← Eesti

2-06-2021/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-2021 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2007, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi A.I. OÜ hagi O.A. vastu 15

§ 271

, üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus jõuab järeldusele, et pooled vaidlevad selle üle, kas külalistemaja kahe päeva üüri suuruseks lepiti kokku 15 000 krooni või et üüri lõplikus suuruses kokkulepet ei sõlmitud ning see tuli täpsustada külaliste saabumisel. Üürilepingu tõlgendamine Lepingu sisu väljaselgitamiseks tuleb juhinduda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 ja lg 4 kohaselt, lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuna poolte tegelikku tahet kindlaks teha ei saa, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, so tuleb kasutada lepingu objektiivset tõlgendamist. VÕS § 29 lg 5 p-de 1-6 kohaselt, lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingu objektiivsel tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. 5

(9)Kohus leiab, et mõistliku isiku seisukohalt võttes ei saanud sõlmida külalistemaja üürimiseks lepingut tingimustel, et pooled määravad üüri suuruse alles üürilepingu lõppemisel ning seda vastavalt kohale tulnud külaliste arvule. Tegemist oli üürilepinguga, mis sõlmiti 30 inimese majutamiseks külalistemajja kaheks päevaks. Lepingu täitmiseks peab hageja kindlustama vabade ja korrastatud tubade olemasolu eeldatava 30 inimese jaoks, kusjuures ei saa ta nendesse tubadesse majutada teisi külastajaid. Kui peale külaliste saabumist peaks selguma, et kohale tuli vähem inimesi kui algselt eeldati, kannab hageja otsest kahju väljaüürimata tubade näol. Et lepingupooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning hoiduma teineteist kahjustavast tegevusest, ei saa mõistliku isiku seisukohalt lähtuvalt eeldada, et leping oleks sõlmitud üht lepingupoolt kahjustava tingimusega. Kohus lähtub lepingu tõlgendamisel ka hageja selgitusest, mis viitab tavale külalistemaja väljaüürimisel. Hageja selgituse kohaselt (t.l.-34) üüritakse külalistemajas ürituste korraldamiseks tube välja minimaalse külaliste hulgaga kolmkümmend inimest. Kui grupis on vähem kui kolmkümmend inimest, tuleb ikkagi tasuda kolmekümnele inimesele osutatud teenuste eest. Poolte käitumisest peale lepingu sõlmimist võib järeldada, et kostja nõustus hageja nimetatud üürisummaga 15 000 krooni. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu 7500 krooni, mis moodustab poole 30 inimese majutamiseks nõutud üürist. Kostja on pangakontolt ülekande tegemisel selgituseks märkinud, „H.H. booking 31.12.2005 – 02.01.2005, 50% ettemaks“, tõlkes – „H.H. ettetellimine 31.12.2005 – 02.01.2005, 50% ettemaks“ (t.l.-113). Seega on kostja algselt nõustunud, et 30 inimese majutamisel külalistemajas „H.H.“ tuleb tasuda üüri 15 000 krooni. Kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tingimusi tuleb mõistliku isiku seisukohalt tõlgendada selliselt, et hageja üüris kostjale külalistemaja toad 30 inimese majutamiseks 31. detsembrist 2005 kuni 02. jaanuari 2006 hommikuni ning kostja kohustus, olenemata külaliste arvust, tasuma 30 inimese majutamise eest üüri 15 000 krooni. Üüri tasumine Kokkuleppe kohaselt moodustas tubade üür 15 000 krooni. Kostja oli tasunud ettemaksu poole üüri ulatuses ehk 7500 krooni. Lähtuvalt VÕS § 294, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. Kostja väitel tasus ta 02. jaanuaril 2006 ehk üürilepingu lõppemisel hageja esindajale veel 4500 krooni. Hageja on esitanud vastuväite, et kostja mingit muud raha, peale pangaülekandega makstud summa, hagejale maksnud ei ole. Kohus nõustub hageja väitega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud hagejale 4500 krooni. Kohtule on esitatud vaid tõend kostja poolt hagejale 7500 krooni ettemaksu tasumise kohta 07. novembril 2005 (t.l.-113). Muid dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale tubade üüri katteks raha maksnud, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et kostja on kokkulepitud üüritasust 15 000 krooni maksnud hagejale 7500 krooni ning 7500 krooni on tasumata. 6
(9)Kostja on esitanud vastuväite, et perioodil
  1. detsember 2005 kuni
  2. jaanuar 2006 ei viibinud külalistemajas 30 inimest. Külalistemajja saabus
  3. detsembril 2005 vaid 29 inimest ning nendest 10 lahkusid
  4. jaanuaril 2006 kella 12.00 ja 13.00 vahel. Hageja on seisukohal, et peab kostja tasuma kogu üürilepinguga kokkulepitud summa vaatamata sellele, et osa külalisi lahkus varem. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja peab tasuma üüri kogu kokkulepitud aja eest. VÕS § 296 lg 3 kohaselt, üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tubade üürimise kokkulepe kolmekümne inimese majutamiseks perioodil
  5. detsember 2005 kuni
  6. jaanuar
  7. Asjaolu, et kostja ei kasutanud kõiki üüritud ruume, kuna osa külalisi lahkus omal soovil külalistemajast enne üürilepingu lõppu, ei vabasta kostjat üüri tasumise kohustusest, kuna ta ei kasutanud üüritud ruume temast endast oleneval põhjusel. Üüritud ruumide puudused Kostja väitel olid üüritud ruumid puudustega – toa temperatuur ei olnud piisav, puudus valgustus vannitoas ning puudus kuum vesi. Hageja esindajat teavitati olukorrast. Juhataja kõrvaldas puuduseid vastavalt võimalustele, kuid osa jäi siiski kõrvaldamata. Kostja väitel lülitati
  8. detsembril 2005 kella 19.00 ja 20.00 vahel külalistemajast ka elekter välja ning alles tund aega hiljem lülitati elekter sisse tagasi. Osa külalistest (10 inimest) avaldasid
  9. jaanuaril 2006 rahulolematust majutustingimuste osas ja lahkusid 12.00 ja 13.00 vahel külalistemajast. Hageja väitel ei vasta kostja pretensioonid tubades olnud puuduste kohta tegelikkusele. Kostja ei ole varem neid pretensioone hagejale esitanud ja need asjaolud selgusid alles kohtumenetluses. Hageja võtab omaks, et külalistemajas oli elektrikatkestus, kuid selle põhjustasid külastajad. Kohus leiab, et kostja väited üüritud asja puuduste kohta ei ole põhjendatud.

