Lukustatavas kambris nr 1063 viibis ta 07.07.31.08.
) § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio – ja televisioonisaateid ja lõike 2 kohaselt võib kinnipeetaval vangla direktori või tema poolt määratud isiku loal olla oma isiklik raadio, televiisor või muu vabaaja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSE) § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Käesoleval hetkel kaebaja isiklike asjade hulgas televiisorit ega raadiot ei ole. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 loetleb kambri sisustusse kuuluvad esemed. Televiisor ja raadio kambri sisustuselementide hulka ei kuulu. Eelnimetatud õigusnormide koostoimes tõlgendamisel ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda, et tema kambris peavad olema vangla poolt televiisor ja raadio. Kui kinnipeetav tahab endale kambrisse televiisorit või raadiot võib ta need vangla kaupluse vahendusel oma isiklike vahendite arvelt soetada, saades eelnevalt tehnika omamiseks vajaliku loa. 2) Igapäevane ajalehtede lugemine:
lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Seadus ei kohusta vanglat andma kõigile kinnipeetavatele igal hommikul värskeid päevalehti ja ajakirju. Vangla kohustus on tagada ainult võimalus üleriigiliste päevalehtede ning ajakirjade lugemiseks. Tartu Vanglas on tellitud igasse sektsiooni 1 vene keelne ja 1 eesti keelne Postimees. Lisaks jagatakse kõikidesse sektoritesse turustajatelt annetusena saadud keskmiselt 15-30 ajalehte ja 5-10 ajakirja. Seega vastustaja leiab, et vangla on täitnud temale seadusega pandud kohustuse tagada kinnipeetavatele üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemise võimalus.
lg 2 annab kinnipeetavale õiguse tellida endale vangla vahendusel mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. Seega on kinnipeetaval võimalus endale ise ajalehti tellida, kui temale vangla poolt pakutu ei meeldi. Vastustaja rõhutab, et vangla on riigieelarveline asutus ning see seab kulutustele teatud piirangud. Arvestades asjaolu, et kinnipeetavad on vangla ülalpidamisel (tasuta on: toitlustamine 3 korda päevas, vangla riietuse pesemine, kultuuriüritustel osalemine, meditsiiniline abi, samuti puuduvad kulutused eluasemele jne), siis on vangla prioriteet tagada eelkõige esmatähtsate vajaduste rahuldamine. Ka vabaduses viibiv isik peab endale ise ajakirjandust tellima, kui ta soovib iga päev lehte saada. Teiste poolt teenuse pakkumise korral peab ta leppima pakutuga, mis on ka igati mõistlik. Vastustaja märgib, et kaebaja on käinud Tartu Vanglas 2007.a kevadel tööl ning saanud selle eest ka tasu, seega on olnud olemas vahendid endale ajakirjanduse tellimiseks. Vangla üheks eesmärgiks on aidata kinnipeetaval suurendada iseseisvat toimetulekuvõimet, mille üheks väljundiks saab pidada kinnipeetavate oma isiklike vahendite ratsionaalset ja mõistlikku kasutamist, saamaks otsustada ise, mis on temale vajalik ja esmatähtis. Kui kaebajale oli nii vajalik lugeda iga päev värskeid ajalehti, oleks ta need endale ka tellinud. Ka vabanedes tuleb kaebajal teha erinevaid valikuid, arvestades seejuures oma võimalusi vajaduste rahuldamisel. Vangla eesmärk ei ole süvendada kinnipeetavates õpitud abitust, kuna vabaduses tuleb ise hakkama saada. 4 Eeltoodule tuginedes palub vastustaja HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Igor Tripolski kaebus rahuldamata. 29.08.2007 kirjaga kohustas kohus vastustajat vastama kohtu järgmistele küsimustele: 1) kas eeluuritavate eluhoone teises sektoris üldkasutatavas ruumis on televiisori vaatamise ja raadio kuulamise võimalus lähtudes ENMK soovitus Rec
