Obsah (10)

§ 416§ 142§ 317§ 407§ 468§ 138§ 144§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-208

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber XXX. Asjaolud 31.05.2007 esitas Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) hagi AS vastu 5 645,90 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja ajavahemikul 01.07.2004 – 08.04.2005 üürnikuna XXX asuvat Vasalemma vallale kuuluvat eluruumi, mille haldajaks oli Vasalemma Vallavalitsus. Kostja jättis hagejale tasumata üüritasud ja kõrvalkulud kokku summas 5 645,90 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressidele XXX, mis on ka Rahvastikuregistris märgitud kostja elukoht ning XXX, mis on ka Haigekassa ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis märgitud kostja elukoht. Nimetatud aadressidelt tagastati hagimaterjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis märgitud aadressilt XXX on hagimaterjalid kohtule tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Hagimaterjalide kättetoimetamine ei õnnestunud ka politsei vahendusel. Kostja endise abikaasa poolt politseile antud informatsiooni kohaselt viibib kostja XXX. Kostja asukoht on politseile teadmata. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt

§ 317

lg 1 p-le 2 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud. Kohtu põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

§ 317

lg 1 p 2 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Vasalemma Vallavalitsuse ja AS vahel 27.07.2004 sõlmitud eluruumi üürilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg-le 1 erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni

1. aasta
2. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku 2 tagandada. EES § 152 lg 1 kohaselt eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna- või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Vabariigi Valitsuse 01.07.1993.a. määruse nr 198 p 11 kohaselt kohustatud subjekt jääb elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub elamu haldamiskulude eest kuni korteriühistu moodustamiseni vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud teenustasutariifidele ning pärast korteriühistu moodustamist vastavalt korteriühistu poolt kehtestatud haldamiskuludele. Tarbitud kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt kehtestatud tariifidele. Elamutes, kus korteriühistut ei asutata (4 või vähem omanikku), sõlmivad korteriomanikud elamu haldamiseks ühise tegutsemise lepingu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 ja § 82 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tulenevalt VÕS § 292 lg-st 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 5 645,90 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 3