Obsah (6)

§ 53§54§501§ 50§ 502§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 02.02.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1714 Haldusasi N.K. kaebus AS Fal

) § 502 lg 1 ja lg 6 alusel määratud viivistasu summas 480.- krooni kuulub tasumisele. N.K. on temale määratud viivistasu 480 krooni tasunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID N.K.’le on väljastatud Tallinna Linnavalitsuse Kommunaalameti poolt puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 004180 kehtivusega kuni 20.05.2009. Kaebuse esitaja parkis 12.12.2005 oma sõiduki Nissan X-Trail numbrimärgiga xxx xxx Gonsiori tn 13, kus asub tema töökoht. Parkimist lubav puudega inimese sõiduki parkimiskaart on kinnitatud alaliselt auto armatuurlaua külge. Nähes tehtud viivistasu otsust õhtul töölt tulles läks kaebuse esitaja koheselt kõrvalasuva auto juures AS Falck Eesti vormirõivastes töötaja juurde ning juhtis tähelepanu, et tema auto esipaneelil asub parkimist lubav dokument. AS Falck Eesti töötajad nõustusid koheselt, et antud dokumenti ei oldud juhuslikult märgatud ning viivistasu otsus on tehtud ekslikult ning kaebajal paluti eksituse likvideerimiseks kirjalikult AS Falck Eesti poole pöörduda. 13.12.2005 esitas N.K. kirjaliku avalduse AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiametile viivistasu otsuse tühistamiseks. Tallinna Transpordiameti 29.12.2005 teatisega nr 5-4/05/5826 teavitati kaebuse esitajale, et Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon otsustas, et avalduses märgitud asjaolud ei anna alust N.K. avalduse rahuldamiseks, kuna puudega sõidukijuhi parkimiskaart ei olnud nähtaval kohal.

§ 53

lg 2 kohaselt võib liikumispuudega juht, tema kasutuses olevat sõidukit,

lisa 2 kohase parkimiskaardi olemasolul, parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.

§54

ja 55 kohaselt: 1) liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva seaduse lisa 2 kohane teda teenindava sõiduki parkimiskaart.2) liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi-või tagaklaasile

lisa 2 kohase parkimiskaardi. 3) liikumispuudega juht, kelle sõidukil on käesoleva lisa 2 kohane parkimiskaart, võib asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem. Seega, paigutades oma sõiduauto armatuurlauale esiklaasi alla puudega inimese sõiduki parkimiskaardi, oli N.K.’l õigus parkida tasulisel parkimise alal tasu maksmata. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et kaebaja poolt toime pandud rikkumiseks on parkimistasu maksmata jätmine. Kuigi viivistasu otsuses endas on viidatud vaid

§501

, mis koosneb mitmest lõikest ning sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu määruse õiguse kehtestada tasulise parkimise ala.

§ 50

2 lg1 sätestab neli juhtumit, millal parkimise järelevalve ametiisik võib teha viivistasu määramise otsuse. Need on, kui: 1) parkimistasu on maksmata,2) tasutud parkimisaega on ületatud,3) tasulise 2 parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt

§ 501lg 4 sätestatule.

Seadusesättele viitamata on vaidlustatud otsuses rikkumises märgitud parkimistasu maksmata jätmine. Nimetatud otsus on ebaseaduslik, kuna N.K.’l oli õigus tasuta parkida ka tasulisel parkimisalal.

§ 502

lg 4 kohaselt tuleb viivistasu otsusesse märkida vähemalt alljärgnev: 1) otsuse koostanud ametiisiku ees-ja perekonnanimi ning ametinimetus; 2) selle asutuse nimetus, kelle nimel otsus tehakse, ja kontaktandmed; 3) eraõigusliku juriidilise isiku nimi ja kontaktandmed, kui otsuse on teinud tema; 4) otsuse tegemise koht, kuupäev ning kellaaeg; 5) mootorsõiduki tüüp, mark ja registreerimisnumber; 6) otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus; 7) otsuse tegemise õiguslik alus; 8)

§ 502

lg 1 nimetatud juhul määratud viivistasu; 9) teade selle kohta, et otsus toimetatakse kätte mootorsõiduki omaniku või kasutaja aadressil; 10) sundtäitmise algatamise hoiatus täitmata jätmise korral;11) otsuse vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord. Kaebuse esitaja leiab, et

§ 502lg 4 p 6 ja 7 nõudeid ei ole täidetud.

