) § 35 lg 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus.
lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. 02.02.2005 on kostja koostanud ja 07.02.2005 seoses pankrotiavaldusega esitanud kohtule hageja võlanimekirja ja varanimekirja, milles märgib, et hagejal on vara 32 000 krooni 2
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 1 järgi peab haldur viivitamatult pärast pankrotiotsuse tegemist võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Kostja on varanimekirjas kinnitanud küll hageja vara summas 32 000 krooni olemasolu, kuid tegelikkuses antud vara AS Kesk-Eesti Ärikeskus ruumides ei asu ning kostja ei ole vara haldurile üle andnud vaid on vara omastanud või kasutanud seda kolmandate isikute huvides. TsÜS § 37 lg 1 järgi vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud juriidilisele isikule kahju, juriidilise isiku ees solidaarselt.
lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju hüvitis summas 32 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. TsMS § 48 lg 2 kohaselt tasutakse hagiga hinnalt riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. Hageja on taotlenud 32 000 krooni väljamõistmist. Riigilõivuseaduse (RLS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 2 450 krooni. 19.10.2005 määrusega on kohus hageja vabastanud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 2 450 krooni. Hannes Olev Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.