) § 156 lg 1 ja lg 2 kohaselt, käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Hageja poolt kostjale makstud 50 000 krooni ei saa lugeda käsirahaks, kuna käsiraha saab anda olemasoleva lepingulise kohustuse tagamiseks või tõendamiseks. Poolte selgituste kohaselt oli 50 000 krooni antud kostjale kinnistu ostu-müügi lepingu tagamiseks. Vaidlust ei ole, et pooled kinnistu, asukohaga XXX ostu-müügi lepingut ei sõlminud. Käsiraha üheks tunnuseks on ka, et rahasumma antakse lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel. Kostjale makstud 50 000 krooni oleks muutunud käsirahaks kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimisel, kuna kinnistu ostusumma tasumise kohustus sai hagejale tekkida vaid ostu-müügi lepingu sõlmimisega. Kohus jõuab järeldusele, et hageja poolt kostjale makstud rahasummat 50 000 krooni ei saa lugeda käsirahaks. Kinnistu ostu-müügi osas lepingut poolte vahel ei sõlmitud ning hagejal käsiraha maksmise kohustust ei tekkinud. Kostjal puudub alus ette makstud rahasumma omandamiseks. Kokkulepet 50 000 krooni tagastamise kohta kohus poolte vahel ei tuvastanud. Lähtuvalt
lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt
Kohus leiab, et kostja on saanud hagejalt ilma õigusliku aluseta 50 000 krooni ja seeläbi 50 000 krooni ulatuses hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostjal tuleb nimetatud summa hagejale välja anda. Hageja nõue kostjalt 50 000 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja väide tehingu tühisuse kohta ei ole asjakohane, sest pooled on ühisel seisukohal, et kinnistu ostu-müügi osas mingeid lepinguid ei sõlmitud. Hageja tõendid - ostu-müügi eelleping (t.l.-6); kriminaalasja lõpetamise määrus (t.l.-7,8) ei ole asjassepuutuvad. Ostu-müügi eellepingu puhul on tegemist projektiga. Vaidlust ei ole, et nimetatud leping jäi sõlmimata ning see ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Kriminaalasja lõpetamise määrusest selgub, et kostja teol puuduvad kuriteo tunnused ning hageja avalduse alusel algatatud kriminaalasi on kostja suhtes lõpetatud. Nimetatud asjaolud ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Viivis 4
lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Rahalise kohustuse täitmise nõue on tekkinud lepinguvälisest võlasuhtest. Poolte vahel viiviste osas kokkulepet sõlmitud ei ole ning viiviseid tuleb tasuda vastavalt seadusele. Viivise arvestus algab kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja on viiviste arvestamise alguseks märkinud 01. aprill 2006.
lg 7 ja 3 kohaselt, kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Poolte vahel kokkulepet 50 000 krooni tagastamiseks ei olnud ning seega ei olnud ka kindlaks määratud tähtpäeva kohustuse täitmiseks. Alusetu rikastumise korral muutub kohustus sissenõutavaks soorituse tegemisest ehk siis hageja poolt raha maksmisega kostja pangakontole. Hageja pangakonto väljavõttest (t.l.-9,10) selgub, et hageja on 26. juunil 2005 kandnud kostja kontole 25 000 krooni ja 06. juulil 2005 veelkord 25 000 krooni. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 25 000 krooni osas 26. juunist 2005 ja 50 000 krooni osas 06. juulist 2005. Hageja nimetatud kuupäevaks 01. aprilliks 2006, millest algab viivise arvestus, oli kohustus muutunud sissenõutavaks. Kostja viivise arvestamise perioodi osas vastuväiteid ei esitanud.
lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.