← Eesti

3-06-2112/18

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-06-2112 Otsuse kuupäev 28. mai 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Lõunapiim kaebus Mõniste Vallavolikogu 29. se

) § 233 lg-le 6 kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Eeltoodust tulenevalt otsustati Mõniste Vallavolikogu 29.09.2006.a otsuse nr 11.3/43 punkt 1 kohaselt eelistada maatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmisel OÜ-d Sentafarm ja teha Võru maavanemale ettepanek, anda vaba põllumajandusmaa maatükk nr 83 kasutusvaldusesse OÜ-le Sentafarm. Kaebuse esitaja leiab, et Mõniste Vallavolikogu ei ole eelistuse tegemisel järginud MRS § 233 lg-s 6 sätestatud objektiivseid kriteeriumeid ning langetanud otsuse subjektiivsetel alustel. Samuti ei vasta Mõniste Vallavolikogu vaidlustatud otsus haldusaktile esitatavatele nõuetele. Otsuse kohaselt on OÜ Sentafarm esitanud 04.05.2005.a avalduse maatüki nr 83 kasutusvaldusesse saamiseks. Otsuse kohaselt on OÜ Sentafarm saatnud 05.05.2005.a ja 28.11.2006.a volikogule selgituse, mille kohaselt ta taotleb maatükist nr 83 üksnes osa - ca 2 50 ha - kasutusvaldusesse andmist. OÜ Sentafarm poolt esitatud avalduse osas on vaidlustatud otsuses muuhulgas viidatud Maa-ameti poolt antud selgitusele

§ 233

lg-te 2 ja 6 rakendamiseks, mille kohaselt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejad ei saa kokku leppida põllumajandusmaa kaaskasutusvaldusesse võtmises põhjusel, et sellist võimalust

ette ei näe ning samal põhjusel ei ole võimalik ka vaba põllumajandus-maad "omavahel ära jagada". Kuna vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse seadmise leping sõlmitakse ainult ühe isikuga, siis seetõttu ongi seadusandja jätnud taotlejatele võimaluse sõlmida omavahel kokkulepe, kelle kasuks kasutusvaldus seatakse. Seega ei vasta OÜ Sentafarm

233 lg-s 2 sätestatud nõuetele, kuivõrd avaldusse tuleb märkida maa suurus ja maatüki number. OÜ Sentafarm on oma avalduses märkinud küll maatüki numbri, mitte aga maa suurust. Eeltoodust tulenevalt ei saa OÜ-d Sentafarm lugeda isegi mitte kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa taotlejaks põhjusel, et isiku kasuks kasutusvalduse seadmist saab taotleda üksnes tervele maatükile. OÜ Sentafarm ei vasta ühelegi

233 lg-s 6 sätestatud objektiivsel eelistamiskriteeriumile.

§ 233

lg 6 kohaselt on vallavolikogul õigus eelistada: 1) taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel; 2) taotlejat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; 3) taotlejat, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Olemasolevatest materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ Sentafarm näol tegemist taotlejaga, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb ega ka taotlejaga, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Seega saanuks OÜ Sentafarm olla eelistatud üksnes juhul, kui ta vastab tingimusele, et tema puhul on tegemist taotlejaga, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel. Vaidlustatud otsuse kohaselt on OÜ-d Sentafarm eelistatud kolmel põhjusel: 1) eelnevate volikogu otsustega on OÜ Sentafarm saanud kasutusvaldusesse kaks lahustükki kogupinnaga 15,5 ha; 2) OÜ Sentafarm on rajanud jätkusuutliku lihaveiste farmi; 3) volikogu on seisukohal, et vallas peab olema mitu suurt tootjat. Tegemist võib vallavolikogu hinnangul olla küll jätkusuutliku tootmisega ettevõttega, kuid täidetud ei ole antud kriteeriumi teine tingimus, et OÜ Sentafarm kasutab tegelikult sama maatükki õiguslikul alusel. Seega vaidlustatud otsuse põhjendustest tulenevalt ei vasta OÜ Sentafarm ühelegi

§ 233

lg-s 6 sätestatud kriteeriumile, mistõttu on Mõniste Vallavolikogu 29.09.2006.a otsus nr 1-1.3/43 vastuolus

§ 233lg-tega 2 ja 6.

Antud otsuses esitatud põhjendused seonduvalt sellega, et OÜ Sentafarm on eelnevate volikogu otsustega saanud kasutusvaldusesse kaks lahustükki kogupinnaga 15,5 ha ning volikogu seisukoht, et vallas peab olema mitu suurt tootjat, ei oma antud otsustuse seisukohalt tähtsust, sest eelistamise otsustamisel on määrav see, kas taotleja vastab seaduses sätestatud nõuetele või mitte.

