Obsah (6)

§ 6§ 9§ 7§ 26§ 92§ 93

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-07-1707 Otsuse kuupäev 28. november 2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Artur Merits`a kaebus Viljandi Linnavalitsuse

) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on omandireformist tulenev avalik-õiguslik suhe, mille tõttu kuulub käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega.

§ 6

lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, mille tõttu on tegemist lubatava kaebusega.

§ 9

lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. ORAS § 19 lõike 1 kaks esimest lauset sätestavad, et õigusvastaselt 4 võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtuväliselt või kohtu korras. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. 06.08.2007.a antud korraldusele on kaebus Tartu Halduskohtus registreeritud 31.08.2007.a (tl 3), seega on tegemist tähtaegselt esitatud kaebusega.

§ 7

lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 26

lõike 1 punkti 1kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi.

§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus saab tühistada ainult isiku õigusi rikkuva või vabadusi piirava haldusakti ja teha haldusorganile kohustusliku ettekirjutuse ainult juhul, kui on rikutud isiku subjektiivseid õigusi. Kohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et vaidlusalune haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi, mille tõttu kuulub kaebus rahuldamisele. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustajaga, et HMS § 26 lõige 4 võimaldab haldusorganile formaalset dokumendi kättetoimetamist. Samas on kohtu arvates enam kui küsitav, kas formaalse kättetoimetamise korral, saab käesoleval juhul dokumendi kättetoimetamise aega, mis antud juhul on

1. veebruarist 2007.a kuni
2. märtsini 2007.a lugeda vaidlusaluse kuue kuulise tähtaja hulka. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on vastustaja eiranud menetlusnõudeid mahus, mis on mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja ei ole suutnud ümber lükata kaebuse esitaja väidet, et 03.05.2007.a tehti Viljandi Linnavalitsuse 19.02.2007.a korraldusest nr 128 (tl 11-12) kaebuse esitajale teatavaks ainult esimene ja kolmas lehekülg. Seega tuleb see asjaolu tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Seega ei toimunud 03.05.2007.a korralduse teatavaks tegemine kooskõlas HMS § 86, mille kohaselt tuleb vaideotsus tervikuna toimetada kätte vaide esitajale. Vaideotsuse tegemise ajaks oli vastustajal ka üheselt selge, millal jõustus Viljandi Linnavalitsuse 08.01.2007.a korraldus (tl 8). Kuna korralduse jõustumine on seotud adressaatidele teatavakstegemisega ja kaebuse esitaja taotles kompenseerimismenetluse peatamist, siis on kohus seisukohal, et hea halduse tavast ja selgitamiskohutusest lähtudes oleks pidanud vastustaja vaideotsuses kuupäevaliselt näitama, millal lõppeb kuue kuuline tähtaeg. HMS §-de 81 ja 60 lõike 2 koostoimest tulenevalt peab haldusorgani seisukoht haldusakti täitmise peatamata jätmiseks sisalduma haldusakti resolutiivosas, kuna ainult resolutiivosa on haldusakti osaks, mis on kõigile täitmiseks kohustuslik. Vaideotsuse resolutiivosa (tl 12) ei sisalda aga vastustaja seisukohta haldusakti täitmise peatamise taotluse suhtes. Vastustaja eksitava käitumise tõttu jäi kaebuse esitajale õigustatult mulje, et kuue kuuline tähtaeg pikeneb vaidemenetluse aja võrra ja et vastustaja teavitab kaebuse esitajat täiendavalt tähtaja küsimuses. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kaks kuud, so periood mil kaebuse esitajale tehti reaalselt osaliselt teatavaks vaideotsus, tuleb maha arvata kuue kuulisest tähtajast, mis tähendab aga seda, et 06.08.2007.a, mil anti Viljandi Linnavalitsuse 5 korraldus nr 556, ei olnud veel möödunud kaebuse esitajale antud kuue kuuline tähtaeg, kuna vastustaja on osundanud, et 08.01.2007.a korraldus nr 17 jõustus 11.01.2007.a. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja on õigustatult leidnud, et vastustaja on eiranud hea halduse tava ja menetlusosalise abistamise ja informeerimise kohustust. Kuna kaebuse esitajale ei ole vaideotsuses üheselt selgeks tehtud, millise tähtajani ta saab ja peab toiminguid tegema, siis tuleb asuda seisukohale, et ORAS § 13 lõikes 7 sätestatu ja Eesti Vabariigi Valitsuse määrus
3. juulist
4. a nr. 216 Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra kohta punktis 34 sätestatu kohaldamiseks kaebuse esitaja suhtes puudus alus ja vaidlusalune korraldus (tl 13) on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mille tõttu tuleb vaidlusalune korraldus tühistada.

§ 92

lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lõige 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebuse esitaja kohtukulude nimekirja kohaselt on kaebuse esitaja menetluskulude suuruseks 5 829,20 krooni (tl 38). Menetluskulude kandmine on kuludokumentidega tõendatud. Kohus on seisukohal, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt välja mõista. Roby Koik Kohtunik 6