nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 52 lg 6 mõttes, mis keelab vanglasse siseneda mobiiltelefoniga. Kaebaja läbiotsimisel ei järgitud ettenähtud nõudeid, kuna läbiotsimise kohta ei koostatud protokolli vastavalt Harku vangla pääslakorra p-le 37. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Isiku ja asjade läbiotsimist Harku vanglas korraldatakse justiitsministri 01.04.2003 vastu võetud (jõustunud 12.04.2003)
nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (edaspidi Määrus) alusel. Nimetatud
jõustumisega kaotas Harku vangla pääslakord kehtivuse. Kaebaja suhtes viidi läbi asjade läbiotsimine, lähtudes justiitsministeeriumi vanglate osakonnas väljatöötatud „Järelevalve käsiraamatus“ toodud mõistete selgitusest.
04.01.2005 toimus vanglast väljuvate isikute seas asjade läbiotsimine ning nende hulka sattus ka kaebaja. Kuna samal ajal toimus ka elektrikatkestus, viibis isikute vangla territooriumilt väljalubamine. Vangla pääslas otsiti asjad läbi A.Verro poolt vangistusosakonna juhataja korralduse alusel. Kaebaja tõstis kotis olnud esemed välja ise. Kuna kaebajal kaasas olnud hügieenitarbed (tampoonid) ei asunud originaalpakendis, paluti karp avada, et kindlaks teha selle sisu. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et temaga oleks toimunud asjade läbiotsimisel käitutud ebaharilikult või ebaviisakalt. Kaebaja oli kõrgendatud tähelepanu all alates 11.03.2005, kuna sellel päeval alustati tema suhtes distsiplinaarmenetlust. 11.03.2005 toimus samuti kaebaja asjade läbiotsimine. Otsiti läbi kaebaja mantli, mille ta ise seljast võttis, taskud ning kott. Läbiotsimisel leiti kaebaja poolt nimetatud kontoritarbed, mis A.Pille poolt kaebajaga kokkuleppel ära võeti, et kontrollida, kellele esemed kuuluvad. Samuti leiti kaebajalt SIM-kaart, mis kuulub vanglas keelatud esemete hulka. SIM-kaart oli kaebajal kaasas ka 14.03.
ga nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“. Ainsaks õigusaktiks, mis käsitleb vanglaametniku läbiotsimist, on justiitsministri 01.04.2003 määrus nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (jõustus 12.04.2003).
lg 1 kohaselt reguleeritakse selles kinnipeetava ja vahistatu vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamist.
kohaselt on järelevalve eesmärk korraldada kinnipeetava vangistuse nõuetekohaseks täideviimiseks järelevalve vangistuse täideviimise tingimuste üle.
p 3 kohaselt käsitletakse järelevalvetoiminguna vangla territooriumi, ruumide, transpordivahendite ning isikute plaanilisi ja plaaniväliseid läbiotsimisi (
Sama paragrahvi punkt 4 kohaselt on üheks järelevalvetoiminguks kontrollida, kas vanglateenistujate ja muude isikute ning kinnipeetavate sisenemine vangla territooriumile ja sealt väljumine on seaduslik.
4.peatükk kannab pealkirja „Läbiotsimine“.
lg 1 kohaselt läbiotsimine on tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat või kinnipeetavate elu- või olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab läbiotsimise eesmärgi, milleks on avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained ning avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist seisundit. Läbiotsimise ajal kontrollitakse ka vangla vara seisundit.
4.pt. 3.jagu reguleerib täpsemalt objekti ja isiku läbiotsimist.
§-st 46 võib järeldada, et objekti läbiotsimine tähendab hoone või ruumi läbiotsimist.
lg 1 kohaselt otsitakse isik läbi, kas täielikult või mittetäielikult.
sätestab, et isiku täielik läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus (lg 2) ning isiku läbiotsimist toimetavad läbiotsitavaga samast soost isikud (lg 3).