lg 2 täitmist, on tekkinud tagasilöök selles suhtes, et vangla pole suutnud kinnipeetavale tagada värskeid lehti. Vangla on teinud selleks kõik, et kinnipeetavad saaksid tutvuda päevalehtedega. Alates 01.08.2007 on igasse sektorisse tellitud üks eestikeelne ja üks venekeelne leht. Seega ei saa öelda, et antud küsimuses õigusi rikuti, kinnipeetavatele oli võimalus tagada lugemine vähemal määral, aga lugemine oli siiski tagatud. Vastustaja esindaja märgib, et see on kaebaja endapoolne jutt, et ta ei saanud lehti, võib-olla ta ei küsinudki. Vastustaja ei saa pidada graafikut selle kohta, mis kuupäeva mis ajaleht kuhu kambrisse viiakse. Vastustaja esindaja rõhutab, et vangla on ajalehtede lugemise võimaluse omalt poolt taganud sellega, et alates 01.08.2007 on igasse sektsiooni tellitud üks eestikeelne ja üks venekeelne ajaleht. Eeluuritavate eluhoones, kus viibivad vahistatud, samuti kartser seal viibivad kinni peetavad ei käi raamatukogus koha peal vaid nende juurde käib raamatukogu ise. Vastustaja esindaja nendib, et ajalehti nad muidugi ei saa, sest raamatukogus peab ka lehti olema. Nemad saavad oma ajalehed läbi kontaktisiku, kes annab neile ajalehti võimaluste piires. See ei tähenda, et ta lukustatud kambris on. Neid kindlustab ajalehtedega kontaktisik, kui ta saab lehed kätte teistest kambritest. Vastustaja esindaja selgitab, et on koormav panna kontaktisikule kohustust, et ta peab märkima üles lehed numbriga ja koguse kuhu kambrisse mis läheb. Kuidas sektoris koguse ja kambritevaheline jagamine käib, seda oskab öelda kontaktisik. Kinnipeetavad vahetuvad tihti lukustatud kambrites. Ei saa meelde jätta, et just see konkreetne kinnipeetav saaks nüüd selle lehe. Vastustaja esindaja rõhutab, et kaebaja tunnistas ise ka, et ta on lehed saanud. Küll võib siin olla küsimuseks, kas neid on nii piisavalt, nagu tahetakse. Kokkuvõtteks: vangla poolt on tagatud lehtede andmine, kuid andmeid, milline kinnipeetav, mis kamber on lehe saanud – vangla üles ei kirjuta. Vastustaja esindaja selgitab, et vangla koridoris ei ole raadioid, sest see segab järelvalvetoiminguid. Valvurid peavad kuulma, mis toimub kambrites. 5 12.09.2007 toimunud kohtuistungil (tl 24-26) kohustas kohus vastustajat vastama kohtu järgmistele küsimustele: 1) kes otsustab palju ajalehti tuleb? 2) kui palju Tartu Vanglas oli tellitud venekeelseid ajalehti juulis 2007 ja augustis 2007? 3) kuhu tellitud lehed saabuvad, kes neid edasi jagab; mis kriteeriumi alusel; kus kohas jagab; kuidas ja kellele jagatud lehed edastatakse? 4) see kes saab ajalehed, kuidas ta edastab need kinnipeetavatele? 5) kas iga päev on jagamise printsiip ühesugune või konkreetne isik otsustab iga päev ise kui palju lehti kuhu läheb? 6) kui on isoleeritud kamber kuidas ja kui tihti seal viibijad saavad ajalehti? (kamber 1063) kes sinna jagas ja kui palju see kamber sai ajalehti juulis ja augustis 2007? 7) kui kinnipeetav on isoleeritud kambris, kas siis on võimalus raadiot kuulata? 8) kuidas on kinnipeetavale isoleeritud kambris tagatud
9) võtta tunnistajana kaasa ametnik, kes oli juulis-augustis 2007 kaebaja kontaktisik ja tegeles ajalehtede kätte andmisega. Vastustaja esitas kohtu järelepärimisele Tartu Vangla vastuse (12.10.2007 kiri nr 3-29/113567 tl 32-33), milles on märgitud: 1) Otsus, palju ja millist perioodikat vangla enda eelarveliste vahendite arvelt soetab, tehti Tartu Vangla osakonnajuhatajate nõupidamisel. Lisaks saab vangla iga nädal annetusena nii eesti- kui venekeelseid ajalehti ja ajakirju, mis jagatakse võrdselt kõikide sektsioonide vahel (kokku on Tartu Vanglas 12 elusektsiooni). 2) Juulis 2007 oli vanglasse tellitud 5 erinevat nimetust venekeelset ajalehte (Molodjož Estoni 2 eks, Den za Dnjom 2 eks, Vesti 8 eks, Vesti Dnja 2 eks, TV Nedelja 10 eks) ja venekeelseid ajakirju 2 nimetust (Superkuma 1 eks, Daidzhest 1 eks). Alates augustist 2007.a lisandus eelnimetatule veel venekeelne Postimees (19 eks). 