Asjaolude kirjeldus on minimaalne, õiguslik alus on üldsõnaline viidates vaid §-dele, kuigi need sisaldavad mitmeid lõike ja lõiked omakorda alapunkte. Tallinna Transpordiameti 29.12.2005 otsuses on aga juba leitud, et viivistasu tuleb maksta, kuna puudega sõidukijuhi parkimiskaart ei olnud nähtaval kohal. Seega on N.K. avalduse läbivaatamise käigus muudetud viivistasu otsuse tegemise õiguslikke aluseid. Tallinna Transpordiameti otsusest ei nähtu, kuidas on kaebaja avaldus menetletud, kuidas on kindlaks tehtud, et sõidukil puudus lubav parkimiskaart ning kuidas on kontrollitud kaebaja avalduses märgitud asjaolusid. Kaebuse esitajat ei ole kordagi küsitletud Tallinna Transpordiameti poolt. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et kaebaja pargib samas kohas juba üle aasta. Kõik parkimiskontrolörid peavad olema teadlikud sellest, et tema autol on puudega inimese sõiduki parkimiskaart. AS Falck Eesti töötajad tunnistasid samal päeval kaebajale, et tegemist on eksitusega ning viivistasu otsuse annuleerimiseks tuleb vaid pöörduda kirjaliku avaldusega AS Falck Eesti poole. Mitte keegi ei võtnud ühendust kaebajaga tema avalduse lahendamiseks tegelike asjaolude täpsustamiseks. Tegemist on kohaliku maksu menetluses tehtud otsusega, sellele esitatud avaldusega, peab Tallinna Transpordiameti otsus vastama Maksukorralduse seaduse § 149 lg 3 nõuetele ehk olema põhjendatud. Tallinna Transpordiameti otsuse kättesaamise järgselt tuli kaebajale üllatusena, et vaidlusalune otsus on talle määratud hoopis seetõttu, et parkimiskaart ei olnud nähtaval kohal. Kuidas selline asjaolu on tuvastatud ning sellisele järeldusele on jõutud jääb kaebajale arusaamatuks. Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja tühistada AS Falck Eesti 12.12.2005 viivistasu otsus nr VTO 112093 ja Tallinna Transpordiameti 29.12.2005 teatis nr 5-4/05/5826, millega jäeti N.K. avaldus viivistasu otsuse tühistamiseks rahuldamata ning teha Tallinna Transpordiametile ettekirjutus viivistasu otsuse tagasitäitmise kohta, s.t. mõista Tallinna Transpordiametilt välja N.K. kasuks 480.- krooni. Kaebuse esitaja taotleb kohtukulude väljamõistmist vastustajatelt kaebuse esitaja kasuks summas 8 260 krooni ning AS Falck Eesti taotluse kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamata jätmist. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED AS Falck Eesti on seisukohal, et N.K. kaebus on põhjendamatu ning puudub alus 12. 12. 2005 viivistasu otsuse VTO 112093 tühistamiseks. Samuti puuduvad alused Tallinna Transpordiameti 29. 12. 2005. a. teatise nr 5-4/05/582 tühistamiseks. 12.12.2005 viivistasu otsus nr VTO 112093 on õiguspärane, sest mootorsõiduk Nissan registreerimismärgiga xxx xxx oli viivistasu otsuse koostamise ajal, 12.12.2005 kell 14:45 pargitud Tallinna linna 3 avalikul tasulisel parkimisalal ning sellele sõidukile ei olnud paigutatud parkimise õigust tõendavat dokumenti (parkimistasu maksmist tõendavat dokumenti või tasuta parkimise õigust tõendavat dokumenti). Seega oli olemas viivistasu otsuse koostamiseks seadusega ettenähtud (

§ 502lõikest 1) alus.

