Obsah (6)

§ 113§ 76§ 100§ 101§ 94§ 161

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-22156 Tsivii

§ 113lg –s 1 sätestatud määras alates 17.08.2006.a.

kuni põhinõude täitmiseni.

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses AM’i kanda.
2. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord
3. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
4. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr XXX) või Hansapangas (arve nr XXX) märkides viitenumbriks XXX.
5. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. EELNEV MENETLUS Hageja esitas 23.08.2006.a kohtule hagiavalduse kostja vastu 26 370,38 krooni saamiseks. 2-06-22156 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 14 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud. Vastamise tähtpäev saabus seega 13.08.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 1 kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu sõlmitud laenulepingust nr XXX-VL. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid ning rikkus sellega lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees 16.08.2006 seisuga on kokku 26 370,38 krooni (s.h. põhivõlg 23 353,65 krooni, intress 2243,46 krooni, leppetrahv 257,06 krooni ja viivis 516,21 krooni. Hageja taotleb nimetatud summa kostjalt välja mõista, samuti välja mõista viivist alates 17.08.2006.a. seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Tulenevalt

§ 94

lg-st 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 161lg 1 järgi võib kahjustatud pool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Ts

MS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. 2 2-06-22156 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3