3) Kõik vangla poolt tellitud lehed saabuvad üldosakonda, kust vangistusosakond saab igapäevaselt sektoritesse jagatavad nii eesti- kui venekeelsed Postimehed, ülejäänud tellitud lehed lähevad raamatukokku, kus neid saavad lugeda raamatukogus käivad kinnipeetavad. Annetustena saadavad lehed tuuakse vanglasse igal esmaspäeval ning lähevad raamatukokku. Annetatavate lehtede kogus on erinev. Raamatukogu juhataja või raamatukogus töötav kinnipeetav jagab lehed võrdselt kõigi sektsioonide vahel (s.t iga sektsioon saab sama palju eesti- ja venekeelseid ajalehti ning ajakirju). 4) Kinnipeetavatele jagamiseks mõeldud ajalehed ja ajakirjad saab enda kätte iga sektsiooni kontaktisik. 5) Kinnises sektsioonis jagatakse lehti kinnipeetavatele vastavalt sellele, kes ajalehte küsib. Kindlat võrdseltjagamise graafikut kambritest lähtuvalt ei ole võimalik sisse seada, kuna suletud sektsioonides viibivad vahistatud, lukustatud kambrisse ja kartserisse paigutatud kinnipeetavad, kes ei viibi kinnistes sektsioonides samades kambrites püsivalt (nt vahistatud käivad tihti arestimajades või paigutatakse ümber tulenevalt eraldihoidmise printsiibist, lukustatud kambris või kartseris viibimise tähtaeg lõpeb) ja ümberpaigutamised toimuvad iga päev. 6) Juulis ja augustis 2007 oli eeluuritavate eluhoone II sektsioonis, kus asub kamber 1063, kontaktisikuks Elar Tarkus. Tema jagas kinnipeetavatele lehti. Kuna kindlat lehtede jagamise graafikut ei ole, pole võimalik öelda, mitu korda said kambris 1063 viibivad kinnipeetavad nimetatud ajavahemikul lehti. Lisaks tuleb arvestada, et alati ei ole sektsioonis võrdsel arvul eesti ja vene keelt kõnelevaid kinnipeetavaid, mis omakorda määrab ajavahemiku, millal lehti lugeda saab. 7) Kambri sisustuse hulka raadio ei kuulu. Üldiseks kuulamiseks ei ole raadiot võimalik panna mängima sektsiooni koridori, kuna see segab järelevalve teostamist. Samuti tuleb alati arvestada asjaoluga, et kõik sektsioonis viibijad ei soovi raadiot kuulata, samuti ei saa korraga mängida raadiot kahes erinevas keeles. Vangistusseaduse § 31 lg 1 mõtte kohaselt ei pea vangla ilmtingimata tagama raadio- ja televisioonisaadete jälgimist, vaid üksnes võimaldama seda juhul, kui kinnipeetaval on endal olemas raadio või televiisor. Eeluuritavate eluhoone ümber mängib raadio. Selle meetmega tagatakse vangistusseaduse § 90 lg 4 sätestatud kohustuse – välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavahelise verbaalse sidepidamise – täitmine. Samas saavad kinnipeetavad isikud jalutuskäikude ajal kuulata raadiot. 8) Kinnipeetav saab oma isiklike vahendite arvelt tellida nii ajalehti kui soetada endale raadio. Kinnipeetav isoleeritakse teistest kas kartserisse või lukustatud kambrisse 6 paigutamise korral. Mõlemal juhul on tegemist kinnipeetava enda käitumisest tingitud, samas aga ajutist laadi meetmega. Seega ei ole kinnipeetaval õigust nõuda endale samaväärseid õigusi lahtistes sektorites viibivate kinnipeetavatega. Vastustaja osutab Riigikohtu 21.06.2007 otsusele nr 3-3-1-29-07, milles ka Riigikohus on väljendanud mõtet, et vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja julgeoleku tagamiseks on võimalik vangla erinevates osades ette näha erinevaid kinnipidamistingimusi. 16.10.2007 esitas kohus Tartu Vanglale järjekordse vastuse nõude, milles on märgitud, et vastustaja ei ole vastanud 10.08.2007 kohtumääruse p-s 4 esitatud küsimustele 1) Esitada kohtule I. Tripolski kõik pöördumised Tartu Vangla poole televiisori, raadio ja ajalehtede kohta ja Tartu Vangla vastused pöördumistele; 2) Kas I. Tripolski on kinnipeetav või eeluuritav? Millises hoones ja mis kambris ta asub? Samuti on täitmata jäetud 12.09.2007 kohtuistungil protokollilise määrusega antud kohustus küsimuse nr 6) osas: vastamata on küsimusele – kui palju sai kambris nr 1063 viibiv kaebaja lugeda ajalehti juulis ja augustis? Kohus kohustas vastustajat vastama küsimusele: (
