KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-8690 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2007, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi M.Ž. hagi OÜ A.K. vastu äri

) § 171 lg 1, lg 2 p 3 ja lg 3 kohaselt, osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Osanik N.R. avaldusest (t.l.-36) selgub, et OÜ A.K. juhatusele oli

1. veebruaril 2006 esitatud osanik N.R. avaldus osanike koosoleku kokkukutsumiseks, et valida juhatus ja suurendada osakapitali. Hageja avalduse suhtes vastuväiteid ei esitanud. Hageja väitel olid juhatuse liikme volitused selleks ajaks lõppenud. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt (t.l.-43-45) on viimase juhatuse liikme M.Ž. volituste algus
2. august
3. Vastavalt

§ 184

lg 2, juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. /---/. Juhatuse liikme volitused lõppesid seega

1. augustil
2. Avaldus osanike koosoleku kokkukutsumiseks oli esitatud
3. veebruaril 2006, so ajal, mil juhatuse liikme volitused olid lõppenud. M.Ž. ei olnud õigustatud osanike koosolekut kokku kutsuma. Sisuliselt puudus osaühingul juhatus, kelle pädevusse oleks kuulunud osanike koosoleku kokkukutsumine. Kuna kuu aja jooksul alates N.R. avalduse esitamisest, so
4. märtsiks 2006, osanike koosolekut kokku ei kutsutud, oli N.R. kui osanikul õigus seda teha omal algatusel. OÜ A.K. osanike koosolek toimus
5. märtsil 2006, so üle kuu aja hiljem avalduse esitamisest. Osanikele saadetud teate, selle kättesaamise ja koosoleku päevakorra osas vaidlust ei ole. Kohus leiab, et OÜ A.K. põhikirjas osanike koosoleku protseduuri sätestatud ei ole. Kostja viitab ka asjaolule, et koosolekul osalesid kõik OÜ A.K. osanikud ja seal hulgas ka hageja ning nimetatud asjaolu välistab osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise sellel alusel, et oli rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. 5

§ 1721

kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Koosoleku protokollist selgub, et hageja esindaja vaidlustas koosoleku otsused jäädes nende suhtes eriarvamusele. Hageja eriarvamused vastuvõetud otsuste suhtes on fikseeritud osanike

1. märtsi 2006 koosoleku protokollis (t.l.-8,9). Hageja esindaja leidis sealjuures, et koosoleku otsused olid ebaseaduslikud. Kui kohus oleks tuvastanud, et hageja suhtes rikuti osanike koosoleku kokkukutsumisel seaduse või põhikirja nõudeid, oleks hagejal olnud õigus nõuda osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus jõuab järeldusele, et OÜ A.K. osanike
2. märtsi 2006 koosoleku kokkukutsumise protseduuri ei rikutud. Juhatuse liikme valimine Hageja väitel anti juhatuse liikme valimise otsuse vastuvõtmise poolt 1400 häält ehk 70% häälte arvust, vastu oli 600 häält ehk 30% häälte koguarvust. OÜ A.K. põhikirja p. 5.
3. kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud kui selle poolt antud vähemalt ¾ osanike häältest. Hageja väitel ei saanud 1400 poolthäälega vastu võtta otsust juhatuse liikme valimiseks. Kostja esitas vastuväite, et OÜ A.K. osanike
4. märtsi 2006 koosolekul oli juhatuse valimisel tegemist personaalvalimistega. Juhatuse liikme kohale oli esitatud kaks kandidaati, A.D. ja A.T.. A.D. poolt anti 1400 häält ja A.T. poolt hääli ei antud. Seega osutus juhatuse liikmeks valituks kandidaat A.D., kes sai teistest enim hääli. Kohus nõustub hageja väitega, et juhatuse liikme valimisel antud häälte arvust ei piisa juhatuse valimise otsuse vastuvõtmiseks. OÜ A.K. osanike
5. märtsi 2006 koosoleku protokolli päevakorra esimesest punktist nähtuvalt otsustati määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D.. Notariaalselt kinnitatud protokollis (t.l.-6-10) on notar vormistanud päevakorra esimese punkti otsusesse sisuliselt kaks erinevat otsust. Esimeseks otsuseks on määrata üheliikmeline juhatus. Teiseks otsuseks on valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D.. Nimetatud otsuste poolt on antud 1400 häält ja vastu 600 häält, erapooletuid ei ole. OÜ A.K. osanike
6. märtsi 2006 koosoleku protokolli töövariandist (t.l.-39-42) selgub, et koosoleku päevakorra esimese punkti osas oli läbi viidud kolm eraldi hääletamist. Esimesena pandi hääletusele otsus valida OÜ A.K. juhatus üheliikmelisena. Otsuse poolt oli 1400 häält, vastu 600 häält, erapooletuid ei olnud. Teisena pandi sama päevakorrapunkti raames hääletusele ettepanek valida OÜ A.K. juhatuse liikmeks A.D.. Ettepaneku poolt oli 1400 häält, vastu 600, erapooletuid ei olnud. Kolmandana pandi samas päevakorrapunktis hääletusele ettepanek valida OÜ A.K. juhatuse liikmeks A.T.. Ettepaneku poolt hääli ei antud, vastu oli 600 häält ja erapooletuks jäi 1400 häält. Kolme eraldi läbiviidud hääletuse tulemusel formuleeris koosoleku juhataja päevakorra esimeses punktis vastu võetud otsuse, mis oli ka notari poolt märgitud notariaalselt kinnitatud protokolli teksti – määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D..

