3-07-1830/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1830 Otsuse kuupäev 20.november 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu linna vastu kahju nõudes 27 431.55 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus osaliselt.
2. Mõista vastustajalt Gennadi Toompere kasuks välja kahju summas 1341.55 (üks tuhat kolmsada nelikümmend üks krooni ja viiskümmend viis senti) ning kantud menetluskulu summas 41 (nelikümmend üks) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX määrati 23.09.2006 Tartu linnas bussiliinil nr 3A sõidupiletita sõitmise eest väärteo kiirmenetluse otsus nr K002955, millega mõisteti temalt välja rahatrahv summas 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Kuna 15 päeva jooksul trahvi ei tasutud, edastas kohtuväline menetleja avalduse täitmiseks Viru tööpiirkonna kohtutäitur Viktoria Šabassile, kes arestis kaebaja arveldusarve. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitmisteade saadeti tähtkirjana XXX kodusele aadressile 25.10.
3. 15.12.2006 teatas Gennadi Toompere kohtuvälisele menetlejale, et karistatud võib olla vale isikut. Kohtuväline menetleja saatis XXX digitaalse foto, mis XXX selgituste kohaselt ei ole tehtud temast, vaid et fotol on tema vend Andrei Toompere. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse põhjusel, et nimetatud väärteo kiirmenetluse otsus on koostatud alusetult põhjusel, et nimetatud isik ei viibinud sellel kuupäeval väärteo toimepanemise kohas. Kaebuse kohaselt on täitemenetluse käigus arestitud arveldusarvega põhjustatud kaebajale mittevaralist kahju. XXX taotleb, et vastustajalt mõistetaks tema kasuks välja: 1) kohtutäituri poolt kaebaja arveldusarvelt kinnipeetud rahatrahv kokku summas 1269.05 krooni; 2) kulutused telefonikõnedele summas 37.50 krooni; 3) kulutused transpordile summas 35.- krooni; 4) moraalne kahju summas 20 000.- krooni; 5) juriidiliste teenuste maksumus summas 6000.- krooni; 6) tasutud riigilõiv summas 820.20 krooni. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et nii väärteo menetlemisel kui ka rahatrahvi täitmisele pööramisel on vastustaja käitunud ebapädevalt ja ebaadekvaatselt. Kaebuse kohaselt on sellise käitumisega põhjustatud kaebajale kokku 20000 krooni ulatuses mittevaralist kahju. Kaebuse kohaselt põhjustas kohtutäituri poolt saadetud teatis talle suuri üleelamisi ja närveerimist, samuti mõjutas selline hingelise erutuse seisund negatiivselt kaebuse esitaja tervist, psüühikat ning töötulemusi. Lisaks eeltoodule põhjendab kaebaja oma mittevaralise kahju nõuet asjaoluga, et kuna arveldusarve arestimine toimus pühade-eelsel ajal, ei olnud kaebajal võimalust soetada allahinnatud jõulukaupu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Linnavalitsuse esindaja AS GoBus – on seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendatud ainult osaliselt. Väärteo kiirmenetluse otsuse nr K002955 tegemine oli õigustatud, kuid hiljem ilmnenud asjaolude tõttu kuulub see tühistamisele. Vastustaja on seisukohal, et väärteo kiirmenetluse otsus nr K002955 tehti valele isikule, mille tulemusena nõustub vastustaja hüvitama täielikult kaebajale tekkinud varalise kahju. Käesoleval juhul on vastustaja teinud kõik, et negatiivseid tagajärgi vähendada miinimumini. Viivitamatu täitemenetluse lõpetamisega ja rahatrahvi nõudest loobumisega on vastustaja teinud kõik, et asetada XXX võimalikult kiiresti olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju nõue ei ole aga vastustaja hinnangul asjakohane ning selle rahuldamiseks puudub alus. Õiguslikus tähenduses ei ole mittevaralise kahjuna arvestatav igasugune terviserike või ebameeldiv elukogemus. Tervise kahjustamisega kaasnevaks mittevaraliseks kahjuks loetakse eelkõige: vajadust kõrvalise abi järele, teadmatust oma tervise paranemise võimalikkusest, püsivat kehalist terviklikkuse kaotust, väljanägemise muutumist, olulist psüühika ja närbitegevuse häiret jms. Vastustaja hinnangul on meelevaldne lugeda kohtutäituri teatise lugemisest tekkivaid emotsioone eeltoodud loetelu mõttes tõsisteks või tekkinud tervisekahjusid olulisteks. 