lg 1 täitmiseks) kui palju oli kontaktisikule Elar Tarkusele juulis ja augustis antud ajalehti II sektsiooni jagamiseks ja kas II sektsioon oli kindlustatud venekeelsete päevalehtedega vähemalt 2 korda nädalas? 18.10.2007 vastuses (kiri nr 3-29/11356-12 tl 38-39) Tartu Vangla teatab, et 1) Igor Tripolski on lukustatud kambris ja kartseri kambris viibimise aegadel, s.o alates 12.06.07 – käesoleva ajani pöördunud 2 korral Tartu Vangla poole seoses ajalehtede lugemisega (tl 40-43). 2) Igor Tripolski on süüdimõistetud ning kannab Valga Maakohtu 12.03.2004 otsuse nr 1-5504 alusel karistust Tartu Vanglas. 2007. aastal on Igor Tripolski viibinud järgmistes kambrites ja sektsioonides: 05.12.0629.01.07 süüdimõistetute eluhoone 8 sektsioon kamber 476; 29.01.07-04.04.07 süüdimõistetute eluhoone 6 sektsioon kamber 361; 04.04.07-12.06.07 süüdimõistetute eluhoone 6 sektsioon kamber 371; 12.06.07-07.07.07 eeluuritavate eluhoone 1 sektsioon kamber 1007 (kartser); 07.07.07-31.08.07 eeluuritavate eluhoone 2 sektsioon kamber 1063 (lukustatud kambri režiim); 31.08.07-25.09.07 eeluuritavate eluhoone 1 sektsioon kamber 1022 (kartser); 25.09.07.-03.10.07 eeluuritavate eluhoone 2 sektsioon kamber 1079 (lukustatud kambri režiim); 03.10.07-08.10.07 eeluuritavate eluhoone 1 sektsioon kamber 1024 (kartser); 08.10.07- käesoleva ajani eeluuritavate eluhoone 2 sektsioon kamber 1079 (lukustatud kambri režiim). Juulis 2007 sai eeluuritavate eluhoone teine sektsioon vangla poolt tellitud „Nädala“ (eesti keeles, ilmub kord nädalas) ja TV Nedelja (vene keeles, ilmub kord nädalas). Seega sai eeluuritavate 2 sektsioon juuli kuus vangla poolt tellitud kinnipeetavatele jagamiseks kokku 8 lehte. Lisaks jagati esmaspäeviti annetustena humanitaarkorras saadud ajalehti. Kuna annetustena tulevate ajalehtede täpset arvu ei tea, sest neid pealkirjaliselt ja koguseliselt üles ei märgita, ei ole vanglal võimalik määratleda täpset arvu kui palju sai kontaktisik E. Tarkus juulis ajalehti eeluuritavate 2 sektsiooni jagamiseks kokku. Raamatukogu juhataja sõnul sisaldavad annetustena saadud igasse sektsiooni jaotatavad ajalehtede pakid üldjuhul 4-6 telekava, 15-30 ajalehte ja 5-10 ajakirja. Alates augustist 2007 on lisaks TV kavadele tellitud igasse sektsiooni kinnipeetavatele mõeldud üks venekeelne Postimees (ilmub 5 korda nädalas) ja üks eestikeelne Postimees (ilmub 6 korda nädalas). Seega sai E. Tarkus eeluuritavate 2 sektsiooni kinnipeetavatele jagamiseks igal tööpäeval ühe eesti- ja ühe venekeelse Postimehe. Augustis 2007 sai E. Tarkus eeluuritavate 2 sektsiooni kinnipeetavatele jagamiseks vangla poolt tellituid lehti kokku 56 tk (Postimees eesti keeles 26 tk + Postimees vene keeles 22 tk + TV Nedelja 4 tk + Nädal 4 tk). Samuti jätkus humanitaarkorras saadud lehtede jagamine. 7 Mõlemal kuul tuli lehtede lugedasaamiseks pöörduda suulise sooviavaldusega kontaktisiku poole. Täiendavalt, 12.10.07 antud vastuse p 5 ja 6 selgitusele, miks ei ole võimalik sektsioonisiseselt seada sisse kindlat lehtede jagamise graafikut, vastustaja märgib – lehti jagatakse neile, kes selleks suuliselt soovi avaldavad. Suulisi sooviavaldusi ei registreerita. Kambrisse nr 1063 juuli-august 2007.a jagatud lehtede arvu ja sageduse kohta ülevaate saamiseks on kohtul võimalus küsitleda lehti jaganud kontaktisikut E. Tarkust, kes tuleb tunnistajana osalema 23.10.07 toimuval kohtuistungil. 23.10.2007 kohtuistungil vastustaja esindaja selgitab, et ajalehtede jagamise kohta saab ütlusi anda tunnistajaks kutsutud Elar Tarkus, kes on kontaktisik ning jagas ajalehti. Kaebaja rääkis, et talle ei toodud kordagi ajalehti. Selleks, et ajalehti saada peab kinnipeetav ise soovi avaldama, suuliselt küsib kontaktisiku käest, et tahab ajalehte. Ainult suulise pöördumise peale tuuakse ajalehti. Kõik kinnipeetavad ei tahagi lehti, seega kui kinni peetav tahab lehti lugeda, siis ta peab iga päev küsima. Kontaktisik käib tavapäraselt vähemalt 2 korda päevas kambrites. Esmaselt kodukorra järgi umbes kella 8-9ni, teine kord peaks olema peale lõunat, kui kinnipeetavatele jagatakse neile väljastpoolt maja tulnud kirju. Lahtises sektoris saavad kinnipeetavad jälgida kõigile mõeldud üldkasutatavas ruumis telerit.
