalt oleks ka tema paigutamine väljasaatmiskeskusesse seadusevastane. Asjaolu, et A.F. il elavad Eestis sugulased (vennalapsed ja õde ning õelapsed), ei anna alust Eestis viibimiseks. Väljasaatmise perspektiivikuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, et isik ei taha Eestist lahkuda, vaid soovib elada just Eestis. Vastupidine poleks kooskõlas väljasaatmise kui õigusinstituudi olemusega.
- Määruskaebuses on taotletud välja nõuda SA-st Narva Haigla andmed A.F. i tervisliku seisundi kohta ning Narva Linnaarhiivist andmed selle kohta, mis ajast alates A.F. Eestis elab. Arvestades seda, et A.F. on vabastatud väljasaatmiskeskusest ja saadetud Eesti Vabariigist välja 02.10.2007, siis ei pea ringkonnakohus enam asjakohaseks viidatud taotlust rahuldada.
- Kuna A.F. i väljasaatmine ei olnud perspektiivitu ning tema kinnipidamine ei olnud ebaproportsionaalne, siis oli põhjendatud A.F. i väljasaatmiskeskusesse paigutamine ning vaidlustatud halduskohtu määrus tuleb jätta muutmata. 6 Maili Lokk Agu Timmi 7 Viivi Tomson