KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 30.mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1594 Haldusasi R.T.`i kaebus Harku Vallavolikogu 09.06.1993 otsus

§ 12lg 3).

2.Kaebajal on õigus esitada taotlus riigilõivu, 10 krooni tagastamiseks riigilõivu võtnud asutusele. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. 3.Saata määruse ärakiri R.T.`ile, esindajale Raul Talts`ile ja vastustajate esindajale Viive Kaur`ile. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. KOHUS LEIAB: 1.09.08.2006 esitas R.T. halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 09.06.1993 otsuse tühistamiseks ning Harku Vallavalitsuse kohustamiseks kahe nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise päevast menetlema R.T.`i 16.02.1995 avaldust eluruumi erastamiseks. Lisaks esitas kaebaja Harku Vallavolikogu 09.06.1993 otsuse osas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Halduskohtu 24.10.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta, kuna kaebus oli esitatud puudustega, samuti jäi kohtule arusaamatuks kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna kaebuses oli märgitud, et kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada 10.07.2006. 31.10.2006 esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles kõrvaldas kaebuses esinenud puudused. 2.Halduskohtu 09.01.2007 määrusega võeti R.T.i kaebus menetlusse ja alustati eelmenetlust. 02.03.2007 esitasid vastustajad seletuse kaebusele, milles palusid kohtul kontrollida kaebuse esitamise tähtaegsust ja taotlesid kuulata tunnistajatena üle Harku Vallavalitsuse ametnikud Sulev Roos`i ja Rein Kool`i. Kuna vastavalt

§ 12

lg 3 halduskohus kontrollib eelmenetluses kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist ja asjaolu, et vastustaja seadis kahtluse alla kaebuse esitamise tähtaegsuse, pidas kohus vajalikuks korraldada eelistung. 13.04.2007 toimunud eelistungil kuulas kohus tunnistajatena üle S.Roos`i ja R.Kool`i. 3.Kaebetähtaja ennistamise taotluses märgib kaebaja, et ta sai vaidlustatud haldusaktist teada alles 10.07.2006, kui vallavalitsus selle talle saatis. Eelnevalt ei olnud kaebaja vaidlustatud haldusakti olemasolust teadlik, kuigi ta oli pöördunud korduvalt suuliselt vastustaja poole eluruumi erastamise küsimuses. Kaebaja märgib, et on suhelnud korduvalt S.Roos`i ja R.Kool`iga, kuid mitte kunagi ei ole nimetatud isikud talle avaldanud, et xxxxxxx eluruumi osas on vastu võetud haldusakt, mis välistab kaebaja erastamisõiguse. Mõlemad on aga kaebajale korduvalt kinnitanud, et tema avaldus on menetluses. Kaebaja pöördus vastustaja poole kirjalikult märtsis 2006, kui talle teatati suuliselt vallavalitsusest, et erastamise avaldust ei saa rahuldada. Keeldumist kaebajale ei põhjendatud, samuti ei väljastatud kaebajale ühtegi haldusakti. Oma keeldumist