Obsah (6)

§ 6§ 9§ 7§ 26§ 92§ 93

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-07-1676 Otsuse kuupäev 28. november 2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Artur Meritsa kaebus Viljandi Linnavalitsuse

) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on omandireformist tulenev avalik-õiguslik suhe, mille tõttu kuulub käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega.

§ 6

lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, mille tõttu on tegemist lubatava kaebusega.

§ 9

lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 9

lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. ORAS § 19 lõike 1 kaks esimest lauset sätestavad, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtuväliselt või kohtu korras. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja vaideotsuse kätte 27.07.2007.a (tl 5), mida tõendab koopia ümbrikust (tl 17) ja kuna kaebus on Tartu Halduskohtus registreeritud 24.08.2007.a (tl 3) on tegemist tähtaegselt esitatud kaebusega. 5.

§ 7

lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 26

lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi ja teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks, samuti tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi.

§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus saab tuvastada toimingu õigusvastasuse ja tühistada ainult isiku õigusi rikkuva või vabadusi piirava haldusakti ja teha haldusorganile kohustuslikud ettekirjutused ainult juhul, kui on rikutud isiku subjektiivseid õigusi. Kohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et vaidemenetlus on õigusvastaselt lõpetamata, vaidlusalune haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi, mille tõttu kuulub kaebus rahuldamisele. 7 Templijäljendiga A.Meritsa 31.01.2007.a vaidel (tl 13) on tõendatud, et A.Merits esitas 08.02.2007.a Viljandi Linnavalitsusele vaide Viljandi Linnavalitsuse 11.12.2006.a korraldusele nr

1. Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2007.a kirjaga (tl 15-16) on tõendatud, et vastustaja jättis vaide käiguta ja andis kaebuse esitajale 10- päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja linnavalitsuse kirja kätte alles 03.05.2007.a. Vaide tagastamist reguleerib HMS § 79, mille
2. lõike punkti 2 kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. HMS § 79 lõige 3 sätestab, et vaide tagastamisest teatatakse isikule posti teel vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. HMS § 86 sätestab lõikes 1, et vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. Sama paragrahvi
3. lõige sätestab, et vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise kohta. Sama paragrahvi
4. lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt vormistatakse ka vaide tagastamine haldusorgani poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebuse esitajale oleks vastustaja poolt 08.02.2007.a vastuvõetud vaie tagastatud ja tagastamist vastavas teates põhjendatud ning selgitatud edasikaebamise korda. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on seisukohal, et vastustaja on HMS § 79 lõike 3 eiramisega rikkunud menetlusnõudeid ja menetlusnõuete rikkumine on mõjutanud asja otsustamist. Omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 13 lõige 7 sätestab, et õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud vara kompenseerimise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kompensatsiooni rahas väljamaksmise korral aga õigustatud subjekti näidatud pangakontole, siis kompenseerimise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse. Kui õigustatud subjekt on õigeaegselt esitanud avalduse kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kuid seda ei ole rahuldatud erastamisväärtpaberite väljaandmise tähtaja jooksul, siis peab ta kuue kuu jooksul nimetatud tähtpäevast arvates esitama avalduse kompensatsiooni maksmiseks pangakontole. Kui õigustatud subjekt nimetatud avaldust mõjuva põhjuseta tähtaegselt ei esita, siis kompenseerimise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus
5. juulist
6. a nr. 216 Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra kohta (edaspidi Määrus) punkt 34 sätestab, et Kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus kompensatsiooni määramise kohta tehakse õigustatud subjektidele teatavaks kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus kompensatsiooni määramise kohta paigutatakse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse, ärakiri korraldusest kompensatsiooni määramise 8 kohta antakse igale õigustatud subjektile või tema volinikule allkirja vastu. Kui õigustatud subjekte on rohkem kui üks, siis antakse igale isikule korralduse ärakirja asemel väljavõte korraldusest, kus näidatakse ära ainult temale määratud kompensatsiooni osa. Õigustatud subjekt on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates vara kompenseerimise otsuse vastuvõtmisest, esitama kohaliku omavalitsuse täitevorganile vormikohase avalduse kompensatsiooni väljamaksmiseks tema poolt näidatud pangakontole. Kui õigustatud subjekt on õigeaegselt esitanud avalduse kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kuid seda ei rahuldata erastamisväärtpaberite väljaandmise lõpptähtpäevaks, siis peab ta kuue kuu jooksul nimetatud tähtpäevast arvates esitama avalduse kompensatsiooni väljamaksmiseks tema poolt näidatud pangakontole. Kui õigustatud subjekt ei saa nimetatud tähtaja jooksul mõjuvatel põhjustel esitada kompensatsiooni väljamaksmise avaldust, peab ta sellest enne tähtaja möödumist teatama kohaliku omavalitsuse täitevorganile ja taotlema tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan loeb esitatud põhjused mõjuvateks, pikendab ta kompensatsiooni vastuvõtmise tähtaega. Kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan leiab, et kompensatsiooni tähtajaks vastuvõtmata jätmise põhjused ei ole mõjuvad või on tõendamata, annab ta korralduse tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, teatades sellest taotlejale. Kui õigustatud subjekt ei esita kompensatsiooni väljamaksmise avaldust viimaseks tema suhtes kehtestatud tähtajaks, tühistab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kompenseerimisotsuse ja lõpetab kompenseerimismenetluse. Kuna vastustaja ei ole seaduslikus korras tagastanud kaebuse esitaja vaiet, siis puudub vastustajal õiguslik alus vaidlusaluses korralduses toodud väiteks, et õigustatud subjekt A.Merits ei ole esitanud määratud tähtaja jooksul vormikohast avaldust kompensatsiooni kandmiseks pangakontole. Põhjendatuks tuleb lugeda kaebuse esitaja väide, et vastustaja on eiranud hea haldus tava. Vastustajal sai õiguslik alus kaebuse esitaja suhtes ORAS § 13 lõikes 7 sätestatu ja Määruse punktis 34 sätestatu kohaldamiseks tekkida ainult pärast seda, kui ta teavitas HMS §-de 79 lõikes 3 ja 86 sätestatu kohaselt kaebuse esitajat vaide tagastamisest. Kuna vastustaja on selle kohustuse jätnud täitmata, siis oli kaebuse esitaja õigustatud hea halduse tavast tingituna arvama, et tema vaide lahendamine viibib ja ta ei ole õiguslikult veel seotud vormikohase avalduse esitamise kohustusega. Vastustaja poolt esitatud asjaolud ei anna alust väiteks, et kaebuse esitaja on vaidemenetluses käitunud pahauskselt. Vastustaja poolt läbiviidud vaidemenetlus on seega vastuolus HMS §-dega 58, 79 lõike 1 punktiga 2 ja lõikega 3 ja §-ga
7. Vaidlustatud korraldus on aga vastuolus ORAS § 13 lõikega 7 ja Määruse punktiga
8. Õigusvastane vaidemenetlus ja haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus lahendada 08.02.2008.a A.Meritsalt laekunud vaie seadusega sätestatud korras ja määrata A.Meritsale uus tähtaeg vormikohase avalduse (Määruse p 34) esitamiseks. 6.

§ 92

lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lõige 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebuse esitaja kohtukulude nimekirja kohaselt on kaebuse esitaja menetluskulude suuruseks 16 895 krooni, millest 80 krooni on riigilõiv ja 16 815 krooni kulutused õigusabile. Menetluskulude kandmine on kuludokumentidega tõendatud. Kohus on seisukohal, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt välja mõista. Roby Koik Kohtunik 9