KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-849 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2007, Tallinn Tsiviilasi OÜ BIT Capital hagi Linda Ümera, Marge Ümera ja Herbert-Ken Ümera vastu eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.04.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Linda Ümera, Marge Ümera ja Herbert-Ken Ümera apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ BIT Capital (xxxxxxxx, asukoht x), esindaja Kristjan Sikk, kostjad Linda Ümera (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), Marge Ümera (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) ja Herbert-Ken Ümera (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kolmas isik Tallinna linn, esindaja Terje Lääts RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 26.04.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 05.02.1998 sõlmisid Linda Ümera ja Väino Väinsalu Tallinnas x asuva 2-toalise korteri müügilepingu. Korter nr x oli kinnistamata ja Väino Väinsalu omandas Linda Ümeralt korteri kui vallasasja. Linda Ümera kohustus lepingu punkti 3.1.3 kohaselt vabastama korteri ja tagama kõikide isikute väljaregistreerimise 6 kuu jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest. Väino Väinsaluga ei sõlmitud ühtegi kokkulepet, mis annaks Linda Ümerale või temaga koos elavatele isikutele õiguse asja kasutada või vallata selle võõrandamise järel. Ometi keeldus Linda Ümera korterit vabastamast ning ennast ja teisi korterit kasutanud isikuid välja registreerimast. 14.05.2002 kanti Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna poolt peetava kinnistusregistri ossa nr xxxxx x korter ja vallasasjast sai kinnisasi ehk korteriomand. Omanikukanne oli Väino Väinsalu nimel. 07.11.2003 sõlmisid Väino Väinsalu ja OÜ Armas Kodu müügilepingu ja Väino Väinsalu müüs asja edasi hagejale. Korteris elasid sees ja asja valdasid ilma õigusliku aluseta kostjad, kes valdavad asja tänaseni ja keelduvad korterist lahkumast. Hageja palus TsMS § 4 lg 1, § 60 lg 1, § 232 lg 1 ning AÕS § 68 lg 1 ja § 80 lg 1 ja lg 2 sätete alusel kohustada Linda ja Marge Ümerat andma hagejale üle Tallinnas x korteri ja kõigi selle abiruumide valdus viivitamatult peale käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist ning kohtukulud välja mõista Linda ja Marge Ümeralt. Kostjate keeldumise korral valdust vabatahtlikult üle andmast palus hageja kostjad välja tõsta. Linda ja Marge Ümera vaidlesid hagile vastu. Kostjad selgitasid, et neil ei ole teist elamispinda peale x eluruumi ja kostjate jaoks on tegemist koduga. Linda Ümera selgitas, et olles müünud korteri Väino Väinsalule, ei tasunud Väino Väinsalu ostu-müügilepingus nimetatud summat ja Linda Ümera korteri müügist raha ei saanud. 22.02.2005 esitasid kostjad avalduse Tallinna linnale munitsipaaleluruumi saamiseks. Kostjad selgitasid, et kui Tallinna linn neile kui vähekindlustatud isikutele eraldab munitsipaaleluruumi, tuleb kõne alla x eluruumist lahkumine. Marge Ümera on pensionär ja Herbert-Ken Ümera on koolilaps - nimetatud isikud endale iseseisvalt uut eluruumi muretseda ei suuda. Linda Ümera ei suuda üksikemana tagada eluruumi oma alaealisele lapsele, vanale emale ja iseendale. Kostjad leidsid, et vaidlus eluruumi väljanõudmiseks väidetavast ebaseaduslikust valdusest lõppes 28.05.2001, mil jõustus kohtumäärus 2/3719-7438/00 hageja õiguseellase Väino Väinsalu kohtusse ilmumata jäämise tõttu. Kuivõrd Väino Väinsalu sisuliselt loobus eluruumi valduse väljanõudmisest ja kostjate väljatõstmise nõudest ning menetlust lõpetav kohtumäärus on jõustunud, ei oma OÜ BIT Capital õigust esitada sama nõuet samade kostjate vastu. Väino Väinsalu loobus oma õiguse kohtulikust kaitsest