Tsiviilasi 2-06-10425 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 22.märts 2007.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10425 Tsiviilasi A’i hagi B’i vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja : A (is.kood xxxxxxxxxx, elukoht :
- x)Kostja : B (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht :
- x)esindajad RESOLUTSIOON Juhindudes PeS §29 ning TsMS §164 lg.1, §§434-436, §440, §442, §444 lg.1 §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada A’i hagi B’i vastu täies ulatuses. Lahutada A’i (is.kood xxxxxxxxxxx) ja B’i (is.kood xxxxxxxx) vahel xx .xx. xxxxx.a. Valga Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (sissekanne nr.xx). Pooltel asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist Valga Perekonnaseisuametile ja Rahvastikutoimingute Registrile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.03.2007.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Poolte abielu on registreeritud Valga Maakonna Perekonnaseisuosakonnas xx.xx.xxxx.a., mille kohta abieluaktide registreerimise raamatusse on tehtud sissekanne nr.x /tl.3/. Abielust pooltel ühiseid lapsi sündinud ei ole. Hageja nõue Hageja avaldab, et iseloomude sobimatusest ja erinevatest arusaamadest perekonnaelu korraldamise küsimustes tulenevad erimeelsused poolte vahel on kestnud juba pikemat aega ning alates xxxx.aasta maikuust elavad abikaasad eraldi leibkonnas. Hageja selgitab, et kostja kuritarvitab alkoholi ning suhtub passiivselt perekonnapea kohustustesse, suutmata leida endale alalist töökohta ning jättes perekonna materiaalselt kindlustamata. Hageja leiab, et poolte abieluliste suhete taastaminejätkamine on välistatud, mistõttu palub abielu lahutada. Hageja kinnitab, et abielust pooltel ühiseid lapsi sündinud ei ole, mistõttu puuduvad lapsesse puutuvad vaidlusednõuded. Abikaasade ühisvara jagamist käesolevas protsessis hageja ei soovi. Abiellumisel hageja oma perekonnanime muutnud ei ole ega soovi seda ka käesolevas menetluses. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja avaldab, et ei nõustunud abielu lahutama perekonnaseisuasutuses, kuna lootis perekonda säilitada. Samas märgib kostja, et abikaasasid ei hoia koos mitte raha, vaid teineteisemõistmine, tunded ja toetamine, millised omadused hagejal aga puuduvad. Kostja lisab, et vastupidiselt tema ootustele ja mõistlikult loodetavale, hageja hoopis pingeolukordades esitas süüdistusi ja etteheiteid, mistõttu kostja oligi sunnitud otsima lohutust alkoholist ja sõpradelt. Kostja avaldab, et hageja kindlat veendumust arvestades, ei näe ka tema võimalust abieluliste suhete taastamiseks-jätkamiseks, mistõttu ei vaidle ta abielu lahutamisele vastu. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja nõuete tekkealuseid, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Abielu lahutamine “Perekonnaseadus” (PeS) (RT 75/94-1326) §29 lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja on kohtule kinnitanud abikaasadevaheliste erimeelsuste olemasolu ning kostja alkoholilembust ja ükskõikset suhtumist perekonnapea kohustustesse; kostja hageja väiteid ümber lükanud ega vastupidist väitnud ei ole, vaid on näinud lahkarvamuste põhjustajana eeskätt abikaasat ning on nõustunud abielu lahutamisega. Samuti on asja menetluses poolte poolt avaldatuga tuvastatud, et abikaasad elavad eraldi leibkonnas juba xxxx .aasta maikuust alates ning käesoleval ajal elavad abikaasad ka eraldi eluruumides. Pooled on kohtule kinnitanud, et ei soovi abieluliste suhete taastamist-jätkamist ning paluvad abielu lahutada. Kohus leiab, et mõlema abikaasa tõsikindel veendumus abikaasade ühise kooselu taastamise-jätkamise võimatusest, on piisavaks aluseks abielu lahutamiseks. Arvestades ülaltoodud motiive, asub kohus seisukohale, et poolte ühist kooselu ei ole võimalik taastada ning abielu tuleb lahutada. Hageja on kohtule kinnitanud leppimisaja määramise ebaresultaatsust ning leppimisaja määramist ka kostja soovinud ei ole. Samuti ei nõua pooled abikaasade ühisvara jagamise küsimuse lahendamist käesoleva asja menetlemise raames. Poolte vahel puuduvad lapsesse puutuvad vaidlused. Seega ei esine poolte vahel abielu lahutamisega seonduvaid nõudeid. Perekonnanimi „Nimeseadus“ (NmS) (RT 1/05-01) §11 sätestab, et abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi (kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi), muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei ole abiellumisel oma perekonnanime muutnud ega soovi seda teha ka kohtumenetluses. Seega tuleb hagejale jätta abiellumisel võetud perekonnanimi „x“. Menetluskulud “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §164 lg.1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb poolte poolt asja menetlemisel kantud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda. kohtunik A.Kaldma 22.03.2007.a.