lg 4 kohaselt tehakse isikule korraldus vabatahtlikult anda ära vanglas keelatud esemed. Kui isik annab esemed ära vabatahtlikult, siis tehakse akti (lisa 1) sellekohane märge. Vastustaja on kohtule esitanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse poolt koostatud „Järelevalve käsiraamatu“ väljavõtte. Nimetatud käsiraamatu (lk 18, p 60) kohaselt on isiku läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumil, nt töötamisega seoses, viibivaid isikuid. Täieliku läbiotsimise korral käsitakse läbiotsitaval lahti riietuda; antakse korraldus ära anda keelatud esemed; võtta seljast rõivad, jalast jalatsid ja asetada need lauale; vaadatakse ja kombatakse üle riietus; teostatakse kehaõõnsuste kontroll jne. (p 61). Mittetäieliku läbiotsimise korral kontrollitakse peakatet, riietust ja taskuid visuaalselt ja komplemise teel. Mittetäielikku läbiotsimist tehakse ka turvakontrolli nime all (p 62). Kohus leiab, et eeltoodud norme sõnasõnaliselt ja süstemaatiliselt tõlgendades võib järeldada, et isiku kontroll (läbiotsimine
lg 1 tähenduses) võib hõlmata nii temaga kaasas olevate asjade kui vajadusel isiku füüsilist läbivaatust. Pooltel ei jäänud vaidlust selles, et vaidlustatud läbiotsimistel vaadati läbi kaebaja kott ja mantel.
kohaselt saab teostada järelevalvetoiminguna objektide (ruumid ja transpordivahendid) ja isikute läbiotsimist. Turvakontrolli (vastustaja seletuse kohaselt nö kontrolli leebemat vormi) kui järelevalvetoimingut määrus ette ei näe, seega on kaebaja suhtes läbiviidud toiminguid, so korralduse andmine näidata ette kaasas olevad asjad, sh mantli taskute sisu, 4 võimalik käsitleda vaid isiku läbiotsimisena. Käsiraamatus toodud
tõlgenduse kohaselt võib määratleda kaebaja läbiotsimist isiku mittetäieliku läbiotsimisena. Asjaolu, et kaebajat ei paigutatud läbiotsimise ajaks harkseisus seina äärde vastavalt käsiraamatus toodud juhistele ei muuda toimingu olemust, mistõttu kohus vastustaja esindajate kohtuistungil esitatud vastupidiste väidetega ei nõustu. Samuti, kuigi kohus lähtudes tunnistajate A.Pille ja L.Zirnova ütlustest loeb tõendatuks, et füüsilist kontakti läbiotsimisel kaebaja ja läbiotsija vahel ei tekkinud, ei oma see toimingu määratlemisel viidatud
teksitist tulenevalt olulist tähendust. Ka tunnistajad A.Pille, L.Zirnova ja H.Liivak kui Harku vangla endised ja praegused ametnikud, kelle teenistusülesandeks on või oli kas läbiotsimiste teostamine, nendes osalemine või nende koordineerimine, määratlesid vaidlusaluseid toiminguid läbiotsimisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19.05.2005 kohtuasjas 3-1-1-43-05 otsuse punktis 7 leidnud, et isiku kohustamine ette näitama tema taskus olevaid esemeid riivab PS §-s 20 sätestatud õigust isikupuutumatusele ja seda võib teha üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Viidatud norm seab piirangu üheks eelduseks parlamendiakti olemasolu. Kohus märkis eelnevalt, et seadus, mis annaks aluse vanglaametniku läbiotsimiseks, puudub. Ka juhul, kui kaebaja suhtes teostatud toiminguid saaks käsitleda olemuselt nö turvakontrollina ja eelviidatud põhiseaduse normi kaitsealasse mittekuuluvana, on tegemist ühe olulise põhivabaduse (eraelu puutumatuse) riivega, mille alused näeb ette PS § 26. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutuse, kohaliku omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 kaitseala hõlmab kõiki eriõigusega kaitsmata eraelu valdkondi. PS § 26 kaitsealasse kuulub ka isiku õigus füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, mida isiku läbiotsimine võib riivata. Kohus leiab, et kaebaja ja tema valduses olnud asjade läbiotsimiseks puudus igasugune õiguslik alus (nii seaduse kui madalamal seisva õigusakti näol). Põhiõiguse riivet lubav norm peab õigusaktist selgelt tulenema. Läbiotsimine saab toimuda kõnealuse
tähenduses muu isiku puhul vaid vanglasse sisenemisel (tulenevalt
Pooltel puudub vaidlus selles, et kaebaja suhtes teostati vaidlustatud toimingud vanglast väljumisel.