§ 174

lg 1 ja lg 3 kohaselt, osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema 6

§ 139

lg 1 p-de 1-8 ja lg 2 kohaselt, osaühingu põhikirjas märgitakse osaühingu ärinimi ja asukoht; osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest; osade eest tasumise kord; osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused; kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord; reservkapitali suurus; muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ning põhikirjas võib isiku valimise osas sätestada suurema häälteenamuse nõude kui seda on seaduses märgitud. Seaduses sätestatud lihthäälteenamuse nõue kehtib juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet. Kui osanikud leiavad, et juhatuse valimise osas tuleks rakendada rangemat korda kui seadus seda ette näeb, on neil õigus sätestada vastavad tingimused põhikirjas. Sellisel juhul tuleb juhatuse valimisel juhinduda põhikirjas otsuse vastuvõtmiseks sätestatud minimaalsest häälte arvust. Kõigi muude isikuvalimiste puhul (koosoleku juhataja, juhatuse esimees jne) aga kohaldub seaduses sätestatud lihthäälteenamuse nõue kui põhikirjas või seaduses ei ole sätestatud teisiti. Osanike

1. märtsi
2. a otsus on vastu võetud häälte arvuga, mis on vastuolus OÜ A.K. põhikirja p-ga 5.
3. Põhikirja p 5.
4. näeb ette, et juhatuse liikme valimise otsus on vastu võetud kui selle poolt on antud ¾ osanike häältest. OÜ A.K. osanike
5. märtsi 2006 koosolekul osalenud 100% häälte koguarv oli 2000 häält, millest otsuse poolt antud 1400 häält moodustab 70% häälte koguarvust. Vastu oli 600 häält ehk 30%. Koosolekul osalenud 2000 häälest ¾ moodustab 1500 häält, poolt anti 1400 häält. Otsuse vastuvõtmiseks vajalik põhikirjas sätestatud minimaalne poolthäälte arv ei olnud saavutatud. Kostja väitel on OÜ A.K. põhikirja p 5.
6. vastuolus seaduse nõuetega. Põhikirja p-s 5.
7. kohaselt lähtutakse osanike otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte kokkuarvutamisel osanike häältest sõltumata sellest, kas need olid koosolekul esindatud või mitte. Seaduses sätestatud korra kohaselt tuleb lähtuda vaid häältest, mis on osanike koosolekul esindatud. Seega on põhikirja p 5.
8. vastuolus seadusega ja ei kuulu kohaldamisele. Koosoleku otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte arvu määramise osas tuleb kohaldada seadust. Kohus leiab, et kostja väide ei ole põhjendatud. Äriõiguses kehtib dispositiivsuse põhimõte ning seega võib äriühingu põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mida seadus otseselt ette ei näe. Põhikirjaga ei saa kindlaks määrata vaid tingimusi, mis on seadusega otseselt keelatud. Kohus ei tuvastanud, et OÜ A.K. põhikirja p 5.
9. oleks vastuolus seaduse nõuetega ning on seisukohal, et OÜ A.K. osanike koosoleku otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte arvu määramise osas tuleb kohaldada põhikirja p 5.
10. 7

§ 168lg 1 p 2, osanike pädevusse kuulub osakapitali suurendamine ja vähendamine.