aga põhjendas vallavalitsus kaebaja väimehele M. T.le. Viimasele teatati 2006.a. kevadel, et xxxxxx eluruumi näol on tegemist tööandja eluruumiga. Kuna esmakordselt pärast kaebaja erastamise avalduse esitamist väljendas vallavalitsus oma seisukohta avalduse osas, siis pöördus kaebaja vallavalitsuse poole kirjaliku teabenõudega. Vallavalitsus vastas 01.06.2006 kirjaga, et neil puudub informatsioon selle kohta, kas xxxxxx eluruumi erastamist puudutavaid haldusakte on üldse kunagi välja antud. Alles 06.07.2006 kirjas teatas vallavalitsus, et xxxxxx eluruum ei ole kunagi olnud erastamise objektiks ja kaebaja avaldust ei rahuldata. Kirjale oli juurde lisatud vaidlustatav haldusakt. Kaebaja leiab, et ei pidanud vajalikuks varem vastustaja poole pöörduda, kuna tema avaldust menetleti ja keelduvat otsust ei olnud tehtud. 1997.a. pöördus kaebaja esmakordselt R.Kool`i poole, kes oli sellel ajal kommunaalnõunik. Kaebaja soovis remontida korterit ja ta sai aru, et tal on võimalik korter erastada. Kui kaebaja oleks teadnud, et korterit erastada ei ole võimalik, poleks ta korterit remontinud. 4.Vastustajad leiavad, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja oli vaidlustatud otsusest teadlik juba enne 10.juunit 2007. Isegi kui eeldada, et kaebajal on EES-ist tulenev kaebeõigus, siis ei olnud vaidlustatud haldusakt vastuvõtmise ajal adresseeritud kaebajale ja see võeti vastu enne kaebaja poolt 16.02.1995 esitatud eluruumi erastamise avaldust. Kaebajale oli juba aastaid tagasi selgunud, et xxxxxxx eluruumi osas on vastu võetud haldusakt. Kaebaja on korduvalt vestelnud erastamise teemal vallaametnikega ning teadlik olnud asjaolust, et eluruum ei kuulu vallavolikogu otsuse kohaselt erastamisele. Juba erastamise avalduse esitamisel eeldas kaebaja, et avaldust ei rahuldata, kuna ta esitas avalduse juurde lisa, milles märkis, et eitava vastuse korral palub ta kirjalikku põhjendust, miks eiratakse erastamisseaduses ettenähtud korda. Kaebaja oleks ise pidanud hoolas olema ja nõudma teavet erastamise avalduse menetluse kohta. Kaebaja väide, et talle on korduvalt kinnitatud, et tema avalduse menetlemisega tegeletakse ning kaebajale antakse koheselt teada, kui avalduse osas on võetud seisukoht, on vale ja kohut eksitav. Esimese dokumentaalselt tõestava päringu on kaebaja esitanud alles 2006.a. suvel, so enam kui 10 aastat pärast erastamisavalduse esitamist. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kaebaja näol ei ole tegemist eaka inimesega, vaid aastaid juhtivatel kohtadel olnud ametnikuga, kes teadis täpselt kuidas asjaajamine käib. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja pidi hiljemalt 1997-1998 olema teadlik, et korter erastamisele ei kuulu. Kaebajal oleks pidanud tekkima ka huvi, miks ta erastamise avaldust ei ole lahendatud. 5.Kuni 31.12.2001 kehtinud