5.peatükk „Isikule ja sõidukile kohaldatav pääslakord“ reguleerib isikute ja sõidukite vanglasse sisenemist ja vanglast väljumist (§ 50 lg 1).
Viidatud paragrahvi lõige 4 kohaselt tehakse vanglasse sisenemisel isikule (§ 50 lg 2 kohaselt vanglateenistuja ja vanglat külastav isik) ettepanek anda hoiule vanglas keelatud esemed ja ained ning muud ebaotstarbekad, suuremõõtmelised või vangla julgeolekut ohustavad asjad. Sama paragrahvi lõige 10 kohaselt on vanglaametnikul õigus otsida isik ja tema asjad läbi. Vanglast väljumist reguleerivad paragrahvid (§ 54, 55) ei näe ette õigust isiku või tema asjade läbiotsimiseks. Samas on sõidukite pääslakorras (
4.jagu § 58) ette nähtud õigus otsida sõiduk ja selle veos läbi nii vanglasse sisenemisel kui väljumisel. Kuna läbiotsimise eesmärgiks on avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained, siis saab läbiotsimine selle eesmärgist tulenevalt toimuda vanglaametniku sisenemisel, st et vangla peab tagama kontrolli selliselt, et vanglaametnik ei tooks vanglasse keelatud esemeid ja aineid ning kaasas oleks vaid tööpäeva jooksul hädavajalikud ja lubatud esemed.
lg 3 lubab läbiotsimisest keelduva vanglaametniku kõrvaldada teenistuskohustuste täitmiselt. Vanglaametnike sisenemine vanglasse toimub vaid pääsla kaudu, seega peaks läbiotsimise täpne korraldus nähtuma pääslakorrast (
5.pt, 1. ja 2.jagu). Kohus on seisukohal, et vanglaametniku läbiotsimiseks vanglast väljumisel ei anna õiguslikku alust ka
lg 1 (defineerib vaid läbiotsimise mõiste) või põhimõte, et vangla administratsioon peab tagama julgeoleku ja korra vanglas. Kui vastustajal on kahtlus, et vanglaametniku poolt viiakse välja (varastatakse) humanitaarabi või muid vanglale kuuluvaid esemeid, siis tuleb esitada avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks ning läbiotsimise toimingud teostatakse kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lg 5 p 1 ja 2 kohaselt võib läbiotsimismääruseta läbi otsida isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral või isiku, kelle kohta on alust arvata, et ta läbiotsimiskohal varjab otsitavat objekti. Antud juhul oli ka kaebaja suhtes vangla avalduse alusel (tlk 5 181-183) 14.01.2005 algatatud kriminaalmenetlus, mida viis läbi Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiameti 17.06.2005 kirja kohaselt A.L.´i suhtes märgitud kuupäevani uurimistoiminguid ei tehtud (tlk 89). Isegi, kui eeldada, et vanglast väljumisel läbiotsimise teostamiseks annab aluse
lg 1 ning see on õigusliku alusena piisav, on vanglast väljuva vanglaametniku läbiotsimine lubatav vaid operatiivinformatsiooni olemasolul. Tulenevalt
lg-st 1 otsitakse vanglateenistuja või vanglat külastav isik läbi operatiivinformatsiooni põhjal, mis on faktiliseks eelduseks toimingu teostamisel. Seda, et isiku (vanglateenistuja või vanglat külastav isik) läbiotsimine vanglas saab toimuda vaid operatiivinformatsiooni olemasolul ehk teisisõnu läbiotsimise aluseks saab olla vaid põhjendatud ja piisav kahtlus, kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2005 lahend kohtuasjas 3-3-1-30-