2 Vastustaja väidab, et varalise kahju all mõistetakse vähenenud sissetulekut, ravikulusid, kulutusi tervise taastamiseks ja muid varalise iseloomuga kulutusi. Kuid varalise iseloomuga kahjulikke tagajärgi ei saa käsitleda mittevaraliste õiguste rikkumisena. Mittevaralise kahjuna ei saa vaadelda majanduslikke probleeme eraelus. Selline kahju on varaline kahju, mille olemasolu ja suuruse peab tõendama hüvitust nõudev isik, kuid käesolevas asjas sellist nõuet esitatud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Väärteomenetluse seadustiku § 57 lõike 1 punkt 4 paneb kohtuvälisele menetlejale kohustuse kontrollida kiirmenetluse otsuse koostamisel üksnes menetlusaluse ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Vastustaja esindaja on pannud oma töötajatele kohustuseks selgitada täiendavalt menetluse käigus välja ka menetlusaluste elukoha aadressid. Saadud andmeid kõrvutatakse koheselt rahvastikuregistri andmetega. Kuid käesoleval juhul olid esitatud andmed vastavuses registrisse kantutega ning kohtuvälisel menetlejal ei olnud mingisugust alust kahelda, et esitatud andmed võiksid kuuluda kellelegi teisele. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt määrati XXX 23.septembril 2006 Tartu linnas bussiliinil nr 3A sõidupiletita sõitmise eest väärteo kiirmenetluse otsus nr K002955, millega mõisteti menetlusaluselt välja rahatrahv summas 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Kuna 15 päeva jooksul trahvi ei tasutud, edastati see täitmiseks Viru tööpiirkonna kohtutäitur Viktoria Šabassile. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitmisteade saadeti tähtkirjana XXX kodusele aadressile 25.10.2006, kus kaebaja abikaasa Svetlana Toompere võttis XXX nimele saadetud tähtkirja vastu. Seega kaebaja oli või pidi olema teadlik kohtutäituri poolt saadetud saadetisest, kus oli esitletud võlgnevuse vabatahtliku tasumise tähtajaks märgitud kümme päeva. Samuti oli täitmisteates selgitatud, et nimetatud tähtaeg hakkab kulgema alles teate kättetoimetamise päevast (tl 21-22). Kaebaja väide, et tal puudus võimalus paluda kohtutäiturilt selgitusi antud täiteteatise tausta kohta ja et telefoni teel suulise järelepärimise tegemiseks on kümne päevane tähtaeg liiga lühike, on paljasõnaline ja ei ole põhjendatud. Vastustaja nõustub kaebuses esitatud seisukohaga, et XXX ei saanud olla ega pidanudki olema teadlik 23.09.2006 temale määratud väärteo kiirmenetluse otsusest, küll aga oli kaebajal võimalus paluda kohtutäiturilt selgitusi antud täiteteate tausta kohta, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kohtutäituriga oleks võinud nii kaebaja abikaasa kui ka kaebaja ise - kas siis helistada või meilida või ükskõik missuguse sidevahendiga ühendust võtta, olenemata tänapäeval sellest, kus iganes see kaebuses viidatud komandeering poleks ka toimunud. Kuna kaebaja kohtutäituriga vabatahtlikult ühendust ei võtnud, siis kohtutäitur arestis kaebaja arveldusarve (tl 18-19). Alles 15.12.2006 võttis XXX ühendust vastustaja esindaja, selgitades, et digitaalne foto, mille vastustaja esindaja kaebajale saatis, ei ole tehtud XXX, vaid sellel fotol on tema vend Andrei Toompere. 3 Asja materjalidest nähtuvalt saatis vastustaja viivitamatult 18.12.2006 kohtutäiturile avalduse täiteasja nr 169/2006/1908 lõpetamiseks, kuna on esitatud valeandmed (tl 62). Kohus on seisukohal, et vastustaja, lõpetades viivitamatult täitemenetluse ja loobudes rahatrahvi nõudest, tegi kõik vajaliku selleks, et negatiivseid tagajärgi vähendada miinimumini ja asetada XXX võimalikult kiiresti olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama seaduse lõike 3 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et kaebajale tekitati otsest varalist kahju kogusummas 1341.55 krooni alljärgnevalt: 1) kohtutäituri poolt kinnipeetud rahatrahv summas 1269.05 krooni; 2) kulutused telefonikõnedele summas 37.50 krooni ja 3) kulutused transpordile summas 35 krooni. Seega on kohus