Alusetud ja tegelikkusele mittevastavad on kaebuses toodud väited, justkui oleks mootorsõidukile olnud paigutatud liikumispuudega isiku parkimiskaart. Põhjendamatu on kaebuses toodud väide, justkui viivistasu otsusel nr VTO 112093 puhul esineksid vead tegelike asjaolude kirjelduses. Selline kaebuse väide on põhjendamatu seepärast, et parkimiskontrolli teostaja on viivistasu otsusele märkinud kõik asjaolud, mida ta sai kohapeal tuvastada, ning selle kirjelduse alusel on iseenesest tuvastatav viivistasu määramise tinginud asjaolud. 12. detsembri 2005 viivistasu otsus nr VTO 112093 on õiguspärane, kuna mootorsõiduk Nissan registreerimismärgiga xxx xxx oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ning sellele ei olnud ettenähtud korras paigutatud parkimisõigust tõendavat dokumenti. Käesoleva vaidluse tinginud viivistasu otsuse koostamise tingis kaebaja enda õigusrikkumine – liikumispuudega inimese parkimiskaardi paigaldamata jätmine.

§ 501

lõike 41 kolmanda lause kohaselt peab liikumispuudega isiku parkimiskaart olema paigutatud mootorsõiduki esiklaasile või tagaklaasile. Kaebaja eespool nimetatud seadusesättest tulenevat nõuet ei täitnud ning liikumispuudega inimese parkimiskaarti mootorsõiduki esiklaasile või tagaklaasile viivistasu otsuse koostamise hetkel paigutanud ei olnud. Tasuta parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohaselt paigaldamata jätmise tõttu puudus kaebajal õigus Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal tasuta parkida ning ta oleks pidanud tasuma parkimistasu. Vastavalt

§-s 501 sätestatud regulatsioonile, samuti Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse “Parkimistasu kehtestamine” lisa punktides 4.

