← Eesti

3-07-1370/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1370 Otsuse kuupäev 30.11.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Jüri Niinemäe kaebus Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.01.2007 käskkirjade nr 1-3.13-4/45 ja nr 1-3.13-5/16 osaliseks tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 20.11.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Jüri Niinemäe, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova ja vastustaja – PRIA esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon

  1. Rahuldada kaebus.
  2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  3. jaanuari 2007.a. käskkiri nr 1-3.13-4/45 p 491 osas, millega vähendati Jüri Niinemäele makstavat põllumajanduslikku keskkonnatoetust summas 11659,62 krooni.
  4. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  5. jaanuari 2007.a. käskkiri nr 1-3.13-5/16 p 312 osas, millega vähendati Jüri Niinemäele makstavat ebasoodsamate piirkondade toetust summas 6385,03 krooni.
  6. Teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutus vaadata põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse vähendamine Jüri Niinemäe osas uuesti läbi ja maksta välja põllumajanduslik keskkonnatoetus, mida on alusetult vähendatud summas 11659,62 krooni ja maksta välja ebasoodsamate piirkondade toetus, mida on alusetult vähendatud summas 6385,
  8. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Jüri Niinemäe kasuks välja menetluskulud summas 8340 ( kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend) krooni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik FIE Jüri Niinemäe (Jüri Niinemäe Haldja talu) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile
  9. aastal pindalatoetuste taotluse, millega taotles pindalatoetusi (ühtne pindalatoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus ja põllumajanduslikku keskkonnatoetus) erinevatele põldudele. 02.08.2006 viidi läbi kohapealne kontroll, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 060076-70-023 (tl 7-8). Kontrollaruande lisa nr 1 (tl 9-11) koostati 13.11.2006.a. Arvestades kontrolli tulemusi andis PRIA peadirektor 25.01.2007 välja käskkirjad nr 1- 3.134/45 ja nr 1-3.13-5/16, millega määrati kaebajale
  10. aasta eest põllumajanduslikku keskkonnatoetust ja ebasoodsamate piirkondade toetust osaliselt. Kaebuse esitaja ei nõustunud käskkirjades nr 1-3.13-4/45 ja nr 1-3.13-5/16 toodud põhjustega ja esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile vaide. PRIA jättis 31.05.2007 vaideotsusega nr 13-25/157 vaide rahuldamata. Jüri Niinemäe sai vaideotsuse kätte 02.06.
  12. juulil 2007.a. esitas Jüri Niinemäe Pärnu Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.01.2007.a. käskkirja nr 13.13-4/45 ja käskkirja nr 1-3.13-5/16 osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks nimetatud haldusaktide tagasitäitmise kohta. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.01.2007.a. käskkirja nr 1-3.13-4/45 ja käskkirja nr 1-3.13-5/16 tühistamist osas, millega vähendati talle makstavat põllumajanduslikku keskkonnatoetust ja ebasoodsamate piirkondade toetust. Kaebaja palus teha PRIA`le ettekirjutus nimetatud haldusaktide tagasitäitmiseks. Tagasitäitmisena käsitleb kaebaja põllumajandusliku keskkonnatoetuse väljamaksmist summas 11659,62 krooni ja ebasoodsamate piirkondade toetuse väljamaksmist summas 6385,03 krooni. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse vähendamist taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevuse tõttu summas 122, 47 krooni kaebaja ei vaidlusta. 02.08.2006.a. viidi kaebuse esitaja põldudel läbi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolne kohapealne kontroll, mille kohta koostati samal päeval (02.08.2006.a.) kontrollaruanne nr 060076-70-