Kaebajal endal ei ole ei raadiot ega telerit. Samas looks see ebavõrdse kohtlemise, kui vastustaja annaks isoleeritud kambrisse teleri ning raadio, kuid lahtises tsoonis on terve tsooni peale üks ruum teleriga. Kui isik, kes viibib kinnises ruumis süstemaatilise distsipliinirikkumise eest, saaks teleri või raadio taotluse esitamisel Tartu Vangla direktorile, oleks see ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste kinnipeetavatega, kes on avatud tsoonis. Vastustaja esindaja selgitab, et kinniseid kambreid on kuni 60. Projekti kohaselt raadiosid sinna ette nähtud ei ole. Vastustaja esindaja arvates ei peagi kinnipeetaval kinnises kambris olema ei raadiot ega telerit. Kaebajal ei ole ka alust nõuda, et isoleeritud kambris peaks olema teler, kuna ka lahtises kambris ei ole telerit ega raadiot kambrisse Tartu Vangla poolt väljastatud. Isik võib kartseris viibida palju ning ka siis ei ole tal võimalust kuulata raadiot ega vaadata telerit. Vastustaja rõhutab, et need on isikust endast tulenevad probleemid kui ta kartserisse pannakse. Selle ebamugava olukorra on ta endale ise põhjustanud. Kui ei ole eraldi keeldu pandud võib kinnipeetav kasutada enda isiklikku raadiot, telerit ja saada ajalehti. Lõppsõnas vastustaja esindaja märgib, et
ja Tartu Vangla sisekorraeeskirja koos tõlgendamisel vangla leiab, kuna kambri elementide hulka ei kuulu ei teler ega raadio, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda neid asju ajal, kui ta viibib isoleeritud kambris. Vangla on enda võimaluste piires ja nende vahendite arvelt, mis tal kasutada oli, teinud kõik selleks, et kinnipeetavatele oleks tagatud võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti. Seadus ei konkretiseeri kui tihti peavad nad saama lehti lugeda. Arvestades kinnipeetavate hulka ning nende erinevusi, ei oleks võimalik tagada kõigile kinnipeetavatele võimalust lugeda ajalehti nende enda emakeeles. Selleks, et lehti lugeda, peab ka kinnipeetav ise selleks huvi üles näitama. Lehtedega kindlustamine ei ole esmane vajadus, mida saaks võrrelda magamise, söömisega, seega kinnipeetav ise peaks ka lehtede saamiseks midagi tegema ehk lehte küsima. Vastustaja esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebaja vaidlustab, et peale kartserist vabanemist ja lukustatud kambrisse nr 1063 paigutamist alates 07.07.2007.a, ei võimaldatud talle televiisorit vaadata ja raadiot kuulata 8 ning ei võimaldatud lugeda ka päevalehti. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal infot selle kohta, mis toimub väljaspool vanglat ja seega rikutakse kaebaja õigusi: vastustaja ei ole järginud
Taotletakse tunnistada õigusvastaseks vastustaja toiming (tegevusetus) – üleriigiliste päevalehtede lugemise võimaluse mittetagamine ning raadio- ja televisioonisaadete jälgimise mittevõimaldamine. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et vastustaja nimetatud sätteid edaspidi järgiks, sest kaebaja vabaneb vanglast jaanuaris 2008 ja soovib kursis olla maailmas toimuvaga.
alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel on eesmärgiks isoleerida kinnipeetav teistest suhtlemise osas, kuid ei ole ette nähtud tema isoleerimist informatsiooni saamisest. Kaebaja ei vaidlusta televiisori vaatamise, raadio kuulamise ja ajalehtede lugemise võimalust kartseris oleku ajal ja vabas tsoonis (sektsioonis) oleku ajal. Lähtuvalt sellest, peab kohus kindlaks tegema, kas vastustaja piiras kaebaja õigusi
lg 1 ja § 31 lg 1 kohaselt ajal, kui kaebaja oli paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse
Ja kui piiras, kas siis piirang oli seadusega kooskõlas. Toimiku materjalidest on näha, et kaebaja oli paigutatud Tartu Vangla direktori 06.07.2007 käskkirja nr 1-4/975 alusel eraldatud lukustatud kambrisse alates 07.07.2007 vangla julgeoleku tagamiseks täiendava julgeolekuabinõuna, kui süstemaatiline korrarikkuja (tl 4950). Isoleeritud kambrid asuvad eeluuritavate eluhoones ja kamber nr 1063 asub II sektsioonis (tl 32), kus on eelvangistuse tingimused (vahistatuid hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib
alusel).