§ 233

lg-s 6 on ette nähtud objektiivsete taotlejate eelistamise kriteeriumid, milledest ükski ei ole eelistatud teisele. Mitme taotleja vahel valimisel peab vallavolikogu tuvastama objektiivsete asjaolude alusel, kas mõni taotleja vastab

§ 233lg-s 6 sätestatud tingimustele.

Juhul, kui tuvastatakse ühe taotleja vastavus esitatud tingimustele, tuleb eelistada seda taotlejat ning teha vastav ettepanek nimetatud taotleja osas maavanemale.

§ 233

lg 6 mõttest tulenevalt saab ühte taotlejat eelistada teisele vaid sel tingimusel, kui vaid üks mitmest taotlejast vastab sätestatud kriteeriumidele. Juhul, kui kriteeriumidele vastab mitu või kõik taotlejad, siis ei ole

§ 233

lg-st 6 tulenevalt vallavolikogul lubatud teha omakorda subjektiivset eelistust nende taotlejate vahel, kes kriteeriumidele 3 vastavad, sest

ei sätesta eelistuskriteeriumidele vastavate isikute eelistamise täiendavaid aluseid ega ka järjekorda. Vaidlustatud volikogu otsuse näol on tegemist halduse üksikaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on oma otsuse tegemisel rikkunud HMS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsuses puudub täielikult põhjendus seonduvalt sellega, kas OÜ Lõunapiim vastab

§ 233lg-s 6 sätestatud eelistamise kriteeriumidele või mitte.

Isiku seisukohalt on haldusakti motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti. Isikul peab olema võimalus aru saada, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult või mitte. Haldusakti resolutiivosas ning põhjendustes tooduga mittenõustumisel annab motivatsioon isikule võimaluse esitada oma õiguste kaitseks vaie või pöörduda kohtu poole. Samas teadmata haldusakti andmise põhjuseid, on isikul raske argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Vaidlustatud otsuses on esitatud põhjendused, miks otsustas vastustaja eelistada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmisel OÜ-d Sentafarm OÜ-le Lõunapiim, kuid esitatud põhjenduste näol on tegu põhjendustega/kriteeriumidega, millede olemasolu ja tuvastamist

§ 233lg 6 üldse ette ei näe.

Samas puudub täielikult põhjendus OÜ Lõunapiim poolt esitatud avalduse osas. Kuigi põhjenduste vormistamisel ei ole võimalik üldiselt määratleda, kui pikk peaks motivatsioon olema, sest see sõltub näiteks konkreetsest üksikjuhtumist, lahendatava probleemi keerukusest, on Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-5-00 selgitanud, et kui haldusakti motiveerimiseks on esitatud üksnes asjasse mittepuutuvaid või üksteist välistavaid väiteid, siis on selline haldusakt motiveerimata. Vaidlusalune otsus kuulub kaebuse esitaja arvates tühistamisele ka põhjusel, et antud otsuse langetamisel (hääletamisel) osalesid isikud, kes oleksid pidanud end taandama vastavalt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 17 lg-le 5. Mõniste Vallavolikogu 29.06.2006.a istungi esimeseks päevakorrapunktiks oli maavanemale ettepaneku tegemine Mõniste vallas asuva vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise kohta. Protokollist tulenevalt tegi antud päevakorrapunkti osas ettekande volikogu aseesimees Kristo Hainsoo, kes esitas volikogule eelnõu "Maavanemale ettepaneku tegemine Mõniste vallas asuva vaba põllumajandusmaa maatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmise kohta". Kristo Hainsoo tutvustas volikogu liikmetele OÜ Lõunapiim poolt 06.06.2006.a esitatud täiendavat avaldust ja sellele lisatud dokumente. Kristo Hainsoo poolt esitatud otsuse eelnõu osas esitas omapoolse eriarvamuse vallasekretär Eve Mändmaa leides, et Kristo Hainsoo poolt esitatud volikogu otsuse eelnõu ei ole kooskõlas

