← Eesti

3-05-189/8

Obsah (4)§ 43§ 52§ 49§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-189

ga nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskiri. Ainus vanglaametniku läbiotsimist käsitav õigusakt on justiitsministri 1.aprilli 2003 määrus nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (Määrus). Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talitus on koostanud ka järelevalve käsiraamatu (läbiotsimist puudutavad punktid 60-62).

sätteid (§-d 1, 2, 4, 43, 44, 46, 47) tõlgendades võib järeldada, et isiku kontroll (läbiotsimine

§ 43

lg 1 tähenduses) võib hõlmata nii temaga kaasas olevate asjade kui ka isiku füüsilist läbivaatust. Vaidlustatud läbiotsimisel vaadati läbi kaebaja kott ja mantel.

kohaselt saab teostada järelevalvetoiminguna objektide (ruumid ja transpordivahendid) ning isikute läbiotsimist. Turvakontrolli (vastustaja seletuse kohaselt nö leebemat kontrollivormi) kui järelevalvetoimingut määrus ette ei näe. Seega on kaebaja suhtes läbiviidud toiminguid, so korralduse andmine näidata ette kaasas olevad asjad, sh mantli taskute sisu, võimalik käsitada vaid isiku läbiotsimisena. Käsiraamatu määratluse järgi oli tegemist mittetäieliku läbiotsimisega. Asjaolu, et kaebajat ei paigutatud läbiotsimise ajaks harkseisus seina äärde, ega ka see, et füüsilise kontakti tekkimist kaebaja ja läbiotsija vahel kohus ei tuvastanud, pole toimingu määratlemisel oluline. Läbiotsimisena määratlesid vaidlusalused toimingud ka tunnistajatena üle kuulatud vanglaametnikud; 2

(9)3-05-189 3) Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19.mai 2005 otsuses nr 3-1-1-43-05 (p 7) leidnud, et isiku kohustamine ette näitama tema taskus olevaid esemeid, riivab PS §-s 20 sätestatud õigust isikupuutumatusele ja seda võib teha üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Viidatud norm seab piirangu üheks eelduseks parlamendiakti olemasolu. Nagu eespool märgitud, puudub seadus, mis annaks aluse vanglaametniku läbiotsimiseks. Isegi kui kaebaja suhtes teostatud toiminguid saaks käsitada olemuselt nö turvakontrollina ja PS § 20 kaitsealasse mittekuuluvana, on tegemist ühe olulise põhivabaduse (eraelu puutumatuse) riivega. PS § 26 kaitseala hõlmab kõiki eriõigusega kaitsmata eraelu valdkondi ning kaitsealasse kuulub ka isiku õigus füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, mida isiku läbiotsimine võib riivata; 4) kohtu hinnangul puudus kaebaja ja tema valduses olnud asjade läbiotsimiseks igasugune õiguslik alus nii seaduse kui madalamalseisva õigusakti näol. Põhiõiguse riivet lubav norm peab õigusaktist selgelt tulenema. Läbiotsimine saab

tähenduses muu isiku puhul toimuda vaid vanglasse sisenemisel (§ 49 lg 1 ja 3, § 52 lg 10). Kaebaja suhtes teostati vaidlustatud toimingud vanglast väljumisel.

5. ptk reguleerib isikute ja sõidukite vanglasse sisenemist ja vanglast väljumist. Vastavalt vanglasse sisenemist reguleeriva § 52 lgle 4 tehakse vanglasse sisenemisel isikule (§ 50 lg 2 kohaselt vanglateenistuja ja vanglat külastav isik) ettepanek anda hoiule vanglas keelatud esemed ja ained ning muud ebaotstarbekad, suuremõõtmelised või vangla julgeolekut ohustavad asjad.

§ 52lg 10 kohaselt on vanglaametnikul õigus otsida isik ja tema asjad läbi.

Vanglast väljumist reguleerivad §-d 54 ja 55 ei näe ette õigust isiku või tema asjade läbiotsimiseks. Samas näeb määrus (§ 58) ette võimaluse otsida sõiduk ja selle veos läbi nii vanglasse sisenemisel kui väljumisel. Läbiotsimise eesmärgist (avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained) tulenevalt saab läbiotsimine toimuda vanglaametniku sisenemisel.