§ 277

lg 2, kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse ning võib käesoleva seaduse §-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Lähtuvalt VÕS § 278 p-de 1-5, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist, nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist, nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist, alandada üüri või hoiustada üüri. Kostja väitest selgub, et tubades esinevad puudused selgusid kohe peale külaliste majutamist. Külalised saabusid

  1. detsembril 2005 kella 17.00 ja 19.00 vahel. Osa puudustest likvideeriti koheselt. Elektrikatkestus toimus
  2. detsembril 2005 kella 19.00 ja 20.00 vahel. Vaatamata tubades esinevatele puudustele ja elektrikatkestusele asusid külalised tubadesse sisse ja ei lahkunud sealt enne
  3. jaanuari 2006 lõunat. Kohus jõuab järeldusele, et kostja sai tubades esinevatest puudustes teada juba
  4. detsembril 2006 ehk tubade vastuvõtmisel, kuid sellele vaatamata võttis toad vastu ning külalised kasutasid neid kuni järgmise päeva lõunani. Kohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oleks olnud kokkulepe üürilepingust taganemise või muude õiguskaitsevahendite kasutamise kohta. Kohus leiab, et kostja 7

(9)on kaotanud õiguse üürilepingust taganemiseks või ka teiste VÕS § 278 nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kostja teadis tubade üleandmisel, et tubades esinevad puudused, kuid sellele vaatamata võttis toad vastu ning ei teatanud sealjuures hagejale, et kostjale jääb õigus puuduste tõttu üürilepingust taganeda või kasutada muid seadusega üürnikule ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Samuti ei ole kostja kohtule konkreetselt teatanud, millist õiguskaitsevahendit ta peab vajalikuks hageja suhtes rakendada ning kuidas see peaks mõjutama hagi lahendamist. Üür kolmanda päeva eest Hageja väitel kasutas kostja üüritud ruume ka kolmandal päeval ehk
  1. jaanuaril 2006 peale kella 12.
  2. Külalistemaja kasutamise eeskirjade kohaselt peavad külastajad lahkumise päeval vabastama ruumid hiljemalt kell 12.00 päeval. Kostja koos külalistega seda ei teinud ja jätkas tubade kasutamist ka peale kella 12.00 päeval. Hageja leiab, et kostja kasutas külalistemaja tube ka järgmisel kasutusperioodil ning seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda tubade kasutamise eest veel ühe ööpäeva maksumuse ulatuses, so 7500 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et ta koos külalistega ei viibinud külalistemajas kuni
  3. jaanuari 2006 õhtupoolikuni. Kostja selgitab, et toad vabastati
  4. jaanuari 2006 hommikul enne kella 12.00, nagu seda nõuavad sisekorraeeskirjad. Kostja külalised kogunesid fuajeesse ja külalistemajast lahkuti kell 12.
  5. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Külalistemaja sisekorra eeskirjade (t.l.-112) p 2 kohaselt, „tuba loovutatakse järgmisel päeval kell 12.00“. Hageja on esitanud väite, et kostja koos külalistega jätkas tubade kasutamist peale tubade loovutamiseks ettenähtud aega ning seega lasub väite tõendamise kohustus hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei vabastanud tube õigeaegselt kella 12.00-ks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja või keegi tema külalistest oleks
  6. jaanuaril 2006 peale 12.00 viibinud tubades. Fuajees viibimist ei saa lugeda tubade vabastamata jätmiseks. Hageja esitatud tõend Jõhvi politseiosakonna vastusest teabenõudele (t.l.-31) ei selgu, et kostja või tema külalised oleks
  7. jaanuaril 2006 viibinud tubades peale 12.
  8. Tõendist selgub vaid, et politsei sai
  9. jaanuaril 2006 kell 12.30 väljakutse külalistemajja, kuna isikud, kes keeldusid maksmast neile osutatud teenuse eest, lahkusid puhkekohast. Väljakutse lahendati kell 13.
  10. Kostja on vastuses hagiavaldusele võtnud omaks, et politsei sai väljakutse 12.30 ja juhtum lahendati kell 13.