ning seetõttu polnud hageja õiguseellasel OÜ-1 Armas Kodu protsessinormidest tulenevat õigust esitada hagi kostjate vastu eluruumi valduse nõudmiseks ja väljatõstmiseks. Tallinna linn palus jätta hagi rahuldamata. Tallinna linna esindaja leidis, et pensioniealist Marge Ümerat ja lapseealist Herbert-Ken Ümerat ei saa ilma teist eluruumi vastu andmata välja tõsta. Tallinna linnal teist eluruumi kostjatele vastu anda hetkel ei ole. Pooled peaksid leidma mõistliku kokkuleppe ja kostjad peaksid jätkama eluruumi x kasutamist üürilepingu alusel kuni uue elamispinna leidmiseni. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja kohustas Linda Ümerat ja Marge Ümerat andma hagejale üle Tallinnas x asuva korteri ja kõigi selle abiruumide valdus viivitamatult peale käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist. Valduse üleandmisest keeldumise korral tõsta Linda Ümera, Marge Ümera ja Herbert-Ken Ümera Tallinnas xkorterist ja selle abiruumidest välja. Kohus mõistis välja Linda Ümeralt ja Marge Ümeralt võrdsetes osades riigilõivu 60 krooni ja hageja õigusabikulud 9205 krooni. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses esitatud õiguslikel alustel. 2
(4)Kostjate kohustus korter vabastada tuleneb 05.02.1998 sõlmitud ostu-müügilepingu p-st 3.1.3. Kostjad ei ole kokku lepitud ajaks korterit vabastanud. Puudub õiguslik alus vaidlusaluse korteri valdamiseks. Põhjendatud pole kostja vastuväited hagile, mille kohaselt korteri esialgne ostja loobus kostjate väljatõstmise nõudest ja seetõttu pole hagi rahuldamine võimalik. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kostjad leiavad, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, eksis menetlusnormide kohaldamisel, ei ole hinnanud tõendeid ning kohtuotsuse järeldused ei ole vastavuses kohtuistungil ja menetluse käigus tuvastatud ja kindlakstehtud asjaoludega. Sotsiaalhoolekandeseadus (SHS) § 14 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse anda eluase isikule, kes ise ei ole suuteline ja võimeline seda tegema. Linda ja Marge Ümera selgitasid, et on valmis vabastama x korteri juhul, kui neil oleks olemas uus eluruum, kus elama asuda. Marge Ümera on pensioniealine varatu isik ja Herbert-Ken Ümera on alaealine koolilaps. Nende isikute väljatõstmine teist eluruumi vastu andmata pole SHS § 14 alusel võimalik. Menetlusse kaasatud Tallinna linn oli seisukohal, et kostjatel on õigus taotleda munitsipaaleluruumi ja kinnitas, et nimetatud isikud on Tallinna linna munitsipaaleluruumide saamiseks avalduse esitanud ja end järjekorda registreerinud. Tallinna linna esindaja kinnitas kohtus, et alaealise lapse ja pensioniealise eaka inimese väljatõstmine teist eluruumi vastu andmata ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas. Nimetatud väiteid ja asjaolusid maakohus ei analüüsinud ja alaealise lapse ning pensionieas eaka inimese väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata ei motiveerinud. Kostjad on seisukohal, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust elik jättis kohaldamata õigusnormi, mille kohaselt kostjate väljatõstmine eluruumist ilma teist eluruumi vastu andmata ei ole võimalik. Kostjad selgitasid, et x on olnud nende kodu pikki aastaid. Õigus kodule ei saa üles kaaluda hageja õigust ajada äri. Kostjad on seisukohal, et maakohtu 21.02.2007 istungil ei kontrollinud kohus, kas kolmas isik on kätte saanud kohtukutse ja istungi toimumise ajast teadlik. Nimelt puudus kohtuistungilt Tallinna linna esindaja ning kohus ei kontrollinud, mis põhjusel ei ole kolmanda isiku esindaja kohtuistungile ilmunud. Kolmas isik oli protsessiosaline ja õigustatud kohtuistungil osalema ja kolmandal isikul on kõik protsessiosalise õigused ja