§ 49

lg 3 lubab läbiotsimisest keelduva vanglaametniku kõrvaldada teenistuskohustuste täitmiselt. Vanglaametnike sisenemine vanglasse toimub vaid pääsla kaudu, mistõttu peaks läbiotsimise täpne korraldus nähtuma pääslakorrast (

  1. ptk
  2. ja
  3. jagu). Vanglaametniku läbiotsimiseks vanglast väljumisel ei anna õiguslikku alust vaid läbiotsimise mõistet defineeriv

§ 43

lg 1 ega ka põhimõte, et vangla administratsioon peab tagama julgeoleku ja korra vanglas. Kui vastustajal on kahtlus, et vanglaametnik viib välja (varastab) humanitaarabi või muid vanglale kuuluvaid esemeid, tuleb esitada avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks ning läbiotsimise toimingud teostatakse kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ettenähtud korras. KrMS § 91 lg 5 p 1 ja 2 kohaselt võib läbiotsimismääruseta läbi otsida isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral või isiku, kelle kohta on alust arvata, et ta läbiotsimiskohal varjab otsitavat objekti. Kaebaja suhtes alustati vangla avalduse alusel 14.jaanuaril 2005 kriminaalmenetlust, mida viis läbi Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiameti 17.juuni 2005 kirja kohaselt kaebaja suhtes selle kuupäevani uurimistoiminguid ei tehtud; 5) isegi kui eeldada, et vanglast väljumisel läbiotsimiseks annab

§ 43

lg 1 piisava õigusliku aluse, on vanglast väljuva vanglaametniku läbiotsimine lubatav vaid operatiivinformatsiooni olemasolul.

§ 49

lg 1 kohaselt otsitakse vanglateenistuja või vanglat külastav isik läbi operatiivinformatsiooni põhjal, mis on toimingu sooritamise faktiliseks eelduseks. Et isiku läbiotsimine vanglas saab toimuda vaid operatiivinformatsiooni olemasolul ehk teisisõnu peab läbiotsimise aluseks olema põhjendatud ja piisav kahtlus, kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10.juuli 2005 lahend asjas nr 3-3-1-30-05; 6) väidetavalt oli 4.jaanuaril 2005 toimunud läbiotsimise ajendiks vastustaja kahtlus, et kaebaja võib välja viia vanglale kuuluvaid humanitaarabina saadud asju. Videosalvestusest nähtuvalt olevat kaebaja väljunud laoruumist suure kotiga, info võimaliku humanitaarabi varguse kohta ei leidnud hiljem kinnitust ning kriminaalasja ei alustatud. Samas pole poolte vahel vaidlust, et vahetult pärast videosalvestusega tutvumist kaebajat läbi ei otsitud. Kaebaja sõnul ei hoitud humanitaarabi laos, kust kaebaja spordikotiga väljus, tal oli juurdepääs vaid 3

(9)3-05-189 sotsiaalabi lattu, kus ta hoidis oma sporditarbeid. Nagu juba märgitud, pidanuks vastustaja varguse kahtluse korral esitama avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse väliselt tõendite kogumine ei saa olla õiguspärane; 7) väidetavalt oli märtsis toimunud kolme läbiotsimise eesmärk leida internetipanga koodid ning muid vanglale kuuluvaid või vanglas keelatud esemeid. Pole vaidlust, et vanglale kuuluvaid esemeid ühelgi läbiotsimisel ei leitud. Kuna 11.märtsil 2005 koodikaarte ei leitud, otsiti taktika mõttes läbi ka
  1. ja 15 märtsil
  2. 10.jaanuaril 2005 Kaitsepolitseiametile esitatud avalduse kohaselt toimetati pangadokumendid ja koodid kaebaja koju oktoobris 2004 ning vangla kahtlustas, et kaebajal oli kinnipeetava pangaarve käsutamise võimalus. Need läbiotsimised olid ebaseaduslikud, sest vastustaja ei olnud õigustatud toimetama läbiotsimist kriminaalasjas tõendite kogumiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ülalviidatud 19.mai 2005 otsuses märkinud, et asitõendite kogumine saab toimuda vaid KrMS-s ettenähtud korras, mitte nn „turvakontrolli“ läbiviimise teel, millist mõistet menetlusseadustikud ei tunne; 8) vastustaja ei ole tõendanud selliste faktide ja informatsiooni olemasolu, mis võimaldaks järeldada, et kõnealuse nelja läbiotsimise teostamiseks esines muu (peale kriminaalmenetluse alustamise ajendiks olnud) põhjendatud ja piisav kahtlus; 9) toimingu kontrollitavuse tagamiseks oleks tulnud läbiotsimise kohta koostada akt (