1. ja 4.
2. sätestatud regulatsioonile, tuleb mootorsõiduki eest tasuda parkimistasu viivitamatult alates mootorsõiduki parkimisest. Juhul, kui mootorsõiduki osas on selgelt ja nähtavalt antud teada parkimise algusajast, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel alates parkimise alustamisest. Käesoleval juhul ei olnud mootorsõidukile paigutatud tasuta parkimise õigust tõendavat dokumenti, samuti ei olnud mootorsõiduki juht parkimise algusaega ettenähtud korras teada andnud. Seega tekkis käesoleva vaidluse tinginud asjaoludel parkimistasu maksmise kohustus alates parkimise alustamisest. 12.12.2005 viivistasu otsuse nr VTO 112093 koostamise tingis asjaolu, et kaebaja poolt kasutatavale mootorsõidukile ei olnud paigutatud parkimisõigust tõendavat dokumenti. Alusetud on kaebuses esitatud vastupidised väited, justkui kaebaja poolt kasutatavale mootorsõidukile oleks olnud nähtavalt paigutatud parkimisõigust tõendav dokument. Põhjendamatu on kaebuses esitatud väide, justkui esineksid 12.12.2005 viivistasu otsuses VTO 112093 ebatäpsused ning viivistasu otsus tuleks tühistada selles esinevate ebatäpsuste tõttu. 12.12.2005 viivistasu otsus VTO 112093 on koostatud kooskõlas ettenähtud vorminõuetega. 12.12.2005 viivistasu otsus VTO 112093 koostati seetõttu, et parkimise järelevalvet teostavad parkimiskontrolörid ei tuvastanud mootorsõiduki Nissan registreerimismärgiga xxx xxx kontrollimisel, et selle esipaneelile oleks paigutatud parkimisõigust tõendavat dokumenti. Kuna mootorsõidukile ei olnud parkimiskorraldust sätestavate õigusaktidega ettenähtud korras paigutatud tasuta parkimise õigust tõendavat dokumenti, siis puudus õigus parkida mootorsõidukit ilma parkimistasu tasumata. Tasuta parkimise õigust tõendava dokumendi puudumisel oleks mootorsõiduki juht pidanud parkimise eest tasuma parkimistasu. Mootorsõidukile ei olnud paigutatud aga ka parkimistasu tasumist tõendavat dokumenti, samuti ei tasutud mootorsõiduki parkimise eest mobiilside operaatori vahendusel. Parkimiskontrolör koostas seetõttu viivistasu otsuse parkimistasu maksmata jätmise tõttu ning tegi sellekohase märke viivistasu otsuse faktiliste asjaolude kirjeldusse. Seega on tegelike asjaoludega kooskõlas viivistasu otsusele märgitu, et mootorsõiduk pargib ilma parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusele märgitud andmete alusel on tuvastatavad selle koostamise faktilised asjaolud. Seega on viivistasu otsus 4 motiveeritud, samuti on see kooskõlas parkimise järelevalve alaste õigusaktide nõuetega. Kaebuses toodud vastupidised väited on alusetud. Selliste väidete osas ei ole aga kordagi välja toodud, milles väljendub kaebuses väidetav üldsõnalisus või mis asjaolusid ei võimalda viivistasu otsusele kantud andmed tuvastada. Kaebuses on osundatud asjaolule, et vaidlustatud viivistasu otsuse asjaolude lühikirjeldusse on märgistatud otsuse koostamise alusena asjaolu:„/../Parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata/../”. Kaebaja osundab asjaolule, et N.K.’le oli väljastatud liikumispuudega inimese parkimiskaart ning seetõttu on alusetu väita, et N.K. jättis tasumata parkimistasu. Sellised kaebaja väited ei saa mitte kuidagi tingida viivistasu otsuse tühistamist. Kõigepealt, viivistasu otsusele märgitud asjaolude lühikirjeldus vastab tegelikele asjaoludele ning see küsimus on leidnud käsitlemist juba eespool käesolevas kaebuses. Kaebaja, N.K. tasuta parkimise õigus sõltus tema poolt tasuta parkimise õigust tõendava dokumendi paigutamisest mootorsõidukile. Kuna seda nõuet täidetud ei olnud, puudus õigus mootorsõiduki tasuta parkimiseks. Teiseks, viivistasu otsuse koostajal puudus kohapeal, viivistasu otsuse koostamise kohal, igasugune võimalus kontrollida, kes konkreetset mootorsõidukit kasutab ja kas sellele isikule on mingi dokument väljastatud või mitte. Selliste asjaolude tuvastamine ei ole aga ka vajalik, kuivõrd käesoleval juhul puudus mootorsõidukile paigaldatud tasuta parkimise õigust tõendav dokument ja samuti parkimistasu tasumist tõendav dokument. Käesoleval juhul on Tallinna Transpordiameti juures tegutsev märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon õigustatult jätnud viivistasu otsuse tühistamata ning N.K. sellekohase avalduse rahuldamata. Viivistasu otsuse tühistamiseks ja N.K. avalduse rahuldamiseks puudus alus, sest viivistasu otsus oli õiguspärane. Põhjendamatu on kaebaja väide, justkui oleks Tallinna Transpordiametis N.K. taotluse tühistada viivistasu otsus, läbivaatamisel, muudetud viivistasu otsuse õiguslikke aluseid. Tallinna Transpordiameti teatises on märgitud, et taotlus viivistasu otsuse tühistamiseks jäetakse rahuldamata põhjusel, et liikumispuudega isiku parkimiskaart ei olnud mootorsõidukile paigutatud. Teatises nimetatud asjaolu tingiski N.K. taotluse tühistada viivistasu otsus, rahuldamata jätmise. Detailsema analüüsi puudumine Tallinna Transpordiameti teatises ei muuda teatist õigusvastaseks. Samuti ei saa kuidagi järeldada, justkui oleks muudetud viivistasu otsuse õiguslikke aluseid. Pigem püüti N.K.’le lihtsalt ära seletada põhjuseid, miks viivistasu otsus jõusse jäetakse. Põhjendamatu on samuti kaebuses esitatud väide menetlusnormide rikkumise kohta. Kaebaja ei põhjenda, kust tulenevad menetlusnormid, mille väidetavale rikkumisele ta viitab. Seega on Tallinna Transpordiameti
4. 2005 teatis nr 5-4/05/582 õiguspärane ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Aga isegi siis, kui käesolevas kohtuvaidluses vaidlustatud viivistasu otsus oleks õigusvastane (vastustaja vaidleb jätkuvalt kõigil eespool nimetatud põhjendustel sellele vastu), ei tingiks see veel Tallinna Transpordiameti
6. 2005 teatise nr 5-4/05/582 tühistamist. Kõigepealt ei saaks teatist tühistada seetõttu, et teatise näol ei ole tegemist iseseisva otsusega, vaid hoopiski toiminguga, millega kaebajale anti tehtud otsusest teada. Teiseks ei saaks teatist tühistada ka seetõttu, et kaebaja ei ole näidanud ära ühtegi iseseisvat huvi, mille tõttu ta vaidlustab teatist eraldi viivistasu otsusest. Sellises olukorras taotlus teatise tühistamiseks aga rahuldamisele kuuluda ei saa. Vastustaja AS Falck esindaja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Vastustaja esindaja taotleb kohtukulude summas 708 krooni väljamõistmist kaebajalt vastustaja kasuks. Tallinna Transpordiamet leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Kaebajale on koostatud viivistasu otsus 112093 sellest, et sõiduk Nissan r/n xxx xxx oli pargitud 12.12.2005 Tallinnas Gonsiori 13 maja juurde, mis asub Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 kehtestatud avalikul valveta tasulisel parkimisalal. Parkimise fakti suhtes vaidlus puudub.