  13. Antud kontrollaruandes ei toodud välja ühtegi puudust ega pretensiooni samuti ei tehtud ühtegi ettekirjutust. Kontrollaruandes on jäetud tühjaks lahter "ettekirjutus", mille ees olev kastike on läbi kriipsutatud. Lahter "inspektori märkused" on tähistatud suurelt sümboliga " Z ", mis viitab asjaolule, et kontrolli teostanud inspektoril kaebuse esitaja põllumassiivide kohta märkuseid ei esinenud. Kontrollaruande allkirjastasid vastutav inspektor Kulla Elias ja inspektorid Hille Nipernadi ning Meeli Kytö. Tutvunud ja jäänud rahule kontrollaruandega allkirjastas kontrolli läbiviimise päeval (02.08.2006.a.) selle ka kaebuse esitaja. Kontrollaruande sisestaja Diana Kobbin allkirjastas selle 08.08.2006.a. ja kontrollaruande autoriseerija Kulla Elias allkirjastas kontrollaruande 18.08.2006.a. 2 13.11.2006.a. trükkis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet kontrollaruande nr 060076-70-023 lisa 1 "põldude kontroll-leht" (3 lk, Vorm PTV.K503). Antud lisa 1 lahtris "avastatud puuduste koodid *" oli märgitud kolme kaebuse esitaja põllumassiivi nr 6, nr 11 ja nr 19 (põllumassiivi nr 50951873352, nr 51051813593 ja nr 51252268934) puudustena KKP14 (põllul kasvab ulatuslik tuulekaer) ja KKP8A (põllumajandusmaa hooldamata). Lisa 1 on allkirjastamata ja sellele on märgitud väikses kirjas vaid trükkija nimi. 20.11.2006.a. esitas kaebuse esitaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile järelepärimise, milles palus selgitust kontrollaruande nr 060076-70-023 lisa 1 kohta, millises oli alusetult toodud välja kolme põllumassiivi nr 6, nr 11 ja nr 19 puudusena KKP8A (põllumajandusmaa hooldamata). 18.01.2007.a. väljastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet vastuse kaebuse esitaja järelpärimisele, milles teatas, et kohapealset kontrolli teostaval inspektoril ei ole kohustust kontrolli käigus tuvastatud nõuete rikkumisi kontrollaruande märkuste lahtris kirjeldada. Vastuses teatas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv, et 02.08.2006.a. kaebuse esitaja majandusüksuses toimunud kontrolli käigus põldudel nr 5, 6, 11 ja 19 tuvastatud puudused on märgitud veakoodiga vastavate põldude taha. Põllul nr 5 tuvastati tuulekaera levik ja põldudel nr 6, 11 ja 19 tuulekaera ulatuslik levik. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millist eesmärki täidavad sellisel juhul kontrollaruande blanketil lahtrid "inspektori märkused" ja "ettekirjutus". Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuses (18.01.2007.a.) ei ole sõnagi sellest, kuidas tekkisid kontrollaruande nr 060076-70-023 lisas 1 põldudele nr 6, nr 11 ja nr 19 puudusteks KKP8A (põllumajandusmaa hooldamata). Eelnimetatut ei ole loetletud ka vastuses 18.01.2007.a. väljatoodud puuduste hulgas. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et tuulekaeraga hõlmatud põldude käsitlemine umbrohtumisena on vastuolus kogu antud valdkonda reguleeriva seadusandlusega ning ka kontrollaruande nr 060076-70-023 lisa 1 kolmandal leheküljel toodud puuduste koodidega, mille järgi on kood KKP14 = põllul kasvab ulatuslik tuulekaer ja kood KKP8A = põllumajandusmaa hooldamata, kaks täiesti eraldi asja. Umbrohtumise kohta vastav kood puudub. 02.08.2006.a. läbi viidud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolse kontrolli käigus leiti küll kaebuse esitaja põllumassiividelt nr 6, nr 11 ja nr 19 natuke tuulekaera, kuid need põllud ei olnud kindlasti mitte hooldamata. Asjaolu, et põllud oleks just kui hooldamata või umbrohtunud ei mainitud kontrolli teostamise käigus inspektorite poolt kordagi, samuti ei ole seda märgitud ka kontrolli käigus, koha peal koostatud kontrollaruandes nr 060076-70-