§ 9

lg 1 kohaselt tuli kaebus haldusakti peale halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist teada sai või pidi teada saama, kui seadus ei sätesta teisiti. 01.01.2002 kehtiva

§9

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigikohtu halduskolleegiumi 1.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 on märgitud: „Haldusaktist teadasaamise hetkeks tuleb üldjuhul lugeda haldusakti teatavaks tegemise hetk. Haldusakti teatavakstegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgne hinnang haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte.“ Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2000 määruses nr 3-3-1-5200 on märgitud: „Juhul, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel.“ 6.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse tähtaja ennistamise põhjendusena asjaolu, et Harku Vallavolikogu otsus 09.juunist 1993 saadeti talle vastusena korduvatele järelepärimistele alles 10.juulil

1. Põhjenduse kohta, mille kohaselt kaebajale ei ole vaidlustatud haldusakti vastustaja poolt teatavaks tehtud, märgib kohus, et Harku Vallavolikogu 09.06.1993 otsuse väljaandmise hetkel ei kehtinud veel kaebaja poolt viidatud Haldusmenetluse seadus, mistõttu nimetatud õigusaktist haldusakti kättetoimetamisele tulenevad nõuded käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et vastustajatel puudus õigusaktist tulenev kohustus teha vaidlustatav haldusakt vastuvõtmise ajal kaebajale teatavaks, kuna erastamise avalduse esitas kaebaja peale vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist, s.o. alles 16.02.
2. 7.Kaebaja põhjenduse kohta, et ta sai Harku Vallavolikogu 09.06.1993 otsusest teada alles 10.07.2006 leiab kohus, et kaebajal oli võimalus astuda vajalikke samme selleks, et otsus talle teatavaks tehtaks, oluliselt varem. Nimelt on kaebaja koos eluruumi ostueesõigusega erastamise avaldusega esitanud Harku Vallavalitsusele 16.02.1995 veel ka avalduse, milles ta märgib järgmist: „Soovin erastada elamispinda Tabasalu alevikus, xxxxxx, kuhu olen sisse kirjutatud aastast
3. Eitava vastuse puhul palun kirjalikku põhjendust, miks eiratakse 29.05.1992.a. erastamisseaduses ettenähtud korda.“ Kohus leiab, et sellise sisuga avalduse kirjutamisel pidi kaebaja juba 16.02.1995 omama teavet selle kohta, et talle võidakse eluruum jätta erastamata. Seega ei olnud kaebaja haldusakti vaidlustamiseks õigustatud seda ootama jääma, eeldades, et kui haldusakt ongi vastu võetud või võetakse, siis see talle kunagi ikka kätte toimetatakse. Pealegi võeti vaidlustatud haldusakt vastu siis, kui kaebaja polnud erastamise avaldust veel esitanudki ning sellest tulenevalt ei olnud ta haldusakti adressaadiks. Seetõttu puudus vallal ka otsene kohustus otsuse kaebajale teatavakstegemiseks. Kui ka haldusorganil lasub kohustus otsus sellest puudutatud isikule teatavaks teha, siis haldusorgani poolne haldusakti sellest puudutatud isikule teatavaks tegemise kohustuse võimalik kestev rikkumine ei saa viia olukorrani, kus puudutatud isiku poolt on selle otsuse tühistamise taotlemine võimalik nii kaua, kui kaua võib aega kuluda haldusorgani poolt teatavaks tegemise kohustuse täitmiseni puudutatud isiku suhtes. Niisugune tõlgendus viiks õiguskindluse printsiibi rikkumiseni ja looks ebakindluse isikutele, kelle jaoks haldusakt on soodustav. 8.Kuna kaebaja väidetavaks eesmärgiks oli eluruumi erastamine, siis pidi kaebajal tulenevalt EES §22 lg 61 ka olema teada, et eluruumide erastamise toimingute tegemine lõpetatakse 31.detsembriks
4. Tähelepanuväärne käesolevas asjas on see, et kaebaja ei esitanud kohtule ühtki dokumenti, millest nähtuks, et kaebaja pöördus Harku Vallavalitsuse poole seoses eluruumi erastamisega enne 29.03.
5. Kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised. Vastupidiselt kaebajale kinnitasid tunnistajad R.Kool ja S.Roos, et andes kaebajale 1997 ja 1998 luba üürikorteris remonditööde tegemiseks, rõhutati kaebajale iga kord, et ta ei saa xxxxxx eluruumi erastada. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes. Kohus leiab, et kaebaja oleks pidanud mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et selgitada välja, mis põhjusel viibib tema 16.02.1995 esitatud erastamisavalduse lahendamine. See, et kaebaja tutvus vaidlustatud otsusega alles 10.07.2006, ei muuda asjaolu, et kaebajale oli juba 16.02.1995 teada, et talle võidakse eluruumi erastamisest keelduda. Kui isegi eeldada, et kaebaja ei omanud 16.02.1995 infot eluruumi erastamise võimatuse kohta ja ei teadnud ka seda, et eluruumi erastamise toimingute tegemine lõpetati 31.12.2001, on esimese kirjaliku päringu esitamine vastustajale alles 29.03.2006, s.o. 11 aastat peale erastamisavalduse esitamist, ebamõistlikult pikk ja mitte millegagi põhjendatud. 9.30-päevane kaebetähtaeg on ette nähtud õiguskindluse kaitseks. Õiguskindluse põhimõtet tuleb arvestada ka kaebetähtaja ennistamisel. Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus. Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (

§ 12lg 3).

Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Käesolevas asjas kaebaja poolt selliseid tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjusi esitatud pole. Asja materjalide ja tunnistajate ütluste põhjal puudub alus väita, et Harku Vallavalitsus oleks kaebajat eksitanud või muul viisil tema suhtes pahatahtlikult käitunud. Kohus leiab arvestades tunnistajate ütlusi, et kaebajale pidi hiljemalt 1998.a. olema teada, et talle eluruumi ei erastata. Kaebaja ei ole astunud mõistliku aja jooksul vajalikke samme vaidlustatud otsusest teadasaamiseks ja selle tähtaegseks halduskohtus vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. 10.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Marion Vakker Kohtunik