lisa 1), sõltumata sellest, kas kaebajalt midagi ära võeti või kas tema valdusest tuvastati vanglas keelatud esemeid, et tagada toimingu kontrollitavus. Samuti on läbiotsimisel elementaarseks nõudeks, teha läbiotsitavale teatavaks läbiotsimise põhjus. Kuna kaebaja loobus 03.08.2006 kohtuistungil kaebuse põhjendustest seoses Harku vangla pääslakorra kohaldamisega, siis kohus neid kaebuse väiteid ei käsitle. 6 Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kaebaja suhtes teostati läbiotsimised ning need olid ebaseaduslikud ning vaidlustatud toimingud tuleb HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel tunnistada õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt võeti kaebajalt 04.01, 11.03, 14.03 ja 15.03.2005 vabadus, millega rikuti PS §-s 20 sätestatud õigust. PS § 20 tagab igaühe õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5 (õigus isikuvabadusele ja turvalisusele) ja PS § 20 tagavad füüsilise vabaduse kaitset meelevaldse vahistamise või kinnipidamise eest nö raskematel juhtudel ega hõlma vähemolulisi piiranguid. Kaebaja läbiotsimine, mis ühelgi juhul ei kestnud üle poole tunni (kestsid ligikaudu 10-15 minutit), ei ole kohtu hinnangul käsitletav isikult vabaduse võtmisena PS § 20 ja EIÕK art 5 mõttes. Samuti tuleb arvestada, et vangla on paratamatult suletud territoorium ning vangla ehituslikust eripärast ja julgeoleku tagamise nõuetest tulenevalt ei ole sealt väljumine ilma vangla valvurite poolt uste sulgemise ja avamiseta võimalik. Kaebuse kohaselt alandati läbiotsimisel kaebaja inimväärikust ja teotati au, kuna 04.01.2005 läbiotsimine viidi läbi kõrvaliste meesisikute juuresolekul; 11.03.2005 läbiotsimine oli läbiotsijaga füüsilise kontakti tekkimise tõttu ebameeldiv; 04.01, 11.03, 14.03 ja 15.03 läbiotsimisel käitus läbiotsija kaebajaga ebaviisakalt. PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. PS 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Inimese au ja väärikus on subjektiivsed kategooriad ning põhinevad inimese isiklikel hinnangutel. Tunnistajate (A.Pille; L.Zirnova; O.Bolmat´i) ütlustega ei leidnud kaebaja väited ebaviisakast käitumisest kinnitust. Samuti ei kinnitanud tunnistajate (A.Pille; L.Zirnova) ütlused kaebaja väiteid, et läbiotsimistel oleks tekkinud füüsiline kontakt. Asjaolu, et L.Zirnova ja O.Bolmat on käesoleva ajani Harku vangla ametnikud ja said vastustaja esindajate kaudu enne kohtuistungile tulekut põgusalt informatsiooni käimasoleva kohtuvaidluse kohta ei anna iseenesest alust nende ütlusi mitte arvestada, kohtul ei ole alust tunnistajate ütlusi pidada tõele mittevastavaks. Kaebaja seletus ei ole halduskohtus tõendiks. Seega ei saa kaebaja käsitletud väiteid lugeda tõendatuks. Küll on kohus seisukohal, et 04.01.2005 kaebaja läbiotsimisega kõrvaliste meesisikute juuresolekul, kus tal tuli kotist välja tõsta ka kaasas olnud isiklikud hügieenitarbed (tampoonid) pandi kaebaja olukorda, mis oli inimväärikust riivav. Ebaseaduslik läbiotsimine on tahtlik toiming. Asja materjalide ja kohtuistungil antud kaebaja seletuste põhjal võib järeldada, et kaebaja tundis ennast ebaseadusliku läbiotsimise tõttu häirituna, solvatuna ja ebameeldivalt. Seega olid läbiotsimise toimingud õigusvastased ka märgitud põhjustel. Kas selline rikkumine tuleks hüvitada rahaliselt või piisab vabandamisest, saab hinnata kahjunõuet läbivaatav kohus. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 10 krooni (tlk 10) ja kandnud õigusabi osutamisega seotud kulusid 18 880 krooni (õiend tlk 185; arve tlk 186; nimekiri tlk 187). Õigusabi (alates 01.09.2006 kehtiva HKMS § 83 lg 4 kohaselt kohtuväline kulu) seisnes protsessidokumentide koostamises ja esindamises, kokku 8 tundi 30 minutit, tunni hinnaga 1600 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kohus leiab, et kohtuväline kulu on vaidluse mahtu ja keerukust ning kohtuistungiteks kulunud aega arvestades põhjendatud ning menetluskulud tuleb taotletud summas välja mõista. Kristina Maimann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.