lg 2 p 4 kohaselt on eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine lubatud täiendavate julgeolekuabinõudena ja Vangistusseaduses ei ole sätteid, mis reguleeriksid eraldatud lukustatud kambris oleku ajal nõutavaid tingimusi. Eritingimused on sätestatud Vangla sisekorraeeskirjas. Vangla sisekorraeeskiri (edaspidi VSKE) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus äratusest kuni öörahuni vangla kodukorras sätestatud ajal vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris. Seega on tõestatud, et kaebajal ei olnud õigust vabalt liikuda oma sektsiooni territooriumil. VSKE § 51 lg 3 kohaselt saab taotluse alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetav kasutada telefoni. VSKE peatükk 19 nimetusega „Kartser ja lukustatud kambri erisused“ § 101 „Lukustatud kambri erisused“ kohaselt kinnipeetavat, kes õpib üld- või kutsekoolis, lukustatud kambrist tundidesse ei viida, kuid tal võimaldatakse iseseisvalt õppida ja saada õppejõududelt konsultatsioone. Muid piiranguid eraldatud lukustatud kambris olijaile ei ole. Seega
lg 1 ja § 31 lg 1 sätestatu on kohaldatav kaebaja suhtes võrreldes nendega, kes viibivad vabatsoonis, kus on vaba liikumine oma sektsiooni territooriumil.
lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid.
lg 3 kohaselt peavad vahistatule olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatul on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvelt ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Analoogne säte on
9 Analüüsides neid sätteid, leiab kohus, et vahistatute õigusi ja kinnipeetavate õigusi ( kes asuvad eraldi lukustatud kambris) ei ole õige võrdsustada raadio- ja televisioonisaadete jälgimise võimaluse osas. Nagu öeldud, saab vahistatu realiseerida oma õigust jälgida raadiovõi televisioonisaateid, kui tal on isiklik raadio või televiisor oma kambris.
lg 1 ei laiene vahistatu kohta
lg 1 kohaselt, sest on olemas
lg 3, mis reguleerib erisättena vahistatu õigusi raadio- ja televisioonisaadete jälgimise võimaldamise osas. Kohtu arvates, kinnipeetava kohta, kes on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, laieneb
lg 1, sest seadus ei kitsenda kinnipeetava suhtes, kes on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, õigusi võimaluses jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Õigusi saab piirata ainult seaduse alusel. Käesolevas asjas ei ole õige kasutada analoogiat ja
lg 3 laiendada kinnipeetavate osas, kes on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse ja seega on kaebaja õigus tõlgendada nii, et tal on õigust omada isiklikku raadiot ja televiisorit ning kui tal seda ei ole, ei ole tal õigust nõuda
Vastustaja teatas kohtule, et alates 2004.a Tartu Vanglas viibides oli kinnipeetav Tripolski vabas tsoonis ainult 9 kuud. Ülejäänud ajal kas kartseris või eraldatud lukustatud kambris (tl 51). Vastustaja leiab, et VSKE § 7 lg 1 on loetletud kambri sisustusse kuuluvad esemed. Nende hulka ei kuulu ei televiisor ega raadio ja seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust neid kambrisse nõuda. Vastustaja leiab, et VSKE § 57 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus osta vangla vahendusel televiisor ja raadio ning sellega rahuldada oma vajadusi televiisori vaatamiseks ja raadio kuulamiseks (tl 14). Vastustaja on teadlik, et kaebajal ega tema kambrikaaslasel ei ole televiisorit ega raadiot. Seega on tuvastatud, et kui kaebaja asub eraldatud lukustatud kambris, siis vangla ei võimalda tal jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Vastustaja seisukoht selle kohta on selline, et kui kaebaja tahtlikult rikub distsipliini ja karistuseks on ta paigutatud kartserisse ja on kui süstemaatilise rikkujana paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, on ta ise selles süüdi ning kinnipeetav ise paneb ennast sellisesse olukorda ja vangla ei pea sel juhul võimaldama talle
Seoses sellega, et kaebaja vaidlustab raadio-ja televisioonisaadete jälgimist eraldatud lukustatud kambris oleku ajal, ei puuduta kohus
lg 1 kohaldamist kartseris oleku ajal.
lg 1 kõlab: „Vanglas võimaldatakse jälgida raadio-ja televisioonisaateid“.
