lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja on teinud 02.11.2007 uue otsuse, millega kooskõlastas kaebaja ülevõtmispakkumise ning seega ei ole 09.10.2007 otsus enam kehtiv. Samuti lisas vastustaja, et vaidlustatud ettekirjutuse kehtivus lõppes 29.10.2007. AS Eesti 1 Väärtpaberikeskus on lõpetanud ettekirjutusega kehtestatud piirangud ettekirjutuses nimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberikontodel kõigi AS Kalev väärtpaberite osas. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. 07.11.2007 tegi kohus kaebajale kohtunõude küsimaks, kas kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus ning kas kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist seoses menetluse lõpetamisega. 16.11.2007 teatas kaebaja, et nõustub menetluse lõpetamisega
lg 1 p 4 alusel ning esitas lisaks taotluse menetluskulude hüvitamiseks.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesolevas asjas on kaebaja poolt kohtule esitatud nõue rahuldatud vastustaja poolt kohtuvälises haldusmenetluses kohtumenetluse jooksul ning kaebaja ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Seega saab kohus asjas menetluse lõpetada
lg 1 p 4 alusel.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Kaebaja taotleb kohtukulude väljamõistmist summas 35 000 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kokku summas 41 300 krooni. Kaebuse esitaja leiab, et Finantsinspektsiooni palve jätta kohtulud kaebaja kanda on seadusega vastuolus.
lg-s 5 on imperatiivselt sätestatud, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse
Taotluses sisaldub kinnitus, et taotletud kohtukulud on advokaadibüroole kaebaja poolt tasutud ning taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Tark & Co 22.11.2007 arve nr 71635. Finantsinspektsioon leiab, et kohtukulude väljamõistmine vastustajalt oleks antud juhul ebaõiglane ning ebamõistlik. Finantsinspektsioon alustas peale kaevatavate haldusaktide andmist kaebaja taotlusel uut haldusmenetlust. 02.11.2007 otsuse tegemisel tugines vastustaja tõenditele, mille esitamata jätmine oli üks kaevatava haldusakti tegemise aluseks. Seega ei ole vastustaja tunnistanud kehtetuks eelnevat haldusakti ega tunnistanud muul viisil selle õigusvastasust. Vaidlustatud ettekirjutus oli kehtestatud tähtajalisena ning kaotas kehtivuse vastustaja poolt kehtestatud tähtaja möödumisel. Vastustaja palub kohtukulude väljamõistmisel lähtuda
lg 10 sätestatud põhimõttest.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 4 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust (antud haldusasja raames on esitatud kaebuse esitaja poolt üksnes kaebuse ning ei ole toimunud ka istungit), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks 20 650 krooni ning selle väljamõistmist vastustajalt mõistlikuks. Kulude kandmine nimetatud summas on tõendatud advokaadibüroo vastava kinnitusega ja kuulub selles osas rahuldamisele. Ülejäänud osas jääb aga taotlus rahuldamata. Seejuures peab kohus osaliselt põhjendatuks ka vastustaja argumente sellest, 2 et menetluskulude hüvitamine kaebajale täies mahus oleks vastustaja suhtes ebaõiglane (
lg 10), kuivõrd kohtuvaidluse aktuaalsus ei ole ära langenud põhjusel, et vastustaja oleks kaebuse omaks võtnud. Samas ei saa kohus praeguses menetlusstaadiumis hinnata seda, kas kaebajale koormavad haldusaktid, mis on vaidlustatud käesolevas haldusasjas, anti üksnes põhjusel, et kaebaja oli jätnud osa nõutud tõenditest esitamata, või kas see iseenesest sai kaasa tuua kaevatud aktide andmise. Ehk teisisõnu – kohus ei saa anda hinnangut nende aktide õiguspärasusele.
lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Seega tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 160.- krooni. Maret Altnurme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.