§ 23

³ lg-ga 6, kuna OÜ Sentafarm eelistamisel ei lähtuta nimetatud sättes toodud eelistuskriteeriumidest. Esimese päevakorrapunkti osas toimunud hääletamise tulemusena (3 volikogu liiget poolt, 4 volikogu liiget vastu, erapooletuid ei olnud) otsustati Kristo Hainsoo poolt esitatud eelnõu projekti mitte arutada. Antud päevakorrapunkti hääletamisel ei osalenud volikogu liikmed Tõnis-Koit Pihu ja Maigi Teorein, kes olid esitanud sellekohased avaldused põhjusel, et nad osalesid Mõniste vallas vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejatena. Kuivõrd kasutusvaldusesse antavate maatükkide otsustamine on terviklik protsess, mille käigus esitavad ühed ja samad isikud taotlusi mitmetele maatükkidele ning vallas toimuva arutelu käigus loobuvad esialgsest taotlusest ühe või teise isiku kasuks, et saada enda kasutusse mõnd teist maatükki, tuleb kasutusvaldusesse andmise protsessi kui sellist käsitleda tervikuna. Nimetatud asjaolu tingis ka Tõnis-Koit Pihu ja Maigi Teorein poolt avalduse esitamise endi mitte-osalemise kohta kasutusvaldusesse antava maatüki arutelult. 4 Mõniste Vallavolikogu 29.09.2006.a istungi päevakorras oli kuuenda punktina taas ette nähtud maavanemale ettepaneku tegemine Mõniste vallas asuva vaba põllumajandusmaa maatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmine. Antud küsimuse osas oli volikogule esitatud kaks eelnõud: volikogu aseesimees Kristo Hainsoo otsuse eelnõu, mille kohaselt tuleks teha maavanemale ettepanek anda vaba põllumajandusmaa maatükk nr 83 kasutusvaldusesse OÜle Sentafarm ning volikogu liikme Kaino Zilmeri otsuse eelnõu, mille kohaselt tuleks teha maavanemale ettepanek anda vaba põllumajandusmaa maatükk nr 83 kasutusvaldusesse OÜle Lõunapiim, kuna maatükk nr 83 piirneb OÜ-le Lõunapiim kuuluva "Tiigi" kinnistuga (reg.osa number 1168841). Esitatud eelnõude osas toimunud hääletamiste tulemusena otsustati võtta 5 poolthäälega vastu otsus, millega eelistati maatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmisel OÜ-d Sentafarm ning teha maavanemale ettepanek anda vaba põllumajandusmaa maatükk nr 83 kasutusvaldusesse OÜ-le Sentafarm. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud otsus on tühine põhjusel, et selle otsustamisest võttis osa kaks volikogu liiget – Maigi Teorein ja Tõnis-Koit Pihu, kes pidanuksid end antud küsimuse otsustamisest taandama nagu nad seda tegid 29.06.2006.a istungil, mil jäi maatükiga nr 83 seotud otsus vastu võtmata. Antud otsuse hääletamisest on osa võtnud kõik 9 volikogu liiget, kelledest 5 hääletasid OÜ-d Sentafarm eelistava otsuse ja 4 volikogu liiget OÜ-d Lõunapiim eelistava otsuse poolt. Kaebuse esitaja leiab, et nii Maigi Teorein kui ka Tõnis-Koit Pihu ei oleks saanud osaleda maatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmise otsustamisel ning pidanuks tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel, kuna tegemist oli otsusega, mille suhtes nimetatud isikutel on huvide konflikt vastavalt KVS § 25 lg-le 5. Nimelt on Mõniste vallas vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirjas korduvalt nii OÜ Lõunatipp, mille esindajana tegutseb Tõnis-Koit Pihu kui ka Maigi Teorein. OÜ Lõunatipp on taotlenud kasutusvaldust maatükile nr 69, 71, 78, 88, 89, 90, 98, 103. Maigi Teorein on taotlenud kasutusvaldust maatükile nr 76. Osade nimetatud maatükkide osas on esitanud taotluse ka OÜ Lõunapiim, kes on aga oma taotlusest loobunud teiste taotlejate, muuhulgas OÜ Lõunatipp, kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et kuivõrd nimetatud volikogu liikmed olid üheaegselt maatüki kasutusvalduse taotlejad ning taotlejate nimekirja kinnitamise otsuste ning maatüki kasutusvaldusesse saajate otsuste langetajad, on tegemist huvide konfliktiga. Kaebuse esitaja leiab, et Tõnis-Koit Pihu ja Maigi Teoreini osalemine 29.09.2006.a istungi kuuenda päevakorrapunkti otsustamisel tingis OÜ Sentafarm eelistamise OÜ-le Lõunapiim. Taoline seisukoht on põhjendatav ka nimetatud isikute erakondliku kuuluvusega. Nimelt on Mõniste Vallavolikogu liikmete erakondlik kuuluvus taoline, et üheksast volikogu liikmest viis (sealhulgas Tõnis-Koit Pihu ja Maigi Teorein) on Rahvaliidu liikmed ning ülejäänud neli Res Publica ning Valimisliit Mõniste liikmed. Kuivõrd kaks volikogu liiget ei esitanud avaldust enda mitteosalemise kohta kõnealuse otsuse tegemisel nagu nad tegid seda 29.06.2006.a, sai seetõttu võimalikuks taolise otsuse langetamine, mille tulemusena otsustati anda maatükk nr 83 OÜ Sentafarm kasutusse. Kaebuse esitaja OÜ Lõunapiim leiab, et Mõniste Vallavolikogu 29.09.2006.a otsusega nr 11.3/43 on rikutud tema kui maatüki n. 83 osas taotluse esitanud isiku õigusi, sest vaidlustatud otsus on tehtud