§ 55

lg 1 kohaselt võib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või 5 pimedat inimest teenindava sõiduki juht pana oma sõiduki esi-või tagaklaasile puudega inimese sõiduki parkimiskaardi ning selliselt paigaldatud parkimiskaart ei kohusta juhti tasuma parkimistasu. Kohapeal tehtud fotodelt on nähtav, et nimetatud ajal ja kohas ei olnud sõidukile pandud nähtavasse kohta puudega inimese sõiduki parkimiskaarti, mis oli kaebajale väljastatud. Parkimistasu maksmata jätmine on õigustatud üksnes siis, kui sõidukile on paigaldatud seaduses ettenähtud kohta kehtiv puudega inimese sõiduki parkimiskaart. Antud juhul oli kaebaja jätnud selle nõude täitmata ning sellest tulenevalt esines temal kohustus tasuda parkimistasu. Mis põhjusel jättis kaebaja parkimiskaardi nõuetekohaselt välja panemata ei ole meile teada. Lähtudes eeltoodust palub Tallinna Transpordiameti esindaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel kohtu motiividel: Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et N.K.’le kuuluv sõiduauto Nissan X-Trail (registreerimismärgiga xxx xxx) oli viivistasu otsuse koostamise hetkel, s.t. 12.12.2005 kell 14:45, pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal (Gonsiori tn 13). Vaidlus ei käi ka selle üle, et N.K.’le on väljastatud Tallinna Linnavalitsuse Kommunaalameti poolt puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 004180 kehtivusega kuni 20.05.