lisa 1) sõltumata sellest, kas kaebajalt midagi ära võeti või tema valduses keelatud esemeid tuvastati. Samuti on elementaarseks nõudeks teha läbiotsitavale teatavaks läbiotsimise põhjus; 10) kaebaja läbiotsimine, mis ühelgi juhul ei kestnud üle poole tunni (ligikaudu 10-15 minutit), ei ole käsitatav isikult vabaduse võtmisena PS § 20 ja EIÕK art 5 mõttes. Need sätted tagavad füüsilise vabaduse kaitset meelevaldse vahistamise või kinnipidamise eest nö raskematel juhtudel ega hõlma vähemolulisi piiranguid. Tuleb arvestada ka seda, et vangla on paratamatult suletud territoorium, mille ehituslikust eripärast ja julgeolekunõuetest tulenevalt ei ole sealt väljumine ilma vangla valvurite poolt uste sulgemise ja avamiseta võimalik; 11) kaebuse väidete kohaselt alandati läbiotsimisel kaebaja inimväärikust ja teotati tema au (PS § 17, § 18). Kaebaja väited läbiotsija ebaviisakast käitumisest (kõigil neljal korral) ja füüsilise kontakti tekkimisest (11.märtsil 2005) ei leidnud kohtus tõendamist. Küll aga asetati kaebaja läbiotsimisega inimväärikust riivavasse olukorda 4.jaanuaril 2005, kus tal tuli kõrvaliste meesisikute juuresolekul kotist välja tõsta isiklikud hügieenitarbed (tampoonid). Ebaseaduslik läbiotsimine on tahtlik toiming. Asja materjali ja kaebaja seletuste põhjal võib järeldada, et ta tundis ennast ebaseadusliku läbiotsimise tõttu häirituna, solvatuna ja ebameeldivalt. Seega olid läbiotsimise toimingud ka sel põhjusel õigusvastased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Harku Vangla apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohtu seisukoht, et kaebaja läbiotsimiseks puudus igasugune õiguslik alus, pole õige. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 11 annab justiitsministrile volituse kehtestada täpsem järelevalve korraldus. Justiitsminister on kehtestanud

. Vastustaja nõustub, et vaidlustatud toimingud on käsitatavad isiku läbiotsimisena, kuid

§-de 4, 43, 44, 47, 48, 49 ja 52 põhjal on ilmselge, et vanglal on õigus otsida vanglateenistujad läbi igal ajal, kui selleks on olemas vastav 4

(9)3-05-189 operatiivinformatsioon. Enamgi veel,

§ 43

, mis sätestab, et läbiotsimise käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, annab aluse ka üldisteks läbiotsimisteks, mis ei nõua konkreetse ja detailse operatiivinformatsiooni olemasolu, kuid on vangla igapäevaelu lahutamatuks osaks, mille vajalikkuses ei saa kahelda. Vanglaametnikule on teada, et läbiotsimised toimuvad ning see on üks osa igapäevatööst. Põhjuseks on see, et keelatud esemed liiguvad ja lubamatud sidemed toimivad suures osas just vanglaametnike kaudu. Keelatud esemete liikumise vältimiseks on läbiotsimised vajalikud.

§ 52lg 10 sätestab täpsustava regulatsiooni läbiotsimiseks sisenemisel.

Kui isik on juba vangla territooriumil või ka lahkumas, on vanglal õigus otsida vanglateenistuja läbi lähtuvalt § 49 lõikest 1 ja § 43 lõikest

