) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on politseiametniku pensionist tulenev avalik-õiguslik suhe, mille tõttu kuulub käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega.
lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, mille tõttu on tegemist lubatava kaebusega. Poolte vahel ei ole vaidlust kaebuse tähtaegsuse küsimuses. 5.
lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
lõike 1 punkti 1 kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus saab tühistada ainult isiku õigusi rikkuva või vabadusi piirava haldusakti. Kohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja ei piira tema vabadusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Asjasse puutuvaks õigusnormiks on PolTS § 211 lõige 3, mis sätestab, et iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsendi võrra tema pensioni arvestamise aluseks olnud ametipalgast, kuid maksimaalselt kuni 75 protsendini vastavast ametipalgast. Seega on seaduse regulatsioon täpne ja seadusandja tahe selge. Selleks, et isikul tekiks õigus politseiametniku pensioni 2,5 protsendilisele suurendamisele, peab ta olema politseiteenistuses täisaasta. Kaebuse esitaja teenistusstaaž on 22 aastat 11 kuud ja 3 päeva, mille tõttu on tal õigus 5 protsenti suurendatud pensionile, mitte 7,5 protsenti suurendatud pensionile. Kuna Politseiteenistuse seadus ise reguleerib seda küsimust, puudub kohtul alus Pensionikindlustuse seaduse § 29 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks vaidluses. Pensionikindlustuse seadus ei ole vaidlusse otsekohaldatav ega seda seadust ei ole võimalik kohaldada ka seaduse analoogia alusel. PolTS § 211 lõikest 3 tulenevat suurendatud politseiametniku pensioni võib tinglikult nimetada pikaajaliselt teenistuses olnud politseiametniku täiendavaks sotsiaalseks garantiiks või soodustuseks või hüveks, mille saamiseks tekib isikul õigus siis, kui ta on teenistuses olnud aasta. Kui seadusandja tahe oleks olnud teistsugune, oleks seadusandja selle õiguse sidunud kuudes arvestatava tähtajaga või sätestanud Politseiteenistuse seaduses pensioniõigusliku staaži täisaastaks ümardamise alused. 5 6.Kaebuse esitaja kohtukulu nimekirja (tl 64) kohaselt moodustuvad kaebuse esitaja kohtukulud kulutustest õigusabile summas 6490 krooni. Kohtukulu kandmine on vastavate tõenditega (tl 65-66) ka tõendatud. Tartu Halduskohtu 26.09.2007.a määrusega (tl 70-71) lõpetati asjas osaliselt menetlus
lõike 1 punkti 4 alusel ja määrati, et menetluskulude kandmine menetlusosaliste vahel jagatakse asjas tehtavas lõplikus kohtulahendis.
lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lõige 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
lõige 5 sätestab, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Seega tuleb kaebuse esitaja kohtukulud jagada poolte vahel proportsionaalselt ja vastustajalt tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista pool kaebuse esitaja kohtukuludest ehk 3 245 krooni. Roby Koik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.