seisukohal, et otsene varaline kahju summas 1341.55 krooni on tõendatud ja tuleb kaebaja kasuks välja mõista vastustajalt. Kaebaja palub kohtul välja mõista mittevaraline kahju suuruses 20 000 krooni. Kaebuse kohaselt seisneb kaebajale mittevaralise kahju tekitamine selles, et kohtutäituri poolt saadetud teatis põhjustas talle suuri üleelamisi ja närveerimist, mis mõjus tema tervisele ja psüühikale, mille tulemuseks oli tema haigestumine, mis on tõendatud töövõimetuslehega ja suunamisega spetsialist-neuroloogi juurde. Samuti põhjendab ta oma mittevaralise kahju nõuet asjaoluga, et kuna arveldusarve arestimine toimus pühade-eelsel ajal, ei olnud kaebajal võimalust soetada allahinnatud jõulukaupu. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase käitumisega. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et vastustaja kontrollis vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 57 lõike 1 punkti 4 kohaselt menetlusaluse ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Kuna antud juhul Andrei Toompere teadis oma venna – XXX - ees- ja perekonnanime, samuti isikukoodi ja elukoha aadressi, siis valeandmete esitajaks oli tema. Ja kuna esitatud andmed ja ka elukoha aadress olid vastavuses rahvastikuregistri andmetega, siis ei tekkinud vastustajal kahtlust, et piletita sõitja esitab valeandmeid ja et esitatud andmed võiksid kuuluda kellelegi teisele. Antud asja materjalidest nähtub, et kaebaja haigestus 23.04.2007 ja oli töövõimetuslehel kuni 27.04.2007 (tl 9), samuti on ta 04.05.2007 pöördunud Almeda Kliinikusse konsultatsioonile (tl 10). 4 Tervise kahjustamisega kaasnevaks mittevaraliseks kahjuks loetakse eelkõige: vajadust kõrvalise abi järele, teadmatust oma tervise paranemise võimalikkusest, püsivat kehalist terviklikkuse kaotust, väljanägemise muutumist, olulist psüühika ja närvitegevuse häiret. Kohus on seisukohal, et iga üleelamine ei tekita mittevaralist kahju ning ka mittevaralise kahju tekkimine ei anna iga kord alust hüvitamise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kohtutäituri teatise lugemisest tekkivaid emotsioone ei saa lugeda eelnimetatud loetelu mõttes tõsisteks või tekkinud tervisekahjusid olulisteks. Samuti leiab kohus, et nii töövõimetuslehe, mis väljastati kaebajale 4 kuud hiljem, kui konsultatsiooni otsuse, millega kaebaja suunati spetsialist-neuroloogi juurde, esitamine kohtule ei tõenda kaebaja tervise kahjustamist tõsiselt või oluliselt vastustaja poolt ja nende vahel puudub põhjuslik seos. Ka Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et mittevaralise kahjuna ei saa vaadelda majanduslikke probleeme eraelus. Selline kahju on varaline kahju, mille olemasolu ja suuruse peab tõendama hüvitust nõudev isik, kuid käesolevas asjas kaebaja sellist varalise kahju hüvitamise nõuet esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et XXX väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks puudub alus, sest RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase käitumisega, kuid vastustaja tegevuses kohus ei tuvastanud süülist õigusvastast käitumist, mistõttu selles osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Küll aga on kaebaja vend – Andrei Toompere pahatahtlikul eesmärgil kasutanud oma venna XXX isikuandmeid, esitades need kohtuvälisele menetlejale ja tekitades sellega XXX ebameeldivusi. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb vastavalt HKMS § 92 lg 2 jagada kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus jätab vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata juriidilise teenuse maksumuse summas 6000 krooni, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi ei arvet ega eelnimetatud summa tasumist tõendavat dokumenti. Kaebuses halduskohtule on palutud välja mõista summa 27 341.55 krooni, kaebus rahuldatakse osaliselt summas 1341.55 krooni, s.o 5%. Kaebaja on kandnud menetluskulusid tasutud riigilõivu näol 820.20 krooni ning 5% sellest, s.o 41 krooni tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks. Maare Aloe kohtunik 5