3-07-2443/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi mittevõimaldamise kohta Kohtuasja number 3-07-2443 Määruse kuupäev 10.12.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vladimir Jarikov´i taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.12.2007, kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebe kord

1. Jätta Vladimir Jarikov´i taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.
2. Määrus saata teadmiseks taotluse esitajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht 03.12.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse Vladimir Jarikov´i taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Taotluse ja sellele lisatud materjalide kohaselt soovib V. Jarikov riigi õigusabi põhjusel, et Tartu Vangla töötajad paigutasid ta 08.11.2007.a jalutusruumi boksi, kus ta pidi üle tunni aja külmetama seljas pidžaama ja jalas lahtised kummist sussid. Nimetatud asjaolu suhtes on 20.11.2007.a alustatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kriminaalasi nr 07760000108 KarS § 291 tunnustel. Taotluses palub V. Jarikov määrata endale riigi poolt advokaat, kes koostaks kaebuse administratsiooni kohtu jaoks. Taotluse kohaselt on vangla rikkunud V. Jarikov´i õigusi ning tal on tekkinud suured probleemid, mille lahendamiseks vajab ta advokaadi abi. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et kuna Vladimir Jarikov on ülalnimetatud kriminaalasjas kannatanu ning ta soovib riigi õigusabi seoses nimetatud kriminaalasjaga, siis ei kuulu tema taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamisele põhjusel, et selle menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 1 RÕS § 10 lg 5 kohaselt, kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanuna või tsiviilkostjana, otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 41 lg 1 kohaselt antakse kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kohus on seisukohal, et V. Jarikov´il on võimalik oma õigusi kannatanuna kaitsta kriminaalasja raames ning selleks ei ole vajalik esitada kaebust halduskohtule. Kui V. Jarikov soovib taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik KrMS § 38 lg 2 kohaselt esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. KrMS § 38 lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba. Arvestades eeltoodut ning juhindudes RÕS § 10 lg 5 jätab kohus Vladimir Jarikov´i taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Taotluse esitajal on võimalik pöörduda riigi õigusabi saamiseks Tartu Maakohtu poole. Mai Saunanen Kohtunik 2