§ 233

lg-id 2 ja 6 eirates.

§ 233

lg-te 2 ja 6 eiramise tulemusena on Mõniste Vallavolikogu eelistanud maatüki nr 83 suhtes ebaõigesti OÜ-d Sentafarm OÜ-le Lõunapiim. OÜ Lõunapiim põhjendatud huvi Mõniste Vallavolikogu 29.09.2006.a otsuse nr. 1-1.3/43 vaidlustamiseks seisneb ka selles, et maatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmiseks oli avalduse teinud kaks taotlejat, kelledest ainult üks - OÜ Lõunapiim - vastas

§ 233

lg-s 6 sätestatud eelistuskriteeriumile, mille kohaselt on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb. OÜ Lõunapiim on esitanud Mõniste Vallavolikogule 23.05.2006.a avalduse lisana taotletava maatükiga nr 83 piirneva "Tiigi" kinnistu notariaalse müügilepingu ning 06.06.2006.a kinnistusosakonna elektroonilise väljatrüki nimetatud kinnistu kohta. 5 Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Mõniste Vallavolikogu 29.09.2006.a otsus nr 1-1.3/43. Vastustaja seisukohad 3. Mõniste Vallavolikogu ei nõustu kaebuses esitatuga ning vaidleb sellele vastu. Vaidlustatud volikogu otsuse neljandas lõigus on olukorra kirjeldus ning volikogu on jätkuvalt seisukohal, et otsuses toodud põhjendused on antud asjas piisavad. Kaebuses toodud väited, et OÜ Sentafarm ei vasta ühelegi

§ 233 lg 6 sätestatud eelistamiskriteeriumile on ainetud ja põhjendamata.

Vallavolikogu on teadlik ja temal on andmed kõigi tema haldusterritooriumil tegutsevate ettevõtete kohta ning on teadlik nende majandustulemustest, millised on avalikud. Kaebaja on küll kirjeldanud OÜ Sentafarmi mittejätkusuutlikkust, kuid need väited on tõendamata. Sentafarm OÜ alustas oma tegevust 2004. aastal ja on rajanud jätkusuutliku lihaveiste farmi. Käesoleval ajal on farmis 151 veist ja lähema kahe aasta jooksul on plaanis suurendada veiste arvu 350 peani. Kuna Mõniste valla maad on väga sobilikud lihaveiste kasvatamiseks, veiseliha hind tõuseb ja laienevad veiseliha realiseerimise võimalused, on kavas farmi edasine laienemine ca 500 pealiseks. Seoses farmi rajamisega on Sentafarm OÜ omanikud investeerinud Mõniste valda 2,0 milj. krooni omavahendeid, 0,75 milj. krooni pangalaenu ja 1,28 milj. krooni Euroopa Liidu raha Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. PRIA andmetel on OÜ-l Sentafarm 151 veist ja kasutatavat toetusalust põllupinda kokku 218,72 ha. OÜ-l Lõunapiim on 564 veist ja 1040,49 ha toetusalust pinda. Mõniste Vallavolikogu on maade kasutusvaldusesse andmisel lähtunud esiteks valla huvidest ja teiseks ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiibist, mis tähendab, et vald kindlustaks jätkusuutlikke ettevõtjaid hüvedega võrdselt ning ei looks avaliku võimu teostamise kaudu mõnele ettevõtjale põhjendamatuid eeliseid. Valla huvides on, et vallas tegutseks rohkem jätkusuutlikke ettevõtjaid. Lisaks vastavalt valla arengukavale tuleb toetada alustavaid ettevõtjaid ning valda investeerivaid ettevõtjaid. Mõniste vald on ääremaa ning iga valda tehtud investeering on kasuks. Volikogu liikmetel on kohustus lähtuda kinnitatud valla arengukavast. OÜ Lõunapiim on saanud eelnevatel aastatel vabade maade erastamise käigus põllumaid kokku 191,4 ha. Lisaks on OÜ Lõunapiim omanik ja juhatuse liige Meelis Mõttus isiklikult erastanud vaba põllumajandusmaad 169,0 ha. Vastavalt Mõniste Vallavolikogu 13.10.2005 otsusele nr 1-1.3/22 on OÜ Sentafarm kantud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja maatüki nr 95 osas (suurus 8,3

