2-07-17737/7

(5)2-07-17737 ja isalt …`ilt vanema õiguste äravõtmiseks. Esitatud avalduse kohaselt alaealised lapsed on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta seoses sellega, et vastavalt Perekonnaseaduse § 53 lõikele 2, … 25.04.2007.a otsusele nr 02/580 on lapsed võetud ära vanematelt …`lt (edaspidi asjast puudutatud isik 1) ja …`ilt (edaspidi asjast puudutatud isik 2) kuna laste jätmine vanemate juurde ohustab nende tervist ja elu. Asjast puudutatud isikute 1 ja 2 alkohoolsete jookide tarvitamise ja terviseseisundi tõttu ei täida nad oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, kuritarvitavad vanema õigusi, kohtlevad lapsi julmalt ning avaldavad lastele kahjulikku mõju. Asjast puudutatud isikute perekond oli võetud Sotsiaalabiametis arvele riskiperena alates märtsikuust 2005.a seoses sellega, et ühiselamu tüüp ei ole sobivaks laste elukeskkonnaks ja seoses laste eest vajaliku hoolduse puudumisega. Asjast puudutatud isik 1 on tervisepuudega isik (80 % töövõimetu) ja saab pensioni. Laste isa asjast puudutatud isik 2 on töötu. Tema suhtes oli alustatud 12.04.2007.a kriminaalasi, kuna ta peksis oma alaealist tütart …, tekitades talle füüsilist valuja kehavigastusi. 13.04.2007.a saabus … informatsioon … vanemkonstaabli … poolt vägivalla faktist …perekonnas. …. suunas politsei saatel lapsed …, …, … ja … … traumapunkti ja samal päeval olid lapsed toimetatud Narva Laste Varjupaika. 16.04.2007.a …loal lapsed … ja … tagastati vanematele. 17.04.2007.a toodi lapsed …. ja … uuesti … lastekaitseinspektor … poolt politsei saatel. Laste vanemad kutsusid ise inspektori välja, kuna nad sattusid ärevusse, sest imik ei ärganud pikemat aega üles. Kuna tekkis kahtlus lapse tervisliku seisukorra üle, oli … suunatud lastekaitseinspektor … poolt haiglasse. … suunati ... 17.04.2007.a paigutati … lasteosakonda, kuhu oli saadetud … poolt alkoholimürgituse kahtlusel, mis hiljem vere analüüsimisel leidiski kinnitust (0.10%). Peale … lasteosakonnast väljakirjutamist 23.04.2007.a suunati …. Haiglas vanemad ei külastanud ega hoolitsenud tütre eest. Vanemate hooletu suhtumise tõttu 01.09.2006.a paigutati laps … kriitilises seisundis kiirabi poolt … Erakorralise Meditsiini osakonda raskes seisundis ja 02.09.2007.a viidi üle Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonda. Kuni 19.02.2007.a oli laps ravil ka Ida-Viru Keskhaiglas ja SA Narva Haiglas. … ravi ajal SA Narva Haigla lasteosakonnas oli ema lapse hooldamisel saamatu, käitumises ebaadekvaatne. 19.02.2007.a võttis ema lapse koju ning 25.02.2007.a paigutati laps raskes seisundis SA Narva Haigla intensiivravi osakonda. Nii esimesel kui ka teisel haiglasse paigutamisel oli laps hooldamata, pesemata, alatoidetud ja -joodetud ning oli kahtlusi, kas laps sai eluliselt vajalikku ravimit. Vanemad olid teist korda seadnud ohtu lapse elu. Laps suunati koheselt Tallinna Lastehaiglasse, kus ta viibib käesoleva ajani. SA Narva Haigla lasteosakonna vanemarsti arvamuse kohaselt vaimse alaarenguga ema ning alkoholiprobleemidega isa ei ole võimelised tagama erivajadustega …`le vajalikku erihooldust. Asjast puudutatud isikud 1 ja 2 tarvitavad alkoholi, käituvad ebaadekvaatselt, peksavad lapsi ning ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Neil on mitterahuldavad elutingimused laste eluks, terviseks ja arenemiseks ning on ka mitterahuldav hoolitsus laste eest. Vanemad ei viinud last õigeaegselt arsti vastuvõtule ja ei osutanud vajalikku tähelepanu lapse tervisele. Korteris on mustus, raske ja paha lõhn. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse § 54 palub avaldaja võtta ära …`lt ja …`ilt vanema õigused laste …, …, …, … ja … suhtes. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 10.10.2007.a kell 10.00 kohtuistungi. Kohtuistungil avaldaja esindaja jäi oma nõude juurde ja palus kohtul avaldus rahuldada ning ära võtta …`lt ja …`ilt 2

(5)2-07-17737 vanema õigused. Lisaks avalduses toodud asjaoludele teatas avaldaja esindaja, et käesoleval ajal lapsed elavad Narva-Jõesuu lastekodus alates 11.05.2007.aastast. Laps … vajab erihooldust. Narva-Jõesuu lastekodu poolt esitatud teate kohaselt ei ole vanemad alates juunikuust külastanud oma lapsi ja ei ole helistanud. 27.09.2007.a tungis … koos oma tuttavaga Narva-Jõesuu Lastekodu I rühma ruumidesse ebakaines olekus. Ta ähvardas kasvatajat, käitus agressiivselt. Lastekodu töötajate poolt kutsuti välja politsei. Politsei tegeleb asja uurimisega. Pärast sündmust läks …`i tuttav koos tüdrukutega, kes elavad lastekodus ja kellest üks on kostjate tütar …, lastekodu territooriumilt ära, ostis tüdrukutele alkohoolset jooki. Tüdrukud tulid lastekodusse tagasi joobeseisundis. Samuti teatas avaldaja esindaja, et Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakond menetleb kriminaalasja nr 07233000708, milles alustati menetlust 12.04.2007.a KarS § 122 tunnustel, selles et ühiselamutoas, aadressil: Narva, Kreenholmi 40-17, kasutasid abikaasad … ja … mitu korda kehalist väärkohtlemist oma viie alaealise lapse suhtes: peksid rihmaga, rusikaga ja jalgadega tütart …, poega …, poega … vastu keha ning jõuga raputasid tütart … ja tütart ... Need tõendid põhjendavad avalduse alust. Vanema õigused tuleb ära võtta selleks, et edaspidi Narva linn kui lapse esindaja saaks vormistada lastele elamisload. Lapsel …, kes on sündinud 08.02.2007.aastal, siiamaani elamisluba ei ole. …`l ka puudub elamisluba ja laps ei ole üldse registreeritud Narva linnas, ta on sündinud 27.08.2005.aastal. Ainult pärast vanema õiguste äravõtmise küsimuse lahendamisest Narva linn saab vormistada lastele elamisload ja isikuttõendavad dokumendid, koostada ja täita … rehabiliteerimise plaani ja ainult siis oleks alus laste lastekodus olemisele ja üldse kaitsta lapsi. Asjast puudutatud isikud … ja … vaidlevad avaldusele vastu. … avaldas, et keegi neilt ei tarvita alkoholi, nad armastavad lapsi ja kunagi ei peksnud neid. Laste esindaja on veendunud selles, et Narva linna Sotsiaalabiamet tegi väga suure töö selles küsimuses ning leiab ka, et Narva linna avaldus tuleb rahuldada. Esindaja arvamusel … ei täitnud elementaarseid nõudeid, mida nad pidid täitma. Et laps läheks normaalse ühiskonna ellu, ta peab olema registreeritud. Need dokumendid, mis esitas sotsiaalabiamet, näitavad seda, et mõlema vanema suhtes on algatatud kriminaalasi seoses vägivallaga laste suhtes. Seega nende tõendite alusel arvab esindaja, et vägivalla fakt ja vanemate halb mõju lastele on tõendatud. … seletas lastekodu direktori nimele, et 27.09.2007.aastal veetis aega isaga ja onuga. Ta tarvitas alkoholi ja tuli lastekoju tagasi joobeseisundis. Seda tõendas ka kasvataja oma seletuskirjas 