, VSKE või Tartu Vangla Kodukord ei piira raadio- ja televisioonisaadete vaatamise võimalust vanglas, kui kinnipeetav asub eraldatud lukustatud kambris. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Soovitus Rec
Kaebaja suhtes ei ole mingeid otsuseid, mis keelaks tal jälgida raadio- ja teleülekandeid. Raadio-ja televisioonisaadete kaudu saab üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. 10 PS § 44 esimese lause kohaselt on igaühel õigus saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Selle õiguse piiranguks saab lugeda ka eraldatud lukustatud kambris oleku ajal raadio- ja televisioonisaadete jälgimise mittevõimaldamine. Nagu näha toimiku materjalidest leiab vastustaja, et kaebajal seda õigust ei ole ja vastustaja isegi ei põhjenda selle õiguse puudumist väheste materiaalsete ressursside tõttu. Kohus leiab, et tegemist on ilma reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mistõttu tohib nimetatud õigust piirata üksnes Põhiseaduse teiste normide alusel. Kohus ei välista, et sellised piirangud võivad olla võimalikud tuginedes Põhiseaduse teistele normidele. Piirangu kehtestamine peab aga olema selgelt sätestatud. Kohus leiab, et
ei sisalda piiranguid
Nagu üleval öeldud, ei ole
Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud kinnipeetavaile, kes on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse piirangut üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooni saamisele, peab see neile olema tagatud samavõrra vabas tsoonis (sektsioonis) viibivate isikutega. Seetõttu on vastustaja toiming kaebaja suhtes, kes oli paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, raadio- ja televisioonisaadete jälgimise mittevõimaldamine, õigusvastane. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja õigusi on võimatu tagada põhjusel, et Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone, kus asuvad eraldi lukustatud kambrid, üheski sektsioonis ei ole projekteeritud kinni peetavatele isikutele mõeldud üldkasutatavaid ruume, kuna nimetatud hoones asuvad vahistatud, keda hoitakse
Sellest tulenevalt ei ole vastustaja seisukohalt eeluuritavate eluhoones kinni peetavatel isikutel võimalust vaadata üldkasutatavat televiisorit. Üldkasutatava raadio kuulamise võimalus on olemas kuna eeluuritavate eluhoone juures mängib raadio (tl 18). Asja materjalidega on tõestatud, et kaebaja ei ole eeluuritav, ta on süüdimõistetu, s.o kinnipeetav
mõttes ja tema suhtes ei saa kohaldada
Vastustaja ei ole kohtule tõendanud et eeluuritavate eluhoone ümber mängiv raadio tagab
Seda enam, et eeluuritavate omavahelise verbaalse suhtlemise vältimiseks kasutab vastustaja raadiot valju muusika mängimiseks, aga mitte, kui üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooni saamiseks (PS § 44 esimene lause). Vastustaja on kohustatud võimaldama
lg 1 täitmist ja vangla otsustab oma äranägemise järgi millises vormis ja kuidas ta seda teeb. Seega kohus leiab, et PS § 44 esimese lause kaitsealasse kuulub
lg 1 ja eraldatud lukustatud kambris raadio- ja televisioonisaadete jälgimise mittevõimaldamine, on õigusvastane. Kohus ei leia, et raadio- ja televisioonisaadete jälgimise võimaldamine vanglas peab olema ühes ja samas mahus lubatud kõigis vangla ruumides. Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja julgeoleku tagamiseks on võimalik vangla erinevates osades ette näha erinevaid kinnipidamistingimusi, kuid ainult seaduses märgitud piirangute alusel. Seega kuulub kaebus selles osas rahuldamisele. Rahuldamisele ei kuulu I. Tripolski kaebus ajalehtede lugemise mittevõimaldamine ajal, kui ta oli paigutatud eraldi lukustatud kambrisse. 11
lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Õige on vastustaja seisukoht, et seadus ei kohusta vanglat andma kõigile kinnipeetavatele igal hommikul värskeid päevalehti ja ajakirju. Vangla kohustus on tagada ainult võimalus üleriigiliste päevalehtede ning ajakirjade lugemiseks. Kaebaja koostas oma kaebuse 06.08.2007, kohtusse saabus see 08.08.2007. Lukustatud kambris oli kaebaja aastal 2007 [07.07.07-31.08.07, 25.09.07-03.10.07, alates 08.10.07 kuni asja kohtus arutamiseni ja edasi (tl 38)]. Kaebaja teatas kohtus, et teisipäeviti toodi isoleeritud kambrisse vanu ajalehti (tl 52). Kaebaja väitel sai ta värskeid ajalehti teiste kinnipeetavate käest, kes on ise enda isiklike vahendite arvelt need endale tellinud. Kinnises kambris tuleb raamatukogu ise kohale, toob raamatuid ja kui ajalehti küsida, siis neid ei ole. Kui Postimees ilmub iga päev, peab vangla iga päev andma päevalehe nii eesti kui ka vene keeles. Kaebaja väitel sai ta augustis 5-6 ajalehte. Korralikult ei saanud ta ajalehti juulis, augustis ja oktoobris. Kaebaja oli kartseris 12.06.07-07.07.07, 31.08.07-25.09.07, 03.10.07-08.10.07, seega