  1. ha)ja 09.05.2006 otsuse nr 1-1.3/29 kohaselt maatüki nr 97 osas (7,0 ha). Ilma vaidlusaluse maatükita on OÜ Sentafarm kantud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kokku kahe lahustüki osas kogupinnaga 15,3 ha. OÜ-l Lõunapiim on pidevalt probleeme maamaksu tasumisega ja käesoleval ajal ollakse võlgu vallale üle 12 000 krooni. Võru maavanema korraldusega 28.03.2005.a nr 1.1-4/239 anti Mõniste Vallavalitsusele nõusolek kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa avalikuks väljapanekuks Mõniste 6 vallas 34 maatüki (kogupinnaga 602,10
  2. ha)suhtes, (nimekiri lisatud). Maade jagamise käigus saavutati taotlejate vahel mitmeid kokkuleppeid osade maatükkide loobumise arvel. Lõplikult jagati viimased maatükid volikogu liikmete ja taotlejate ühisel koosolekul. Koosolekule oli vallavalitsus valmistanud ette maade jagamise ettepaneku, kus nimetatud maatükk nr 83 oli planeeritud OÜ Sentafarm. Sellest tulenevalt loobus OÜ Sentafarm kirjalikult mitmest maatükist. Lähtuvalt volikogu ettepanekust asus OÜ Sentafarm heauskselt maatükki nr 83 kasutama. Sinna on rajatud 4 km tarastatud karjakopleid. Rajamisel on talvine varjualune ja söödakoht. OÜ Lõunapiim aga valla ettepanekuga ei nõustunud ja kirjalikku loobumist nimetatud maatükist ei esitanud, vaid alustas kiiresti maatükiga nr 83 piirneva „Tiigi“ kinnistu ostu. Ost vormistati notaribüroos 23.05.2006.a. Vallavolikogu arvates oli ost fiktiivne, kuna selle suurus 2,3 ha ei oma tähtsust põllumajandustootmises. Volikogu arvates võis olla õiguslikus mõttes tegu näilise tehinguga, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. Kinnistu kuulus OÜ Lõunapiim töötajale Ülo Toomele ja kinnistul asuvas elamus elab Ülo Toom tänase päevani. Tehingu tegemise eesmärgiks oli luua kinnistute piirnevuse situatsioon, et luua eelis ühe tingimuse osas. OÜ Sentafarm oli nõus vastavalt oma esialgsele avaldusele võtma kasutusvaldusse nimetatud maatüki osaliselt, jättes sellest 23 ha OÜ Lõunapiim. Peale vallavalitsuse selgitust, et maatüki tükeldamine ei ole võimalik, OÜ Sentafarm sellest loobus ja taotles kogu maatüki kasutusvaldusse saamist. Mõniste Vallavolikogu võttis arvesse ka Maa-ameti selgitusi

rakendamisel, kus on öeldud et vallavolikogul on õigus (aga mitte kohustus) eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Maatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmine otsustati volikogu istungil eraldi päevakorrapunktina mitmeid kuid hiljem teiste maatükkide kasutusvaldusse andmisest. Ka ei ole Vallavolikogu liikmed Tõnis-Koit Pihu ja Maigi Teorein kuidagi seotud OÜ Sentafarm tegevusega. Nende avaldused volikogu istungil 29.06.2006.a otsustamisel osalemisest loobumisel olid sunnitud tulenevalt vallasekretäri Eve Mändmaa ebaõigest seaduse tõlgendamisest ja volikogu liikmete tegevuse ebaseaduslikust piiramisest. Tulenevalt eeltoodust leiab vastustaja, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, kuna ta on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja leiab, et kaebus on sisuliselt põhjendamata ning kaebusest ei tulene, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud või millisel määral on piiratud tema vabadusi ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaasatud kolmanda isiku seisukoht