28.09.2007.aastal. Mis puudutab lastekodu ja kasvataja seletuskirja, kes on ametiisik, ei saa mitte uskuda lapse ja kasvataja seletusi. Peale selle asja materjalides on ka dokumendid, mis kinnitab seda, et väikelaps tagastati perekonda 1-2 päevaks ja oli jälle võetud haiglasse, siis oli lapse veres avastatud alkoholi. Seda tõendab haigla dokument, mis on materjalides. Kahjuks praktika näitab seda, et mõned vanemad kasutavad seda meetodit, et annavad lapsele alkoholi. Samuti tuleb uskuda sotsiaalabiameti esindaja ütlusi, et vanemad ei võta osa laste kasvatamisest. Mitu korda kui vanemad tahtsid suhelda oma lastega, siis lõppes asi sellega, et kutsuti politsei. …´l on invaliidsus psüühilise haiguse tõttu. Näeme juba tänasel kohtuistungil kui agressiivne käitumine on …`l. Seega leiab laste esindaja, et Narva linna avaldus tuleb rahuldada, kuna mõlemad vanemad kasutavad vägivalda laste suhtes ja mõjuvad halvasti lastele. Arvab, et elamine koos vanematega on isegi ohtlik lastele, kuna nendele ei ole osutatud õigeaegselt meditsiiniabi ja üks laps on isegi puudega. Selleks, et lapsed saaksid normaalselt elada, on vaja …`lt ja …`ilt vanemate õigused ära võtta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isikute ja laste esindaja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras laste huvidest. 3

(5)2-07-17737 Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p-de 1-4 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus. Tuvastatud on, et … ja … kuritarvitasid alkoholi, mistõttu muutusid vägivaldseteks, peksid lapsi, ei võtnud osa laste kasvatamisest ja hooldamisest ning nendel pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. … ja … on ise kohtule möönnud, et nende elamistingimused pole sobilikud lastele, samas on kohus tuvastanud, et peale omapoolsete nõudmiste Narva linnale ei ole lapsevanemad laste elamistingimuste parandamiseks midagi ette võtnud. Põhjendatud on kahtlus, et lapsevanematena ei ole suutnud … … ära hoida kahekuuse … alkoholimürgitust. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et lapsevanemad armastavad oma lapsi, aga nii … kui … ei oska anda kohtule selgitusi lastel terviseprobleemide või vigastuste olemasolu kohta. Seega võib lapsevanemate tegutsemine olla ohtlik või isegi eluohtlik lastele. Kohus on menetluse käigus ära kuulanud kaheteistkümneaastase … ja kaheksa-aastase …, kes avaldasid, et nad ei soovi, et nende vanematele jääksid vanema õigused nende suhtes. Samuti olid lapsed veendunud, et ei soovi minna tagasi koju vanemate juurde elama. Kohus leiab, et seaduses sätestatud laste õiguste tagamiseks tuleb …`lt ja …`ilt vanema õigused laste …, …, … ja … suhtes ära võtta. Sellega tagab kohus võimaluse lastele paremale tulevikule. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku 4

(5)2-07-17737 hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Vastavalt PKS § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed Kohus selgitab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohus rahuldab avaldus vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §-dele 24, 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, PKS §dele 50 lg 1, 54, 55, 58, LaKS §-dele 8, 27 lg 1, 32, 39 ning juhindudes TsMS §-dest 436, 442, 452 lg 1, 550 lg 1 p 2, 558, 559, 661 lg 2. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5