  1. Teenistuja läbiotsimiseks tema vanglast väljumisel ei pea olema eraldi regulatsiooni, nagu seda ekslikult leidis kohus; 2) kaebaja märtsikuised läbiotsimised toimusid seoses pangakaartide probleemidega, samuti kontrolliti vastavalt informatsioonile, kas on muid esemeid, mis on keelatud või kuuluvad vanglale. Kaebajal paluti ette näidata koti sisu ning kontrolliti mantli taskuid. 4.jaanuari 2005 läbiotsimine oli seotud humanitaarabiga. Kaebajal paluti näidata koti sisu. Kriminaalmenetlus alustati vangla avalduse alusel 14.jaanuaril
  2. Ei saa tekkida ebamõistlikku olukorda, kus isikut, kelle suhtes oli alustatud kriminaalasi teatud asjaolude suhtes, ei ole vanglal enam igapäevarežiimi või täiendava või muu operatiivinformatsiooni raames lubatud läbi otsida. Kohus järeldas ekslikult, et läbiotsimised olid seotud kriminaalmenetlusega. Operatiivinformatsioon ei pruugi alati kinnitust leida. Ka ei pea see olema seotud konkreetse ametnikuga, vaid võib olla anonüümne ja tingida suurema hulga inimeste läbiotsimise. Operatiivinformatsioonil põhinevat läbiotsimist võib taktika mõttes korrata. Alati ei ole võimalik konkreetset allikat määrata. Isikut, kelle suhtes on juba tekkinud kahtlusi ja keda pole teenistusest kõrvaldatud, jälgitakse kõrgendatud tähelepanuga. Eeltoodu on kontrollimise piisavaks aluseks. Õigusaktid ei välista läbiotsimist kui seaduslikku haldustoimingut, kui operatiivinformatsioon viitab õigusrikkumisele, millel puuduvad kuriteo tunnused. Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 5 kohaselt on vanglatöötajal õigus kinnipeetavaga suhelda vaid töösuhetest tulenevate kohustuste täitmiseks. KarS § 325 kohaselt on karistatav keelatud eseme kinnipidamiskohas üleandmine. Kui ametnik või muu isik hoiab vanglas keelatud eset enda juures üleandmise kavatsuseta, ei pane ta toime kuritegu, kuid rikub keeldu toimetada vanglasse esemeid, mis ei ole vanglas lubatud. Läbiotsimise eesmärk on vanglas keelatud eseme leidmine. Kaebaja suhtes oli vanglal kahtlusi ning seonduvalt kriminaalmenetlusega oli ta kõrgendatud tähelepanu all; 3)

§ 47

punktist 4 tulenevalt koostatakse akt isiku läbiotsimise kohta, kui on avastatud vanglas lubamatuid asju. Kui neid ei leita, siis puudub akti koostamiseks vajadus. Akti ei koostata ka siis, kui isikult võetakse kontrollimiseks esemeid, mille päritolus ei olda kindlad ja isik loobub akti koostamisest. Kui isik ise ei ole akti soovinud, pole selle pinnalt toimingu õigusvastaseks tunnistamine põhjendatud; 4) PS § 20 ei ole läbiotsimisel esmaselt kohaldatav. PS § 26 puhul on tegemist lihtsa seaduse reservatsiooniga, õigusi saab piirata seadusega või seaduse alusel. Selline alus on VangS § 66 ning justiitsministri

näol olemas. Need aktid on vanglateenistujatele kättesaadavad.

regulatsioon on piisavalt selge ning võimaldab vanglateenistujal arvestada sellega, et teda võidakse läbi otsida. Vanglatöö staaži omades muutuvad läbiotsimised harjumuspäraseks protsessiks. Meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Vanglateenistujate puhul vaadatakse enamasti läbi üksnes asju ja seda tehakse inimsõbralikult. Vangla teenistusse astunud isik on teadlikult allutanud osa oma põhiõigustest vangla administratsiooni kontrollile. Vanglas töötava riigiteenistuja suhtes kohaldatakse paratamatult tavainimestega ning väiksemate julgeolekuriskidega kohas teenistujatega võrreldes suuremaid piiranguid ning sellega tuleb vanglasse tööle asumisel arvestada. Ametnik on teadlik, et teda võidakse igal hetkel 5

