← Eesti

2-07-46902/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-46902 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi Rapla Maavalitsuse kaudu Jolanda Saaroni vastu 3201,60 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Vabariik Rapla Maavalitsuse kaudu (reg kood 70002880, asukoht Tallinna mnt 14 79513 Rapla), esindaja Liina Valler (asukoht sama). Kostja Jolanda Saaron (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). RESOLUTSIOON Välja mõista Jolanda Saaronilt Eesti Vabariigi kasuks 3201,60 krooni võlga koos viivisega ja alates
  2. novembrist 2007 viivis 0,1% põhinõudelt, s.o 1,60 krooni päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte posti teel. Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta Jolanda Saaroni kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale avaldus menetluse taastamiseks, s.o kaja. Asjaolud ja avaldaja nõue Kostja on xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx x-x asuva korteriomandi omanik. Korteriomandile on
  3. mail 2004 seatud reaalkoormatis Eesti Vabariigi kasuks summas 1600 krooni intressiga 10% aastas tasumisele kuuluvast summast ja tähtajaga 1 aasta kinnistusraamatusse sissekandmisest. Järvakandi Vallavolikogu otsustas
  4. veebruari
  5. aasta otsusega nr 10 koormata xxxxxxxxxxx xxxx x-x korteriomandi avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks.
  6. märtsi
  7. aasta õiendi kohaselt on kostja kohustatud reaalkoormatise tasuma Rapla Maavalitsuse erastamisväärtpaberi arvele või erastamise eriarvele. Kostja ei ole reaalkoormatisest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja
  8. novembri
  9. aasta seisuga võlgneb hagejale 1600 krooni tähtaegselt tasumata võla põhiosa ja 160 krooni intressi, s.o kokku 1760 krooni. Kostja kohustus reaalkoormatise tasuma
  10. maiks
  11. Hageja arvestuste kohaselt on kostja olnud võla tasumisega viivituses 901 päeva, viivis päevas on 0,1% põhinõudelt, s.o 1,60 krooni.
  12. novembri
  13. aasta seisuga on viivis 1441,60 krooni. Hageja korduvatele pöördumistele ei ole kostja reageerinud ega teatanud hagejale asjaoludest, mis takistavad kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt eluruumide erastamise seaduse § 215 lg 1, korteriomandi seaduse § 13 lg 1, asjaõigusseaduse § 229 lg 1 ja § 239 lg 1, võlaõigusseaduse § 76 lg 1 ja 3, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 alusel välja mõista reaalkoormatise mittetasumisel tekkinud võla 1600 krooni, intressi 160 krooni ja viivise
  14. novembri
  15. aasta seisuga 1441,60 krooni ning
  16. novembrist 2007 viivis 0,1% põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtu seisukoht
  17. novembril 2007 saadeti kostjale TsMS § 393 lg 2 p 1 ja 394 lg 1 ning 2 kohaselt hagiavaldus koos lisadega ning kohustati hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates. Samas selgitati, et vastamata jätmise korral võib kohus teha hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja on hagiavalduse koos lisadega
  18. novembril 2007 kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud. Kohus peab antud juhul otstarbekaks rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
  19. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud lepingutega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja nõuda viivist. TsMS § 367 annab hagejale aluse nõuda veel sissenõutavaks mittemuutunud viivist protsendina põhinõudelt kuni viimase täieliku tasumiseni. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.