) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, 2
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 (kaasaarvatud) oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Vastavalt
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
MS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kostja väitis ja hageja võttis seda õigeks, et kostja vabatahtlikult maksab tütre ülalpidamiseks elatist summas umbes 1000 rubla. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et ülalpidamiskulud linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustavad 3170 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Kohus tunnistab see asjaolu üldtuntuks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja seletustest kohus teeb järelduse, et elatisest summas umbes 430 krooni (vastavalt Eesti Panga kursile seisuga 26.11.2007 – 0,43
Kohus ei saa mõista kostjalt elatis välja tema poolt pakutud summas (25% tema palgast, mis teeb kuus 2118,80 krooni), kuna sellega ei nõustunud hageja. Ta ei soovinud suurendada oma hagi nõuet. Kui kostjal on võimalus tasuma elatist väljamõistetust suuremas osas, võib ta seda teha vabatahtlikult. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatuks olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 1500 krooni alates 18.12.2006 kuni tütre J täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.04.2009. Kohus peab vajalikuks selgitada tulevikuks, et vastavalt
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg-st 2 tuleneb, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
lg 1 järgi elatise käesoleva seaduse §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud alustel. Vastavalt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditele (tl 42-43) ajavahemikul 22.05.2007– 21.10.2007 kostja poolt on vabatahtlikult tasutud elatis üldsummas 8043,10 krooni. Vastavalt tl-l 42 asuvale tõendile 22.05.2007 kandis kostja hagejale elatis summas 80 USA dollarit. Tulenevalt Eesti Panga andmetest, USA dollari kurss 22.05.2007 oli 11,6163, seega hageja sai 22.05.2007 elatis summas 929,30 krooni. Kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatise summat tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud andmed elatise maksmisest ajavahemikul 2006.a jaanuarist-2006.a septembrini, kuna see ei puuduta antud asjasse. Elatis on väljamõistetud alates 18.12.2006. Kui kostjal on tõendid elatise vabatahtliku tasumisest ajavahemikul 2006.a detsembrist-2007.a maini, tuleb see esitada kohtuotsuse täitmisel tekkinud võlgnevuse ümberarvestamise tegemiseks. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma Jevgeni Litškun. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.