  14. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolne valehinnang, et eelnimetatud põllumassiivid on hooldamata väljendus täiesti ootamatult alles 13.11.2006.a. koostatud kontrollaruande nr 060076-70-023 lisas
  15. Nimetatud dokumendis oli välja toodud puudustena KKP14 (põllul kasvab ulatuslik tuulekaer) kõrval ka KKP8A (põllumajandusmaa hooldamata). Asjaolu, et põllumassiivid nr 6, nr 11 ja nr 19 ei olnud tegelikkuses 02.08.2006.a. läbi viidud kontrolli ajal hooldamata ega umbrohtunud on kaebuse esitaja ja kontrollaruande allkirjastanud vastutava inspektori Kulla Eliase vahelise vestluse käigus nentinud ka Kulla Elias ise. Nimetatu kohta andis Kulla Elias kaebuse esitajale ka kirjaliku seletuse, mis on allkirjastatud Kulla Elias poolt 02.07.2007.a. Kaebuse esitaja on alati hoidnud oma põlumajandusmaa heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras ning on järginud kõiki Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 3 toetuste saamiseks vajalikke nõudeid. Ükski kaebuse esitaja haritavatest põldudest pole olnud hooldamata ega umbrohtunud. Kaebuse esitaja on rakendanud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse
  16. peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid. Esitatud on tuulekaera teatis ja tuulekaera tõrjekava 23.05.2006 Taimetoodangu Inspektsiooni (TTI) Rapla Büroole. Tuulekaerast ei ole lihtsalt võimalik ühe aasta jooksul täielikult lahti saada. Tulenevalt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti enda väljaandele "Pindalatoetused 2006" lk 14 sisalduvale informatsioonile ei järgne sanktsiooni kui taotleja on Taimetoodangu Inspektsiooni (TTI) eelnevalt tuulekaera levikust teavitanud. Vaide rahuldamata jätmise põhjendusena on välja toodud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti seisukoht, et tuulekaeraga hõlmatud põlde käsitletakse ebasoodsate piirkondade ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse määruste raames umbrohtumusena. Eelnimetatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti seisukoha kohta puudub vaideotsuses igasugune õiguslik põhjendus. Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis PRIA, et kaebaja majandusüksuses viidi 02.08.2006.a. kohapealne kontroll läbi nõuetekohaselt ning kontrolli käigus mingeid märkusi kaebajal ei olnud, samuti ei ole kaebaja teinud märkusi kontrollaruandesse nr 060076-70-
  17. PRIA inspektor kontrollis, kas maale, mille maakasutustüübiks on taotlusel märgitud põllukultuurid, on tähtaegselt külvatud põllumajanduskultuur või rajatud mustkesa. Kaebajal oli põldudele nr 6, 11 ja 19 külvatud küll põllumajanduskultuuri (kaer, oder, nisu), kuid valdavalt olid teraviljapõllud umbrohtunud. Seetõttu märkiski inspektor nimetatud põldudele puudusekoodi KKP8, mis tähendab, et põllumajandusmaa või mustkesa on hooldamata. Puudus KKP8 on põldudele märgitud lähtuvalt nende umbrohtumusest ning tegemist on põldude nõuetele mittevastavuse olukorra fikseerimisega. Puudus KKP8 on objektiivne puudus, mis ei sõltu sellest, milliseid tegevusi on taotleja põldudel teinud. Nimetatud põldude osas tuvastati kohapealses kontrollis ulatuslik tuulekaera levik. Ebasoodsamate piirkondade ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse määrused ei näe ette tuulekaera esinemise korral Taimetoodangu Inspektsiooni teavitamist. Nimetatud toetuste