  1. Kaasatud kolmas isik OÜ Sentafarm ei nõustu esitatud kaebusega. 2005.aasta kevadel alanud 34 maatüki kasutusvaldusse andmine Mõniste vallas Võrumaal oli kompromisside otsimine ja leidmine. Igale maatükile oli 3-5 taotlejat.
  2. aprillil 2006.a toimunud koosolekul esitati vallavalitsuse ettepanek, kus vaidlusalune maatükk nr 83 oli planeeritud OÜ-le Sentafarm. Kokkuleppe saavutamiseks loobus Sentafarm OÜ maatükkidest 84 ja 96 7 ning vormistas koheselt loobumised kirjalikult. Samuti loobus maatükist nr 83 FIE Lembit Kängsepp, kes oli samuti taotleja. Peale taotlejate ja volikogu koosolekut 25.04.2006.a hakkas OÜ Sentafarm heauskselt maatükki kasutama, rajades sinna 4 km tarastatud karjakopleid. Peale volikogu otsust 29.09.2006.a ehitas OU Sentafarm sinna ajutise kerglauda ja rajas loomade jootmiseks salvkaevu. Kokku on nimetatud maatükile tehtud kulutusi ligemale 100 000 krooni eest. OÜ Lõunapiiril juhatuse liige Meelis Mõttus on avalikult teatanud, et Mõniste ja naabruses asuvas Varstu vallas saab olla ainult üks põllumajanduslik suurtootja, see on OÜ Lõunapiim. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, kuna on antud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebus on sisuliselt põhjendamata ning kaebusest ei tulene, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja millisel määral piiratud tema vabadusi ning kaebus tuleks jätta rahuldamata. Maavanema arvamus
  3. Võru maavanem leiab, et kaebus on põhjendatud. Alljärgnevalt annab maavanem seisukoha, millistel põhjustel ei saa nõustuda Mõniste Vallavolikogu 29.09.2006.a otsusega eelistada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmisel OÜ-d Sentafarm.

§ 233

lg 1 tulenevalt koostas Mõniste Vallavalitsus kasutusvaldusesse antavate vabade põllumajandusmaade plaanid ja maatükkide registreerimislehed, mis esitati enne avalikku väljapanekut nõusoleku saamiseks maavanemale. 28.03.2005.a korraldusega nr 1.14/239 andis maavanem nõusoleku kasutusvaldusse antava vaba põllumajandusmaa avalikuks väljapanekuks Mõniste vallas 34 maatüki suhtes. Vaba põllumajandusmaatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmiseks esitasid avalduse kolm taotlejat, kelledest üks loobus avaldusest. Kuna taotlejaid ei olnud võimalik objektiivsetel alustel eristada, tegi Mõniste Vallavolikogu mitmel korral OÜ-le Sentafarm ja OÜ-le Lõunapiim ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks. OÜ Sentafarm ja OÜ Lõunapiim kokkulepet ei saavutanud.

§ 233

lg 6 sätestab erinevad alused eelistuste tegemiseks juhul, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja kui nad ei lepi maa kasutusvaldusesse võtmises omavahel kokku kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks.

§ 233

lg 6 neljandas lauses on toodud kriteeriumid, mille kohaselt on vallavolikogul õigus eelistada: 1) taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või 2) taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb või 3) füüsilisest isikust ettevõtjat. Kuna seaduseandja ei ole

§ 233

lg 6 neljandas lauses sätestanud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate eelistamise järjekorda, peab kohalik omavalitsus ise otsustama, arvestades kõiki olulisi asjaolusid, kas üldse ja kui, siis keda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejatest eelistada. Eeltoodust tulenevalt saab vallavolikogu eelistamist kohaldada vaid juhul, kui üks taotlejatest vastab seaduses nimetatud eelistuskriteeriumidele. Vastasel korral ei ole võimalik kedagi eelistada, sest seadus ei sätesta eelistuskriteeriumidele vastavate isikute eelistamise täiendavaid aluseid ega ka järjekorda. 8 Tulenevalt

§ 38

lg 2 p 4 on Maa-ametil maareformi läbiviimisel õigus anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel. 05.07.2004 on Maa-amet kirjaga nr 1-6/7413 selgitanud

§ 233lõigete 2 ja 6 rakendamisega seotud asjaolusid.