(9)3-05-189 kontrollida ning ei saa olla määrav, kas seda tehakse vanglasse sisenemise, seal viibimise või väljumise ajal; 5) nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et 4.jaanuaril 2005 kaebaja asjade läbiotsimisega kõrvaliste meesisikute juuresolekul asetati kaebaja inimväärikust riivavasse olukorda. Tänapäeva kontekstis, kus naisterahva loomulikud füüsilised iseärasused ei ole tabuteemaks, ei saa olla tegemist naisterahva väärikuse alandamisega, kui meessoost kolleeg saab teada, et naisterahvas kannab kaasas tampoone. Ebameeldiva situatsiooni tekitamine pole käsitatav inimväärikuse alandamisena, sest vanglas töötava meesterahva jaoks on asjade läbiotsimine rutiinne ja loomulik protsess. 5. Anne Lindovi kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohus leidis põhjendatult, et kaebaja läbiotsimiseks puudus õiguslik alus. Apellandi VangS §-le 66 ning

le tuginev seisukoht, et vanglal on õigus läbi otsida vanglast väljuvat isikut, on põhjendatud ja õige, kuid läbiotsimise aluseks vanglateenistuja puhul pole läbiotsimise mõistet sätestav

§ 43

lg 1, vaid

§ 49lg 1.

Vanglateenistuja läbiotsimise aluseks saab olla üksnes operatiivinformatsioon, mida antud juhul ei olnud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-30-05 võtnud selge seisukoha

§-de 43 ja 49 tõlgendamise osas ja leidnud, et

§-s 49 nimetatud isikuid saab läbi otsida (ehk teostada

§ 43lg 1 kohast toimingut) üksnes põhjendatud kahtluse olemasolul.

Kehtivatel õigusaktidel mittepõhinev on vangla arvamus, nagu oleks vanglateenistuja läbiotsimine lubatud ka ilma mõjuva põhjuseta; 2) poolte vahel pole vaidlust selle üle, et põhjendatud kahtluse olemasolul on vanglal õigus vanglateenistuja läbi otsida. Vastustaja pole tõendanud, et tal oleks olnud põhjendatud kahtlus, et kaebaja toimetab vanglast välja keelatud esemeid. Kohus märkis põhjendatult, et nn turvakontrolli ei sätesta ükski seadus ning tõendeid saab kriminaalmenetluses koguda üksnes kriminaalmenetlustoimingute abil. Vanglal puudub pädevus Kaitsepolitseiameti menetluses olevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse toiminguid läbi viia. Kahtluse korral pidanuks vastustaja pöörduma kriminaalmenetlustoimingute läbiviimiseks Kaitsepolitseiameti poole, kuid selle asemel viis vangla kriminaalmenetluse toimingud läbi omal algatusel ja ilma igasuguse seadusliku aluseta. Apellatsioonkaebuses on jätkuvalt välja toomata asjaolud, mis olid kaebaja läbiotsimise aluseks, so

§ 49lg 1 kohaseks põhjendatud kahtluseks.

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et läbiotsimised olid tema ja vangla direktori vahel tekkinud konflikti tagajärg, millega üritati survestada kaebaja omal soovil lahkumist; 3) läbiotsimise kohta tuleb alati koostada

lisas 1 näidatud akt.

§ 47

lg 4 ei anna alust väita, et akt koostatakse üksnes siis, kui leitakse midagi keelatut. Väär on väide, nagu leidnuks kohtumenetluses tõendamist, et kaebaja loobus läbiotsimise kohta akti koostamisest. Kaebaja nõudis akti koostamist. Akti koostamise vajadusele on tähelepanu juhitud ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-43-05; 4) isiklik hügieen, kehalised iseärasused jms on sügavalt isiku erasfääri kuuluvad asjaolud, mida teised isikud, sh vangla meestöötajad, ei pea teadma. Viide vangla meestöötajatele jääb arusaamatuks, sest 4.jaanuari 2005 läbiotsimise juures vangla pääslas viibisid kõrvalised meesisikud, kes ei olnud vangla töötajad. Kaebajale oli piinlik ja alandav just see, et tampoonide leidmist ja ükshaaval karbist väljatõstmist nägid pealt kõrvalised meesisikud. Kaebaja pretensioonidele valvur ei reageerinud, teised reageerisid naeruga. Vanglal oli võimalus teostada läbiotsimist inimväärikust austavalt. 6