  11. Nimetatud asjaolud ei tõenda, et kostja ja tema külalised ei olnud üüritud ruume kella 12.00-ks vabastanud. Hageja esitatud tõendit, kliendikaart (t.l.-114), ei saa pidada usaldusväärseks kostja lahkumise aja tõendamisel, sest lahkumise päev on kliendikaardile märgitud hageja poolt ja seda on tehtud peale kostja poolt kliendikaardi allkirjastamist. Vastuses hagiavaldusele kostja vaidlustab hageja tõendi ja väidab, et hagiavaldusele lisatud kliendikaardi alumises osas on kostjale võõra käekirjaga juurde kirjutatud saabumise ja lahkumise kuupäevad ja märkuste lahtrisse on märgitud inimeste arv 30 ja tubade maksumus 250 krooni. Nimetatud informatsioon on juurde kirjutatud peale kostja poolt kliendikaardi allkirjastamist. Hageja väidab, et kliendikaart täideti kostja saabumisel ning kostja kirjutas sellele alla. Puudus vajadus millegi juurde kirjutamiseks. Kohus leiab, et hageja väide on vastuolus kliendikaardile märgituga. Kliendikaardil on lahkumise kuupäevaks märgitud „03 – 2006“. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja külalistemaja vabastama
  12. jaanuaril
  13. Kui kliendikaart täideti kostja saabumisel, mille üle pooled ei vaidle, siis ei saanud kaardi täitnud isik teada, et kostja hilineb tubade vabastamisega ning lahkub alles
  14. jaanuaril
  15. Kohus loeb põhjendatuks kostja väite, et saabumise ja lahkumise kuupäevad, märkuste lahtrisse märgitud inimeste arv 30 ja tubade maksumus 250 krooni on juurde kirjutatud peale kostja poolt kliendikaardi allkirjastamist. Kliendikaart ei saa tõendada kostja nõustumist, et lahkuti
  16. jaanuaril
  17. Kohus jõuab järeldusele, et nimetatud tõendit ei saa lugeda usaldusväärseks. Kohus leiab, et kostja ei jätkanud üüritud ruumide kasutamist peale sisekorra eeskirjadega ette nähtud tubade loovutamise aega. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt täiendava üüri tasumist
  18. 8
(9)jaanuari 2006 eest ja seega ka nõuda üürilepinguga kindlaksmääratud tasu ületava 7500 krooni tasumist. Hageja nõue Kohus jõudis järeldusele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile külalistemaja toad 30 inimese majutamiseks perioodil
  1. detsember 2005 kuni
  2. jaanuar 2006, so kaheks ööpäevaks. Kostja kohustus hagejale tasuma üüri kokku 15 000 krooni. Hageja nõudeks oli välja mõista kostjalt 15 000 krooni, millest 7500 krooni moodustab üürilepingust tulenev võlgnevus ja 7500 krooni tasu ruumide kasutamise eest järgmisel päeval peale ruumide üürimiseks kokku lepitud tähtaja möödumist.

§ 271

, üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus tuvastas, et hageja on üürilepingust tuleneva kohustuse täitnud. Hageja andis kostja kasutusse külalistemaja toad 30 inimese majutamiseks perioodil

  1. detsember 2005 kuni
  2. jaanuar
  3. Kostja on üüri tasumise kohustuse täitnud osaliselt. Kostja tasus
  4. novembril 2005 hagejale üürilepinguga kokku lepitud summa osas ettemaksuks 7500 krooni. Ülejäänud 7500 krooni on tasumata. Üürileping lõppes
  5. jaanuaril 2006 ja kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kohus ei tuvastanud, et kostjal oleks alust kohustuse täitmisest keelduda. Kohus ei tuvastanud hageja õigust nõuda täiendava üüri tasumist
  6. jaanuari 2006 eest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata üür 7500 krooni. Täiendava 7500 krooni üüri tasumise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja lg 3, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. /---/. Hagi oli esitatud 15 000 krooni väljamõistmiseks. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis hageja kasuks kostjalt välja 7500 krooni, so pool hagisummast. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel. Vastavalt TsMS § 167 lg 1 ja lg 2, iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.