raames käsitletakse tuulekaeraga hõlmatud põlde umbrohtumusena nagu antud juhul ka kontrollakti põldude kontroll-lehel ka fikseeritud on. PRIA-1 puudub alus kahelda, et järelevalveametnikud tegelesid puuduste tuvastamisel oma võimupiire ületades või ebapädevalt. Kaebaja väidab, et kontrollaruande allkirjastanud inspektor Kulla Eliase suulisest ja kirjalikust seletusest tuleb välja, nagu ei oleks põllud nr 6, nr 11 ja nr 19 olnud hooldamata. Kaebaja poolt esitatud Kulla Eliase seletuskirjast 02.07.2007 selgub aga, et nendel kolmel põllul oli ulatuslik tuulekaera levik, mille tõttu said need põllud ka vastavad puudusekoodid kirja. Seega ei lükka Kulla Eliase seletuskiri kolme põllu hooldamata jätmist ümber vaid kinnitab seda. Taimetoodangu Inspektsiooni teavitamist tuulekaera levikust kontrollitakse ühtse pindalatoetuse puhul vastavalt määruse nr 39 § 7 lg
  18. Kuna taotleja on tuulekaera olemasolust Taimetoodangu Inspektsiooni teavitanud ning rakendanud tuulekaera tõrjeabinõusid vastavalt 4 Põllumajandusministri määruse nr 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 2 lg 1-le ning Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 69 lg 1 -le, siis ühtse pindalatoetuse osas sanktsioone ei kohaldatud. Pindalapõhiseid toetuseid võib taotleda heas põllumajanduslikus korras olevale maale (Põllumajandusministri määruse nr 51 "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 3 lg 1 p 1 ja Põllumajandusministri määruse nr "Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord 49 § 3 lg 1). Kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri või peab seda maad hoidma mustkesas (määruse nr 51 § 8 lg 3 p 1, määrus nr 49 § 3 lg 2). Kuna kaebaja maad ei olnud heas põllumajanduslikus korras, siis vähendati toetuse summat hooldamata põldude osas. Kaebajale määrati ning maksti ebasoodsamate piirkondade toetust ja põllumajanduslikku keskkonnatoetust osaliselt. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab kaebuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja palus tühistada PRIA peadirektori
  19. jaanuari 2007.a. käskkirja nr 1-3.13-4/45 (punkt 491) osas, millega vähendati toetust keskkonnasõbraliku tootmise eest 11659,62 krooni ja käskkirja nr 1-3.13-5/16 (punkt 312) osas, millega vähendati toetussummat 6385,03 krooni. Käskkirjades märgitakse faktiline asjaolu, mis põhjusel toetust vähendatakse: põllumajandusmaa või mustkesa on hooldamata. Toetuste vähendamisel tugineb PRIA põllumajandusministri 20.
  21. a. määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 51) § 62 lg-le 1 ja § 63 lg-tele 1 ja 3 ning põllumajandusministri
  24. a määruse nr 49 „Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 49) § 3 lg-tele 1, 2 ja
  25. Jüri Niinemäe poolt toetustaotluse esitamise, maadel toimunud kontrolli ning vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud määruse nr 51 redaktsiooni § 62 kohaselt:

(1)Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole enne 31. juulit või § 3 lõikes 7 sätestatud tähtpäevaks niitnud rohumaad või ei ole karjatanud seal loomi, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus selle põllu osas rahuldamata. Eeltoodud sättes toodud rikkumisi loetakse üldisteks keskkonnanõuete rikkumiseks, mille puhul taotlus jääb rahuldamata. Sama määruse § 63 lg 1 ja lg 3 kohaselt
(1)Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole kasutuses olevale põllumajandusmaale 15. juuniks külvanud, maha pannud või istutanud põllumajanduskultuuri või ei hoia kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas, jäetakse taotlus selle põllu osas rahuldamata.
