KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-19666 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsembril 2007. a, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi O U’i hagi P U’i vastu

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hagi on esitatud 22.05.2007.a (tl 1). 8. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

9. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 10.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

1. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2000-2003.a. kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava kuni 6-aastase terve lapse 2 igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 1871 krooni. Kuid miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on peale 2003.aastat tunduvalt kasvanud. Seega on põhjendatud hageja nõue laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimumsummani.
2. Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudub vaidlus elatise maksmise üle ja kostja tunnistab hagi ning palub ainult arvestada asjaolu, et saab miinimumpalka ja maksab kohtuotsuse alusel elatise kahele lapsele esimesest abielus, siis pole kostja esitanud ühtegi

§ 61

lg 6 asjaolu, mis õigustaks jätta kostjalt elatis välja mõistmata vähemalt seadusega ettenähtud miinimumsummas, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Töövõimelise lapsevanema poolt oma laste ülalpidamiskohustuste täitmata jätmine vähemalt seaduses ettenähtud miinimumulatuses sel motiivil, et tal puudub piisav sissetulek ja ta ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva oma sissetulekute suurendamiseks, ei ole kohtu hinnangul aktsepteeritav. Vanemaga koos mitteelavatel lastel, aga ülalpidamisasjas samuti kogu ühiskonnal, on seadusest tulenevalt õigustatud ootus, et ka lahuselav vanem hoolitseks oma lapse kasvamise, arengu ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise eest vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsumma ulatuses.

1. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ei ole võimalik nõustuda kostja vastuväidetega maksta lapse ülalpidamiseks elatist alla seaduses ettenähtud miinimummäära ning kohus rahuldab hagi. IV Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
3. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 3