3-07-1916/4

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1916 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist – S.D., sünd. xx xx xxxx a, Venemaal Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober
4. a, Tallinn Resolutsioon Pikendada S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks antud luba tähtajaga kuni
5. detsember
6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt
7. oktoobril
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. S.D. on sündinud Venemaal. Eestisse saabus ta
10. aastal. Aastatel 1991-1992 oli tal Eestis elamisluba ning alates
11. aastast viibib ta Eestis seadusliku aluseta. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA)
12. novembri
13. a otsusega nr 20061372 keelduti S.D.le tähtajalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 4 p 7 alusel (aastatel 1980-1994 teenimine välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena) ja VMS § 12 lg 9 p 4 alusel (kohustuse võtmine Eestist lahkuda seoses rahvusvahelise abiprogrammi kaudu korteri saamisega välismaal ja Eesti Vabariigilt toetuse saamine Eestist lahkumiseks). KMA
14. juuni
15. a ettekirjutusega nr 1011086687 kohustati S.D.t lahkuma Eesti Vabariigist hiljemalt
16. augustil
17. a ja märgiti, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates
18. augustist
19. a. Ettekirjutus on siiani täitmata.
20. KMA esitas
21. augustil
22. a Tallinna Halduskohtule S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise taotluse. Kuna
23. juunil
24. a S.D.le väljastatud Vene Föderatsiooni kodaniku pass kaotas kehtivuse
25. juunil
26. a, puudus S.D.l Vene Föderatsiooni tagasipöördumist võimaldav dokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei olnud võimalik. Tallinna Halduskohus andis
27. augusti
28. a määrusega nr 3-07-1599 S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks loa tähtajaga kuni
29. oktoober
30. a.
32. oktoobril
33. a esitas KMA Tallinna Halduskohtule taotluse S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-le
34. KMA pöördus
35. augustil
36. a Välisministeeriumi konsulaarosakonna poole palvega edastada Vene Föderatsiooni kodaniku S.D. tagasivõtutaotlus Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale selleks, et Vene võimud saaksid teda dokumenteerida Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud tagasivõtulepingu art 2 lg-e 1 alusel.
37. septembril
38. a saadetud elektroonilisest kirjast Välisministeeriumi konsulaarosakonna ametnikult selgus, et Vene Föderatsiooni Suursaatkond on noodiga teatanud, et Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud tagasivõtulepingu küsimusi menetleb Vene Föderaalne Migratsiooniteenistus. Kõik taotlused tuleb edaspidi esitada diplomaatilisi kanaleid pidi Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele.
39. septembril
40. a pöördus KMA Välisministeeriumi konsulaarosakonna poole palvega edastada S.D. tagasivõtutaotlus Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele. Sellele kirjale pole KMA käesolevaks ajaks vastust saanud. S.D.le on selgitatud väljasaatmiskeskuses viibimise ajal, et Vene Föderatsiooni reisidokumendi saamiseks peab ta isiklikult pöörduma oma kodakondsusjärgse riigi välisesinduse poole, kuid S.D. keeldub KMA-ga koostööd tegemast, kuna peab ennast Eesti Vabariigi alaliseks elanikuks.
41. S.D. palub jätta KMA taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
42. Kohus leiab, et KMA taotlus S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
43. Vene Föderatsiooni kodanik S.D.l puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti täitevvõim on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks ning väljasaatmismenetlus on viibinud väljasaadetava enda seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu.
44. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates
45. augustist
46. a on kohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend kallutamaks S.D.t kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Sarnasel seisukohal on ka Tallinna Ringkonnakohus
47. oktoobri
48. a määruses nr 3-07-1599, mille kohaselt S.D. väited tema era- ja perekonnaeluga, Eestis elamisega alates
49. aastast, isiklike sidemete puudumisega kodakondsusjärgse riigiga ning vara omamisega Eestis ei too kaasa väljasaatmise ja selle eesmärgil väljasaatmiskeskuses kinnipidamise ebaproportsionaalsust. Samuti on väär S.D. väide, et temale ei kohaldu välismaalaste seadus põhjusel, et S.D. asus Eestisse elama enne välismaalaste seaduse jõustumist, kuna ühestki õigustloovast aktist ei tulene välisriigi kodaniku õigust ilma elamisloata Eestis elada. Pole alust kahelda selles, et leidub riik, kuhu S.D. Eestist välja saata, vaatamata sellele, et isik ei soovi Eestist lahkuda.
50. S.D. väljasaatmine ei ole vastuolus direktiiviga 2003/109/EÜ. Pikaajaliseks elanikuks loetakse selle direktiivi art 4 lg 1 kohaselt riigis viimase viie aasta jooksul seaduslikult elanud kolmandate riikide kodanikke. S.D.l puudus direktiivi ülevõtmise tähtpäeval (
51. jaanuar 2006, art 26) Eestis elamiseks seaduslik alus. EL direktiiv 2003/86/EÜ ei anna S.D.le subjektiivset õigust Eestis elamiseks.
52. S.D.le ei ole väljastatud riigipiiri ületamist võimaldavat reisidokumenti, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on põhjendatud S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. Kohus pikendab S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
53. detsembrini
54. a. Villem Lapimaa