(3)Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole § 4 lõike 1 punktis 101 sätestatud tähtpäevaks niitnud poollooduslikke kooslusi või ei ole karjatanud seal loomi, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus selle põllu osas rahuldamata. 5 Eelosundatud sätetes toodud rikkumised loetakse keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumisteks, mille puhul taotlus jääb rahuldamata. Kohus on seisukohal, et tuginemine määruse nr 51 § 62 ja 63 sätetele PRIA peadirektori 25.01.2007.a. käskkirja nr 1-3.13-4/45 punktis 491 ja käskkirja nr 1-3.13-5/16 punktis 312 on asjakohatu ja eksitav. Ühtegi nendes normides loetletud rikkumist kaebaja majandusüksuses läbiviidud kontrollimisel ei tuvastatud ( kontrollakt tl 7-11). Vaidlustatud käskkirjades on asjakohatu on ka viide põllumajandusministri 20.04.2004.a. määruse nr 49 „Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 49) § 3 lg-tele 1, 2 ja 5. Määruse nr 49 § 3 sätestab nõuded põllumajandusmaa, püsirohumaa ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Nimetatud määruse (toetustaotluse esitamise, kontrolli ning vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud red) § 3 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt
(1)Toetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta.
(2)Kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, või peab seda maad hoidma mustkesas.
(5)Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale maale peab
  1. juuliks olema külvatud põllumajanduskultuur või peab seda maad hoidma mustkesas või peab seal
  2. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Eelviidatud määruse nr 49 § 3 lg-s1 sätestatakse, et toetust võib taotleda kas heas korras oleva põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa osas. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab nõuded kasutusel oleva põllumajandusmaa kohta ning lõige 3 põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Käesoleval juhul oli tegemist põllumajanduslikus kasutuses olevate põldudega. Kontrollimisel ei ole tuvastatud, et põldudele ei olnud põllumajanduskultuuri külvatud. Põldudel nr 6, 11ja 19, mis kontrollijate arvates olid hooldamata, oli külvatud ja kasvas kaer, oder ja nisu (tl 9-10). Seega määruse nr 49 § 3 lg-s 2 nimetatud rikkumist ei tuvastatud.. Kontrollijad tuvastasid põldudel nr 6, 11 ja 19 ulatusliku tuulekaera leviku (tl 13 ja 20). Käskkirjas nr 1-3.13-4/45 (keskkonnatoetus) on viitamine määruse nr 49 § 3 lg-tele 1, 2 ja 5 asjakohatu ka seetõttu, et keskkonnasõbraliku tootmise toetused ei kuulu määruse nr 49 reguleerimisalasse. Nimetatud määrusega sätestatakse ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord. Lisaks eelnevale märgib kohus, et vaidlustatud käskkirjadest nähtub, et väljamakstavat toetust vähendatakse ja on märgitud vähendamise põhjus (tl 14-15). Samas viidatakse määruse nr 51 paragrahvidele 62 ja 63, mis sätestasid põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotluse rahuldamata jätmise alused. Määruse nr 51 (toetustaotluse esitamise, kontrolli ning vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud red) järgi sätestasid toetuse vähendamise alused määruse nr 51 § 46 (üldised alused), § 47 (üldiste keskkonnanõuete rikkumine) ja § 48 (keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumine). Ebasoodsamate piirkondade toetuse vähendamise alused sätestas määruse nr 49 §
  3. Ka nimetatud sätetes toodud alused toetuse vähendamiseks ei võimalda põllumajanduslikku keskkonnatoetust ja ebasoodsamate piirkondade toetust vähendada vaidlustatud käskkirjades toodud faktilisel alusel.
