lg 4 abielu ei lahutata perekonnaseisuasutuses, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Sel juhul lahutatakse abielu kohtus vastavalt
Kohus leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Seega on olemas alus kostja ja hageja poolt sõlmitud abielu lahutamiseks.
Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Ida-Viru Maavalitsuses 08.03.2007.a väljastatud abielutunnistuse kohaselt oli J. K.abielueelne perekonnanimi „S.“. Eeltoodu alusel kohus leiab, et on alused taastada J. K. tema abielueelne perekonnanimi „S.“.
Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
Hageja poolt elatise nõude esitamise õigus tuleneb
lg 3, mille kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel vaidluse elatise üle.
lg 1 alusel, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust, on hageja poolt esitatud elatise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 2-07-10952 Vastavalt
lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Võttes arvesse
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega Võttes arvesse poolte esitatud andmeid nende sissetulekute ja varalise seisundi kohta, leiab kohus, et antud vaidluses on põhjendatud
Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 1, 4 kohaselt abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
, § 27 lg 1, § 28 lg 4, § 29 lg 1 p 1, lg 3, § 30 p 3, § 49, § 60 lg 1, 2, 4, 5, 6, § 70 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 1, 4, § 164 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.