1. Vaidlus käib selle üle, kas viivistasu otsus nr VTO 112093 oli koostatud õiguspäraselt ning kas Tallinna Transpordiameti poolt N.K. avalduse läbivaatamise käigus muudeti viivistasu otsuse tegemise õiguslikke aluseid. Kohus peab käesolevas kohtuvaidluses hindama, kas N.K.’le AS Falck Eesti poolt koostatud viivistasu otsus ning Tallinna Transpordiameti vaideotsus olid õiguspärased. Kaebuse esitaja väidab, et viivistasu otsuse koostamise ajal oli sõiduauto armatuurlauale, roolisamba ette paigaldatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 004180, mis jäi aga parkimiskontrolöridel tähelepanuta. Kaebaja väitel pöördus ta koheselt tulles töölt ning märgates viivistasu otsust, AS Falck Eesti töötajate poole, juhtides viimaste tähelepanu sõiduki esipaneelil asuvale parkimist lubavale dokumendile. Kaebuse esitaja väitel AS Falck Eesti töötajad nõustusid koheselt, et antud dokumenti ei oldud juhuslikult märgatud ning viivistasu otsus oli tehtud ekslikult. Kaebaja esitas kohtule oma väidete kinnitamiseks mitmed fotod, milledelt nähtub parkimistasu maksmisest vabastava tõendi väidetav asukoht viivistasu otsuse koostamise hetkel (fotod on tehtud hiljem). Kaebaja soovib esitatud fotodega tõendada asjaolu, et parkimiskontrolöri poolt tehtud fotodelt (vastustaja poolt esitatud) ei ole võimalik näha puudega inimese sõiduki parkimiskaarti, kuna nimetatud fotod on tehtud sellise nurga alt, mis jätab kaardi auto armatuurlaua varju. 26.01.2007 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle AS Falck Eesti parkimiskontrolör Tatjana Lemba-Virkunen, kes oli viivistasu otsuse koostaja Jane Merisaar’e paariline 12.12.
2. Tunnistaja ütluste kohaselt ta kaebuse esitajat nägupidi ei mäleta ning ei saa olla kindel, kas ta vestles kaebajaga viivistasu otsuse koostamise päeval. Kohus näitas tunnistajale 6 N.K. ning AS Falck Eesti poolt kohtule esitatud fotosid, neid vaadeldes nentis tunnistaja, et:„/../Kui invaliidi kaart oli asetatud nagu kaebaja poolt pildi pealt näha, siis seda ei saanud me mitte tähele panna/../“.

§ 55

lg 1 sätestab, et liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile parkimistasu maksmisest vabastava parkimiskaardi. Ringkonnakohtu halduskolleegium 14.11.2006 otsuses haldusasjas nr 3-04-194 on leidnud, et: „/../Mõistlik sõidukijuht peab aru saama, et juhul, kui ta pargib tasulise parkimise alale ilma parkimistasu maksmata ja ilma parkimise õigust tõendava dokumenti nähtavale kohale asetamata, ei ole parkimiskontrolöril võimalik selgitada, kas juht teenindab puudega inimest…Kuna puudega inimese sõiduki parkimiskaart väljastatakse puudega inimesele, mitte teda sõidutava isiku konkreetsele sõidukile, ei saa kaart olla muul viisil kui sõidukisse nähtavalt asetatuna/../“. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et parkimiskontrolöri poolt tehtud fotodelt ei nähtu parkimiskaarti nr 004180, kuna antud fotod on tehtud sellise nurga alt, kust ei ole võimalik nimetatud kaarti märgata, kuid kaebaja väited parkimistasu maksmist vabastava kaardi asetuse kohta auto armatuurlaual viivistasu otsuse koostamise hetkel ei ole kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Kohus hindab kaebaja sellekohase väite paljasõnaliseks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Tatjana Lemba-Virkunen’i ütluste kohaselt asetatakse viivistasu otsus sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Viivistasu otsuse asukoha osas vaidlus puudub. Parkimiskontrolör, pannes viivistasu otsuse auto esiklaasile kojamehe vahele oleks pidanud märkama puudega inimese sõiduki parkimiskaarti auto armatuurlaual rooli kohal, kui kõnealune parkimiskaart oleks asetsenud kaebaja poolt osundatud kohas, mis oleks tinginud koostatud viivistasu otsuse tühistamise. Kaebuse esitajale vormistati vaidlustatud viivistasu otsus seoses parkimistasu maksmata jätmisega, viidates