  4. augustil 2006.a. läbiviidud kontrolli tulemusena neis sätetes käsitletud rikkumisi ei tuvastatud. 6 Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatakse haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nimetatud sätte kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Lähtudes PRIA peadirektori
  5. jaanuari 2007.a. käskkirja nr 1-3.134/45 punktis 491 ning käskkirja nr 1-3.13-5/16 punktis 312 märgitud õiguslikust alusest ei ole käskkiri antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Vastavalt HMS § 56 lg-tele 1 ja 2 peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt juhtinud tähelepanu haldusakti motiveerimise vajadusele. Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning akti kontrollitavuse. Riigikohus märgib
  6. märtsi 2002.a. otsuses haldusasjas nr 3-31-13-02, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Eeltoodud tingimused on kaebaja poolt vaidlustatud PRIA peadirektori
  7. jaanuari 2007.a. käskkirja nr 1-3.13-4/45 punktis 491 ja käskkirja nr 1-3.13-5/16 punktis 312 täielikult täitmata. Puudub faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline seos. Seega võib asuda seisukohale, et haldusakt on antud õigusliku aluseta. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 5 sätestab head põllumajandus- ja keskkonnatingimused. Nimetatud artikli p 1 kohaselt : Liikmesriigi tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige põllumajandusmaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil oleks heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded IV lisas sätestatud raamistiku alusel, siseriiklikul või regionaalsel tasandil, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure. See ei tohiks piirata seoses nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/1999 kohaldatavaid häid põllumajandustavasid käsitlevaid standardeid ega heade põllumajandustavade piirtaset ületavate põllumajanduse keskkonnameetmete kohaldamist. Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele tingimustele peab vastama heas põllumajanduslikus korras olev maa. Kui määratluse all „heas põllumajanduslikus korras olev maa“ tuleb mõista headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavat maad, millest räägitakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 5, siis peaksid heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuded siseriiklikes õigusaktides olla selgelt määratletud. Kui umbrohtumust, sealhulgas tuulekaera levikut, või umbrohutõrje meetmete rakendamata jätmist või ebapiisavat rakendamist peetakse oluliseks rikkumiseks, mille tõttu tuleb põllumajanduslikku keskkonnatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust või ka muid toetusi, kas vähendada või toetustaotlus rahuldamata jätta, siis õigusselguse huvides peab see rikkumine toetuse vähendamise või rahuldamata jätmise alusena olema ka vastavates õigusaktides kajastatud. Haldusakte, millega toetusi vähendatakse või toetustaotlus rahuldamata jäetakse, ei saa anda õigusliku aluseta. Kohus leiab, et antud juhul ei viidud toetuste vähendamisel läbi menetlust, mis olnuks kooskõlas hea halduse tavaga. Hea halduse tavaga ei saa lugeda kooskõlaks olevaks seda, et 02.08.2006.a. kui kaebuse esitaja põldudel viidi läbi PRIA poolne kohapealne kontroll ja koostati kontrollaruanne nr 060076-70-023, ei toodud kontrollaruandes välja ühtegi puudust, mis kontrollimisel tuvastati. Kontrollimisel avastatud rikkumised on märgitud hiljem vormistatud 7 kontrollaruande lisas nr 1, avastatud rikkumistest kaebajat ei teavitatud. Isegi, kui ei ole võimalik vormistada aruande lisa koheselt, tuleb isikut avastatud rikkumistest teavitada koheselt kohapeal ja anda talle võimalus selgituste ja vastuväidete esitamiseks. Seda ei ole tehtud. Lähtudes eeltoodud põhjendustest leiab kohus, et rikutud on kaebaja õigusi põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse määramisel ja maksmisel 2006.a. eest. Lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 1 rahuldab kohus kaebuse nõuded tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  8. jaanuari 2007.a. käskkiri nr 1-3.13-4/45 p 491 osas, millega vähendati Jüri Niinemäele makstavat põllumajanduslikku keskkonnatoetust summas 11659,62 krooni ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  9. jaanuari 2007.a. käskkiri nr 1-3.13-5/16 p 312 osas, millega vähendati Jüri Niinemäele makstavat ebasoodsamate piirkondade toetust summas 6385,03 krooni. Kohus rahuldab ka kaebuse nõude PRIA-le ettekirjutuse tegemiseks. Kohus teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutuse vaadata põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse vähendamine uuesti läbi ja maksta Jüri Niinemäele välja põllumajanduslik keskkonnatoetus, mida on summas 11659,62 krooni alusetult vähendatud ja maksta Jüri Niinemäele välja ebasoodsamate piirkondade toetus, mida on summas 6385,03 alusetult vähendatud. Menetluskulud Kaebuse esitaja esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulud koosnevad kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivust summas 80 krooni ja õigusabikuludest summas 8260 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Jüri Niinemäe kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 8340 krooni. Kohus leiab, et õigusabile tehtud kulutused on põhjendatud ja mõistlikud. Mai Saunanen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.