Osaühingu osakapitali suurendamine on antud osanike pädevusse. Osanikel on oma tahtest lähtuvalt õigus määrata, milline peaks olema osaühingu osakapital. Erandiks on vaid osakapitali miinimummäär, mis on sätestatud seaduses. Miinimummäära ületavas osas seadus piiranguid osakapitali suurendamiseks ei kehtesta. Kohustust, kinnitada enne osakapitali suurendamise otsustamist majandusaasta aruanne, seadus üldjuhul ette ei näe. Erandiks on osakapitali suurendamine osaühingu omakapitali arvel ehk fondiemissioon.

§ 195

lg 2 kohaselt, fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. /---/. OÜ Almeda Kliinik osanike

1. märtsi 2006 koosoleku protokollist (t.l.-8) selgub, et osanikud olid kohustatud tasuma osade nimiväärtuse suurendamise eest rahaliste sissemaksetega. Seega ei olnud osakapitali suurendamisel tegemist osakapitali suurendamisega osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata ehk fondiemissiooniga. Kohus leiab, et hageja väide on põhjendamata. Hageja ei ole selgelt ja üheselt väljendanud, milliseid õigusnorme või OÜ A.K. põhikirja sätteid osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisel rikuti. Seaduse või OÜ A.K. põhikirjaga ei ole vastuolus asjaolu, et osaühingu majandusaasta aruannet ei ole osakapitali suurendamise ajaks kinnitatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et OÜ A.K. osanike
2. märtsi 2006 koosoleku päevakorra teise punkti osas, so osakapitali suurendamise otsustamisel, oli hääletamise tulemus seaduse ja põhikirjaga kooskõlas. Otsuse poolt anti 1400 häält ja vastu 600 häält, erapooletuid ei olnud. OÜ A.K. põhikiri osakapitali suurendamise otsuse osas erisätteid ei sisalda.

§ 192

lg 1, osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest /---/, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Koosolekul osalenud häälte koguarv oli 2000 häält, millest otsuse poolt antud 1400 häält moodustab 70% häälte koguarvust. Vastu oli 600 häält ehk 30%. Koosolekul osalenud 2000 häälest ⅔ moodustab 1333 häält, poolt anti 1400 häält. Otsuse vastuvõtmiseks vajalik seaduses sätestatud poolthäälte arv oli saavutatud. 8

§ 178

lg 1 ja lg 3, kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. /---/. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. OÜ A.K. osanike

1. märtsi 2006 koosoleku protokolli on kantud hageja esindaja vastuväide otsusele määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D. Kohus leiab, et OÜ A.K. osanike
2. märtsi 2006 koosoleku otsus määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D. tuleb tunnistada kehtetuks ja selle otsuse osas hagi rahuldada. OÜ A.K. osakapitali suurendamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad ning selle otsuse tühistamise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja väide, et Viru Maakohtu
3. veebruari 2007 kohtumäärusega jäeti OÜ A.K. avaldus osakapitali suurendamiseks rahuldamata, kuna A.D. ei esitanud kohtule juhatuse liikme volitusi tõendavaid dokumente, ei oma asjas tähendust. Asjaoluga, kas isik esitab kohtule esindusõigust tõendavad dokumendid või mitte, ei saa põhjendada esindusõiguse olemasolu või selle puudumist. Hageja esitatud tõendid, Viru Maakohtu
4. juuni 2006 kohtumäärus (t.l.-55); Viru Ringkonnakohtu
5. augusti 2006 kohtumäärus (t.l.-58-60); Viru Maakohtu
6. jaanuari 2007 kohtumäärus (t.l.-61,62) ei ole seega asjassepuutuvad. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja lg 3, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. /---/. Hageja esitas nõude osanike koosoleku kahe otsuse tühistamiseks. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas kehtetuks osanike koosoleku ühe otsuse, teine otsus jäi kehtima. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Hageja kanda tuleb jätta 50% menetluskuludest ja kostja kanda 50%. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 9