Nimetatud selgituses leiab Maa-amet, et eelistuskriteeriumid ei ole küll piisavad, kuid toodud loetelu on ammendav ja kontrollitav. Seega saab Mõniste Vallavolikogu eelistuse tegemisel lähtuda ainult

§ 233

lg 6 sätestatud valikukriteeriumidest, mitte omapoolsetest, seaduses sätestamata kriteeriumidest või eelistustest. Vaidlusaluses otsuses on Mõniste Vallavolikogu põhjendanud eelistuse tegemist alljärgnevaga: 1) eelnevate otsustega on OÜ Sentafarm saanud kasutusvaldusesse kaks lahustükki kogupinnaga 15,5 ha; 2) OÜ Sentafarm on rajanud jätkusuutliku lihaveiste farmi. Käesoleval ajal on farmis 142 veist ja farmi I etapi suuruseks on planeeritud 315 veist. Omanikud on investeerinud ca 2 miljonit krooni omavahendeid, 0,75 miljonit krooni pangalaene ja ettevõttel on kasutada 1,28 miljonit ERDF vahendeid. Veiste farmis on renoveeritud üks kerglaut ja ehitatud üks kerglaut. Rajatud on ca 110 ha karjakopleid. Farmis on 3 alalist töölist, sealjuures üks naine; 3) vallas peab olema mitu suurt tootjat. Eeltoodust nähtuvalt on Mõniste Vallavolikogu vaba põllumajandusmaatüki nr 83 kasutusvaldusesse andmise taotleja eelistamisel aluseks võtnud seaduses sätestamata kriteeriumid. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 54 on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna Mõniste Vallavolikogu 29.09.2006.a otsus nr 1-1.3/43 ei ole kooskõlas

§ 233lg 6 sätestatuga, on vallavolikogu otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

Kohtu põhjendused ja otsus

  1. Esitatud kaebuse puhul on tegemist lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega. Kaebuse lubatavuse osas kohaldub Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kuna tühistamisele saab kuuluda ainult õigusvastane haldusakt, siis on kohtupraktikas asutud seisukohale, et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõue on hõlmatud haldusakti tühistamisnõudega, kui haldusakti tühistamiskaebus on lubatav. Kaebuse tähtaegsus tuleneb HKMS § 9 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebus 29.09.2006.a antud haldusaktile on postitatud 26.10.2006.a (tl 37) seega tähtaegsena. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seisukohad kohtuistungitel, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 9 HKMS § 7 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu pädevuses on tühistada ainult selline haldusakt, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Käesoleva vaidluse esemeks olev haldusakt ei ole kooskõlas kehtiva materiaalõigusega, mille tõttu rikub haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna asja materjalidega on tõendatud, et kaebuse esitaja poolt vastustajale esitatud avalduse rahuldamata jätmiseks puudub kohtule esitatud tõenditele tuginedes alus. Vaidlustatud haldusaktiga on aga vastustaja kaebuse esitajale eelistanud kolmandat isikut. Seega rikub vaidlusalune haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna kolmanda isiku avalduse rahuldamiseks puudus vastustajal materiaalõiguslik alus. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus, vaadata mõistliku aja jooksul kaebuse esitaja avaldus uuesti läbi ja teha avalduses esitatud taotluse suhtes uus ja materiaalõigusega kooskõlas olev otsus.
  2. Kohus on seisukohal, et puudub alus vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtade toetamiseks. Kohus nõustub kaebuse esitaja ja kaasatud isiku seisukohtadega, mis põhinevad ka Maa-ameti poolt kaasatud isikule esitatud arvamusel. Kohus kordab viimati nimetatud menetlusosaliste poolt kohtus avaldatud seisukohta, et vaidluse lahendamisel on asjakohaseks õigusnormiks

§ 233 lõike 6 kolm viimast lauset.

Nimelt sätestavad

§ 23

3 lõike 6 kolm viimast lauset: Kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et OÜ Sentafarm kasutaks õiguslikul alusel Mõnistes Hüti maatükki nr 83, mille tõttu on välistatud OÜ Sentafarmi kui ühe taotleja eelistamine OÜ-le Lõunapiim kui teisele taotlejale, sõltumata sellest, kas vastustajal esines alus OÜ Sentafarmi tootmise jätkusuutlikuks tunnistamiseks või mitte. Kaebuse esitaja on vastustajale esitatud avaldusele lisatud dokumentidega, mille koopiad on esitatud osaliselt ka kohtule, tõendanud, et temale kuuluva Tiigi kinnistuga ( tl 14) ehk maaomandiga piirneb taotletav maatükk nr 83. Vastustaja väited kaebuse esitaja poolt Tiigi kinnistu omandamise fiktiivsusest on paljasõnalised ja asjakohatud. Samuti ei ole vastustaja esitanud ühtegi tõendit ega kaalutlust vaidlusaluses otsuses, mille alusel saaks seada kahtluse alla kaebuse esitaja kui taotleja põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse. Seega puudusid vastustajal objektiivsed alused maavanemale ettepaneku tegemiseks, millega eelistati kolmandat isikut. Kohtule jäävad täiesti arusaamatuteks vastustaja esindajate poolt viimasel kohtuistungitel esitatud arutlused, et kuna volikogu teeb asjas uue samasisulise otsuse, siis ei ole kohtul õigustust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. Kohus osundab vastuseks vastustajale, et asjas on haldusorganitest lõplikuks otsustajaks maavanem, kes on kohtumenetluses avaldanud, et vaidlusalune otsus on õigusvastane. Vastustaja seisukohtade asjakohatus tuleneb eelkõige