ei olnud nagu kaebaja ise leidis, tal sel ajal õigust VSKE § 60 lg 1 kohaselt ajalehti saada. Eraldatud isoleeritud kambris oleku ajal oli kaebajal õigus ja võimalus ajalehti saada Tartu Vangla Kodukorra (edaspidi ) p 24.2.1 kohaselt raamatukogu kaudu, esitades selleks tellimuse, iga kuu p 24.2.3 kohaselt mitte harvemini kui üks kord kuus ja kokku kuni 5 raamatut, ajalehte ja ajakirja p 24.2.5 järgi. Vastustaja teatas kohtule, et iga nädal said nad annetusena ka venekeelseid ajalehti ja ajakirju, mis jagatakse võrdselt kõikide sektsioonide vahel. Juulis 2007 oli tellitud 5 erineva nimetusega venekeelset ajalehte (Molodjož Estoni 2 eks, Den za Dnjom 2 eks, Vesti 1 eks, Vesti Dnja 2 eks, 2 ajakirja Superkuma 1 eks ja Daidzest 1 eks). Alates augustist 2007 lisandus veel ka venekeelne Postimees 19 eks, iga sektsiooni jaoks üks. Iga päev jagab vangistusosakond tellitud lehed igasse sektorisse ja ülejäänud lehed lähevad raamatukokku. Annetustena tuuakse ajalehti esmaspäeviti. Kontaktisik jagab lehed neile kinnipeetavatele, kes küsivad (tl 32-33). Täiendavalt teavitas vastustaja, et juulis sai II sektsioon 8 lehte. Annetusena jaotatakse üldjuhul igasse sektsiooni 4-6 telekava, 15-30 ajalehte ja 5-10 ajakirja. Alates augustist sai II sektsioon peale ülalmainitud humanitaarabina ka veel iga päev ühe eestikeelse ja ühe venekeelse Postimehe. Seega sai kontaktisik augustis eeluuritavate II sektsiooni jaoks kokkuvõtlikult 56 vangla poolt tellitud ajalehte (tl 38). Vastustaja vastas kaebajale, et iga päev saada kambrisse värsket venekeelset ajalehte või ajakirja ei ole võimalik, kuid kaebajale antakse ajalehti piisavalt (tl 40). Vastustaja vastas kohtule, et aastal 2007 ei ole kaebaja ise raamatukogu külastanud, küll aga oli tal selleks võimalust, sest lahtises sektsioonis viibides sai raamatukogus käia üle nädala, lukustatud kambris olijaile pakutakse raamatukoguteenust 2 korda kuus (tl 18). Toimiku materjalidest on näha, et kaebaja, olles avatud sektsioonis alates 05.12.200612.06.2007, ei külastanud kordagi raamatukogu ja seega on kaebaja huvi päevalehtede vastu minimaalne (tl 38). 12 Kui kaebaja oli eraldatud lukustatud kambris, oli tal võimalus 2 korda kuus kasutada raamatukogu ajalehtede lugemiseks ja kui soovis ajalehte saada, oli tal selleks reaalne võimalus. Tunnistaja inspektor- kontaktisik Elar Tarkus, kes töötas II sektsioonis juulis ja augustis, kui kaebaja oli kambris nr 1063 seletas, et ta andis kaebajale ajalehte, kui viimane seda küsis (tl 52). Alates 01.08.07 käib iga päev nii eesti- kui venekeelne ajaleht, neid tuuakse sektsioonidesse iga päev. Iga päev ei ole võimalik anda igale kinnipeetavale värsket ajalehte, sest sektsioonis on 40 inimest ja nendest pooled on venelased. Kaebaja sai nädalas vähemalt ühe päevalehe, juhul kui ta küsis. Juulis sai kaebaja ka humanitaarabist lehti, 1-2 korda kindlasti, kui mitte rohkem. Kontaktisik käib 2 korda päevas sektsioonis ajalehti ümber jagamas – kes luges ära- antakse järgmisele. Venekeelne postimees käib 20 korda kuus. Elar Tarkuse sõnul vahetab ta iga päev kinnipeetavate kambrite vahel lehti. Paljud kinnipeetavad ei küsi ajalehti. Kõigi tõendite hindamises kogumikuna, leiab kohus, et alates 01.augustist 2007 tellis vastustaja juurde päevalehti ja kõik kinnipeetavad, kes soovisid ajalehti lugeda, need ka said kokkuvõttes vähemalt 2-3 ajalehte nädalas ning kohus leiab, et see on piisav arv ja seega
lg 1 kohaselt oli kaebajale tagatud võimalus lugeda vanglas üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Juulis (7 päeva), augustis (1 päev), septembris (25 päeva) ja oktoobris (5 päeva) oli kaebaja kartseris ning kaebaja leiab, et tal ei olnud VSKE § 60 lg 1 alusel õigust omada kartseris ajalehte ja kaebaja ei esitanud kartseris oleku ajal kaebust ajalehtede osas ja seega sai kaebaja õigustatult selle aja jooksul vähema arvu lehti. Seega on tõendatud, et kaebaja sai regulaarselt päevalehte lugeda vähemalt 2-3 korda nädalas ning vähemalt kolme päeva jooksul pärast (tavaliselt osa kinnipeetavaid samal päeval) ajalehtede raamatukokku saabumist, s.o nii nagu selle normaalseks arvuks leidis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-06-1493. Seega ei kuulu kaebus selles osas rahuldamisele. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 ja p 6, rahuldab kohus kaebuse osaliselt. 1) Rahuldab tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, millega ei olnud võimalik Igor Tripolskil jälgida raadio- ja televisioonisaateid eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal; 2) Jätab rahuldamata I. Tripolski kaebuse Tartu Vangla vastu ajalehtede lugemise mittevõimaldamine tema viibimise ajal eraldi lukustatud kambris. Tamara Hristoforova Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.