kohustused. Teadaolevalt ei ole kolmas isik avaldanud, et kohtuistungit võis pidada ilma Tallinna linna esindaja osavõtuta. Kostjad leiavad, et kohtuotsus ei ole motiveeritud. Kohus ei ole selgitanud, milliste tõendite ja asjaolude hindamise ja analüüsi tulemusel kohus otsuse järeldusteni jõudis. Kohus ei olegi analüüsinud otsuses tõendeid ega analüüsinud menetluse käigus tuvastatud asjaolusid. Nii on kohtuotsuse järeldused vastuolus tuvastatud asjaoludega. Maakohus ei ole rajanud otsust kohtuistungil tuvastatud asjaoludele ega hinnanud sisuliselt tõendeid. Kohtuotsuse järeldused on kostjate hinnangul vastuolus menetluse käigus tuvastatud asjaoludega. Kostjad asusid seisukohale, et kuivõrd hageja õiguseellane Väino Väinsalu sisuliselt loobus eluruumi valduse väljanõudmisest ja kostjate väljatõstmise nõuetest ja kuna Väino Väinsalu hagis on menetlus lõpetav kohtumäärus jõustunud, ei oma OÜ BIT Capital õigust esitada sama nõuet samade kostjate vastu. Kohtuotsusest ei selgu, mis põhjusel on kostjate seisukoht väär ning kohus jättis analüüsimata ja hindamata kostjate sisulise vastuväite. Kostjad paluvad juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, kaaluda kostjatelt väljamõistetud kohtu- ja õigusabikulude vähendamist põhjusel, et nad on isikud, kes vajasid kohtumenetluse käigus riigi arvel õigusabi maksejõuetuse tõttu. 3
(4)Vastustaja seisukoht OÜ BIT Capital ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.04.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus ei ole asja lahendamisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Maakohus kohaldas põhjendatult AÕS §-de 68 lg1 ja 80 lg 1 ja 2 sätteid ja rahuldas hagi, kuna hageja on tõendanud, et on asja omanik ja et kostjad valdavad temale kuuluvat asja AÕS § 82 lg 1 mõttes. Maakohus leidis õigesti, et kostjad ei ole oma vastuväidetes hagile toonud esile ühtegi asjaolu, millest nähtuks, millisel õiguslikul alusel nad pärast 05.08.1998 vaidlusaluses korteris elavad. Kostjad on ebaõigesti leidnud, et korteris elamise aluseks on SHS §
- SHS § 14 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse anda eluase isikule, kes ise ei ole suuteline ja võimeline seda tegema. Hagejaks antud asjas ei ole aga Tallinna linn. Hagejale ei saa panna nimetatud sätte alusel kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Hageja on vastuses kaebusele põhjendatult leidnud, et tema õigust oma asja vallata ei saa seada sõltuvusse sellest, kas kostjad suudavad endale leida elamispinna või mitte. Samuti sõltuvusse sellest, kas Tallinna linnal on anda kostjatele sotsiaaleluruume. Ka apellatsioonkaebuses ei vaidle kostjad vastu maakohtu järeldusele, mille kohaselt kostjad valdavad hagejale kuuluvat korterit x ilma õigusliku aluseta. Kostjad leiavad ebaõigesti, et hageja õiguseelneja Väino Väinsalu on loobunud kostjate väljatõstmise nõudest x korterist. Kostjad tuginevad Tallinna Linnakohtu 23.04.2001 määrusele (t.l.106). Nimetatud määrusest nähtub, et Tallinna Linnakohus jättis Väino Vahesalu hagi kostjate vastu eluruumist väljatõstmise nõudes läbi vaatamata kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 198 lg 3 ja 221 lg 2 alusel, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hagist loobumise tingimused ja tagajärjed on aga sätestatud TsMS §-des 182 lg 4,5,7 ja 217 p
- Seega ei nähtu asja materjalidest, et hageja õiguseelneja Väino Väinsalu oleks loobunud kostjate väljatõstmise nõudest TsMS § 217 p 3 mõttes. Maakohus on kostjatelt välja mõistnud TsMS §-de 60 lg 1 p 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabi eest. Kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks selles osas. Ülaltoodu alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 4
(4)