(9)3-05-189
  1. Ringkonnakohtu istungil toetasid Harku Vangla esindajad apellatsioonkaebust. Anne Lindov ja tema esindaja palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja hüvitada apellatsioonimenetluse kulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamata jätmiseks alust. Halduskohus ei ole vääralt kohaldanud materiaalõigust, hinnanud tõendeid ebaõigesti ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Nõustudes halduskohtu seisukohtadega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ja tema valduses olnud asjade läbiotsimiseks puudus õiguslik alus nii seaduse kui madalamalseisva õigusakti näol. Sarnast juhtumit (taskus olevate esemete ettenäitamiseks kohustamist) käsitavas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-43-05 (p 7) sisalduvale seisukohale viidates leidis halduskohus põhjendatult, et riivatud on PS §-s 20 sätestatud õigust isikupuutumatusele, mida võib teha üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et isiku läbiotsimine riivab PS § 26 kaitseala, mille hulka eraelu ühe valdkonnana kuulub isiku füüsiline ja vaimne puutumatus. Nii PS § 20 kui ka § 26 lubavad sekkumist seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seega peab sekkumiseks olema õiguslik alus seaduse tasemel õigusakti näol. Vangistusseaduse §-st 27 tuleneb vanglaametniku õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isiku ja tema asjade läbiotsimiseks ning sama seaduse §-st 68 tuleneb vanglaametniku õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist. Vanglaametniku läbiotsimiseks VangS juhtumeid ega korda ei sätesta. Õiguslikud alused isiku läbiotsimiseks tulenevad ka KrMS-st, kuid neile alustele läbiotsimise teostaja käesolevas asjas ei tugine, vaid väidab läbiotsimise õiguse tulenevat VangS §-st 66 ja

st. Et seadusliku aluse nõue oleks täidetud, peab õigusakt vastama ka õigusselguse põhimõtetele. Seega, isegi kui aktsepteerida vangla seisukohta, et VangS §-st 66 tuleneb justiitsministrile volitus kinnipeetavate järelevalve korralduse täpsustamisel muuhulgas sätestada määrusandlusega ka juhtumid ja kord vanglaametniku põhiõiguste piiramiseks ning et sellise volitusnormi alusel põhiõiguste piirangu sätestamine on põhiseadusega kooskõlas, peaks

regulatsioon olema selge ja üheselt mõistetav. Ka ringkonnakohus ei pea lubatavaks olukorda, kus isiku põhiõiguse piiramise aluseid tuletatakse ebaselgetest normidest või vangla administratsiooni kohustusest tagada vanglas julgeolek ja kontroll. Vanglateenistuja läbiotsimise võimalus vanglast väljumisel ei ole

regulatsiooni põhjal selge.

5. peatüki (pääslakord) § 52 p 10 sätestab vanglaametniku õiguse otsida läbi isik. Sama peatüki § 50 lg 2 täpsustab, et isik selle peatüki tähenduses on vanglateenistuja ja vanglat külastav isik.

4. peatükk (läbiotsimine) ei täpsusta, kes on isik selle peatüki 7

(9)3-05-189 tähenduses. Seega pole selge, keda peetakse kinnipeetavate kõrval isikuteks samas peatükis sisalduvas ja läbiotsimise mõistet määratlevas § 43 lõikes 1. Võib üksnes oletada, et kuna 4ndas peatükis asub ka vanglateenistujaid nimetav ja muuhulgas nende läbiotsimise alusena operatiivinformatsiooni olemasolu eeldav säte (§ 49 lg 1), võib § 43 lõikes 1 olla isikutena silmas peetud ka vanglateenistujaid ja nende läbiotsimise võimalust nii vangla territooriumile sisenemisel, väljumisel kui ka seal viibimisel. Samas võib olla silmas peetud ka üksnes kokkusaamisele lubatud isikuid, keda võimaldab läbi otsida ka VangS ning kelle suhtes toimetatakse vastavalt

§ 49punktile 2 tavaliselt täielik läbiotsimine enne ja pärast kokkusaamist.

Mõisteid ebajärjekindlalt kasutav ja avav ebaselge regulatsioon ei saa olla põhiõiguse piiramise õiguslikuks aluseks.