§-le 501. N.K. väidab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna otsus on koostatud ebaõigel alusel, st parkimistasu maksmata. Kaebuse esitaja vaidlustab ka Tallinna Transpordiameti 29.12.2005 teatist nr 5-4/05/5826, kuna nimetatuga muudeti viivistasu otsuse koostamise alust (tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nähtavale kohale paigaldamata jätmine). Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et parkimiskontrolör oleks pidanud viitama viivistasu otsuses õigele alusele (

§ 502

lg 1 p 4), tehes risti neljandasse lahtrisse (tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt

§-is 501 lõikes 41 sätestatule). Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis 18.09.2006 otsuses haldusasjas nr 3-06536, et: „/../Viivistasu otsusel oli selle tegemise alusena märgitud

§ 502lg 1 punkt 1, s.o.

parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et

§ 502

lg 1 punkti 4 märkimata jätmine viivistasu otsusel ei ole selle tühistamise aluseks. Parkimiskontrolöril ei ole viivistasu otsuse koostamisel võimalik üldjuhul kindlaks teha, kas konkreetse sõiduki suhtes on välja antud mingi parkimise õigust andev dokument, mis on sõiduki juhi poolt jäetud nõuetekohaselt autole paigutamata/../“. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis 01.03.2006 otsuses haldusasjas nr 3-04-3, et: „/../Väär on kaebaja seisukoht, et ainuüksi viivistasuotsuses selle koostamise koha ja 7 otsuse aluseks olevate asjaolude ekslik tähistamine toob igal juhul kaasa otsuse tühistamise, HMS §58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist.

§ 502lg 4pd 4 ja 6 on vorminõuded, mitte materiaalõigusnormid/../“.

Kaebaja taotleb esitatud kaebuses ka Tallinna Transpordiameti teatise nr 5-4/05/582 tühistamist, millega jäeti kaebaja vaie viivistasu otsuse tühistamiseks rahuldamata. AS Falck Eesti esindaja on seisukohal, et antud teate näol on tegemist toiminguga, millega tehti kaebajale teatavaks vaideotsuse sisu ning toimingut kui sellist tühistada ei saa. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist vaideotsusega, seega ei oma tähtsust, kuidas seda haldusdokumenti nimetatakse (teatis, teade vm). Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaide menetlemisel muudeti Tallinna Transpordiameti poolt viivistasu otsuse kohaldamise alust, st Tallinna Transpordiameti 29.12.2005 otsuses leiti, et viivistasu tuleb maksta, kuna puudega sõidukijuhi parkimiskaart ei olnud nähtaval kohal. Kaebaja väitel on N.K. avalduse (vaide) läbivaatamise käigus muudetud viivistasu otsuse tegemise õiguslikke aluseid. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist (otsust sisuliselt). Viivistasu otsuse koostamise aluseks olnud sätted (

§ 502lg 4; § 501) on vorminõuded, mitte materiaalõigusnormid.

Kohus leiab, et antud juhul parkimiskontrolöri poolt risti tegemine ebaõigesse kasti ei anna alust viivistasu otsuse tühistamiseks. Tallinna Transpordiameti vaideotsuses on täpsustatud viivistasu otsuse tegemise alust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebaja taotlus Tallina Transpordiameti teatise tühistamiseks ei ole põhjendatud. Kohus kokkuvõtvalt on asunud seisukohale, et vaidlustatud viivistasu otsus ning teatis (vaideotsus) on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Kohus leiab, et kaebuse motiivid ei ole piisavad kaevatavate viivistasu otsuse ja teatise (vaideotsuse) tühistamiseks. Kaebuse esitaja taotleb kohtukulude väljamõistmist vastustajalt summas 8 260 krooni. Kohtukulud jäävad kaebaja enda kanda, kuna kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata (HKMS § 92 lg 1). AS Falck Eesti esindaja taotleb kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt summas 708 krooni. Kohus leiab, et käesoleval juhul kaebuse esitajalt vastustaja kasuks kohtukulude väljamõistmine oleks ebamõistlik (HKMS § 92 lg 10). Elle Kask Kohtunik 8