§ 23

3 lõike 6 10 viimasest lausest, mille kohaselt on maavanemal õigus saata ettepanek uueks arutamiseks, kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane. Nagu juba eelnevalt rõhutatud toetab kohus Võru maavanema seisukohti asjas. Seega on põhjendatud ja õiged kaebuse esitaja seisukohad, et vaidlusalune haldusakt ei ole kooskõlas

§ 23

3 lõikega 6 ning, et vastustaja on eiranud HMS §-des 54 ja 56 lõikes 1 sätestatut. Osundatud õiguslikust alusest tuleneb aga ühene järeldus, et tegemist on õigusvastase haldusaktiga.

  1. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud KOKS § 17 lõike 5 ja KVS § 25 lõike 1 eiramist vastustaja poolt. Kohus möönab, et kaebuse esitajal kui eraõiguslikust juriidilisel isikul on raske ka vastavat asjaolu tõendada. Seetõttu ei tühista kohus vaidlusalust otsust sellel õiguslikul alusel, kuna kaebuses nimetatud kaks volikogu liiget ei ole vastavate osaühingute kaudu vahetult osalenud maatüki nr 83 taotlemises. Kuna aga menetlusosaliste selgitustest kohtuistungil tuleneb, et tegelikkuses sõlmisid maade taotlejad omavahelisi kokkuleppeid üksteise kasuks maade taotlemisest loobumiseks, et saada positiivset lahendust mõne teise enda poolt taotletava maatüki suhtes, siis peab kohus vajalikuks vastustajale osundada kohtupraktikas väljendatud seisukohti volikogu esimehe ja ühe volikogu liikme taandumise osas õige otsustuse langetamiseks asja uuel arutamisel. KOKS § 17 lõike 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt KVS § 25 lõikele
  2. KOKS § 17 lõige 6 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Volikogu otsus kujuneb arutelu tulemusena, mistõttu asjast huvitatud isikute osalemine küsimuse arutamisel võib mõjutada otsuse tulemust. Kui asja uuel arutamisel leiab tõendamist, et faktilised asjaolud on olnud sellised, mis viisid volikogu poolt käesoleva vaidluse esemeks oleva ebaõige otsuse vastuvõtmisele, siis peavad need volikogu liikmed, kellel esineb huvide konflikt ennast asja uuel arutamisel ja otsustamisel taandama. Riigikohus on rõhutanud, et diskretsiooniotsuste korral on õiglasel menetlusel tavalisest olulisem roll. Pädeva organi liikme isiklik huvi asjas võib menetlusnormide rikkumise korral viia diskretsiooniveani. (Vt näit Riigikohtu 16.01.2003.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-03, mis on arvutivõrgus kättesaadav: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-3-03, 09.05.2007.a.)
  3. Kuna kaebus rahuldatakse, siis tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel mõista Mõniste vallalt OÜ Lõunapiim kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja esimese astme kohtus kandnud kulusid summas 19 550 krooni (riigilõiv ja õigusabikulud). Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri koos esitatud arve ja arve tasumist tõendava dokumendi koopiaga. Kohus leiab, et kaebuse esitaja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb need Mõniste vallalt ka summas 19 550 krooni välja mõista. Mõniste Vallavolikogu poolt esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta vastustaja enda kanda. Ka OÜ Sentafarmi, kes on menetlusse kaasatud vastustaja poolele, menetluskulud jäävad seoses kaebuse rahuldamisega tema enda kanda vastavalt HKMS § 92 lõikele
  4. Kolmanda isiku esindaja on viimasel kohtuistungil kinnitanud, et menetluskulusid ei ole kohtuistungi ajaks veel tegelikkuses kantud, kuid kolmas isik peab vastustajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt 11 osalema vastustaja õigusabi kulude hüvitamises. Halduskohtumenetluses saavad hüvitamisele kuuluda aga tegelikkuses kantud menetluskulud, mis on antud vaidluses teisejärguliseks, kuna kaebus rahuldatakse, mis välistab iseenesest kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise kaebuse esitajalt kui kolmanda isiku poole vastaspoolelt. Roby Koik Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.