§ 43

lg 1 tõlgendamisel tuleb eelistada sellist tähendust, mis on põhiseadusega kooskõlas. Seetõttu ei ole võimalik sätte laiendav tõlgendamine, mille kohaselt oleks alus ka vanglateenistujate läbiotsimiseks vanglast väljumisel. 9. Ringkonnakohus jagab ka

§ 49

lõikele 1 tuginevat halduskohtu seisukohta, et vanglateenistuja läbiotsimine on lubatav vaid operatiivinformatsiooni olemasolu korral. Õige on ka halduskohtu poolt tõendite kogumi põhjal tehtud järeldus, et vastustaja ei ole nelja läbiotsimise teostamiseks esile toonud sellist põhjendatud ja piisavat kahtlust, mis ei oleks olnud kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Vastustaja ei saa vanglateenistujat läbi otsida kriminaalasjas tõendite kogumiseks. Läbiotsimise teostamise aluseks olev operatiivinformatsioon peab seostuma läbiotsimise eesmärgiga, milleks

§ 43lg 2 kohaselt on keelatud esemete ja ainete avastamine ja äravõtmine.

Sekkumine isiku füüsilisse vabadusse ja eraellu saab olla õigustatud ainult neil eesmärkidel, milleks ta on määratud. Seega eeldab vanglateenistuja läbiotsimise aluseks olev põhjendatud kahtlus

tähenduses faktide ja informatsiooni olemasolu, mis võimaldab objektiivsel hindajal arvata, et läbiotsitaval on vanglas keelatud esemed või ained ning läbiotsimine neis tingimustes on vältimatu. Kahtlus, et isik toimetab vanglast välja humanitaarabi, ei ole

st tulenev läbiotsimise alus. Kahtlus, et kaebaja käes on kinnipeetava pangadokumendid, oli Kaitsepolitseiametile avalduse esitamise ajendiks. Kinnipeetavaga keelatud suhete ehk teenistuskohustuste rikkumise kahtlus ei ole samuti vanglateenistuja läbiotsimise aluseks. Distsiplinaarüleastumise tuvastamiseks tõendite kogumise eesmärgil vanglateenistuja läbiotsimist õigusaktid ei võimalda. 10.

le mittetuginev on apellandi arusaam, et isiku läbiotsimise akt koostatakse vaid siis, kui avastatakse vanglas lubamatuid asju või kui isik ise nõuab akti koostamist. Halduskohus osutas õigesti, et akti koostamine tagab toimingu kontrollitavuse. 11. Apellandi väited ei anna alust ümber hinnata ka halduskohtu seisukohta, et kaebaja hügieenitarvete läbiotsimisega kõrvaliste meesisikute juuresolekul asetati kaebaja inimväärikust riivavasse olukorda. Asja arutamisel ringkonnakohtus vangla esindaja möönis, et kaebaja läbiotsimist võisid pealt näha kõrvalised meesisikud ning pelgalt oletus, et nad ehk ei näinud või ei pruukinud naerda just kaebaja hügieenitarvete väljapaneku üle, ei õigusta läbiotsitavale privaatsuse tagamata jätmist. II 8

(9)3-05-189 12. Ringkonnakohus ei tee otsust vastustaja kasuks ja seetõttu on kaebajal vastavalt HKMS § 92 lg 1 ning § 93 lg 5 õigus vajalike ja põhjendatud menetluskulude hüvitamisele. Menetluskulude nimekirja järgi on taotletavaks menetluskuluks õigusabikulu 20 777,85 krooni. Kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo 20.novembri 2006 arve nr 881 summas 15 428,50 krooni ja 15.novembri 2007 arve nr 20071056 summas 5 349,35 krooni ning büroo kinnitus summade laekumise kohta. Osutatud õigusabiteenuseks on arvete ja spetsifikatsiooni kohaselt apellatsioonkaebuse ja kohtuotsuse läbitöötamine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumine ja esindamine istungil. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendamatult suur. Esimese astme kohtus taotles kaebaja õigusabikulu hüvitamist summas 18 880 krooni ning kohus rahuldas selle taotluse täies ulatuses. Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulu suurust kõrvutades arvestab ringkonnakohus sellega, et kliendileping kaebaja esindamiseks sõlmiti alles 3.märtsil 2006 ning halduskohtule kaebuse koostamise ja täpsustamise tasu esimese astme kohtus taotletud summa ei sisalda. Siiski leiab kohus, et sisuline töö kaebajale õigusabi osutamiseks on valdavalt ära tehtud juba halduskohtus ning apellatsioonimenetluses osutatud teenuse mahtu arvestades on õigusabikulu suurus selgelt ülemäärane. HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mille vastustaja peab hüvitama, hindab ringkonnakohus 8000 krooni. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.